Eesti ajalugu (2)

Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa , 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus . Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner , kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner .Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku Balti-Saksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema.
1802- talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põhise kasutamise õiguse jätkusuutliku talu pidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonna kohtud
1804-talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ja pantida ega tohtinud kinkida maast lahus.
1809- täiendusena anti õigus talukoha pärandamiseks ning talupojadvõisid seaduse järgi maad osta. Koormised pidid vastama maa suurusele ja kvaliteedile.
1816- 23. mail kaotati pärisorjus, kogu maa tunnistati mõisnikuomandiks. Mõisnik sundis talupoegadele peale nn. Vaba lepingu lühiajaliseks maa kasutuseks. Vabaks laskmine pidi lõppema 14a. Jooksul ja vabaks lastud said perekonnanime . Mõisniku politseivõim säilis ning talupoegade liikumisvabadus jäi piiratuks.
1856 - jäi mõisnikule maad u 1/6 mõisast ja talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talu omaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda või talupoegadele päriseks müüa. Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880. Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal
Talupoegade koormised:
...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid
...riigi ees- pearaha , nekrutiandmine
...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd
...kiriku ees- kirikumaksud
vallakogukond:
moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse ...
ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne
mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule
MAJANDUS JA LINNAD:
Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860
Esimesed taluostjad saavad raha linakasvatusest.
Kui ei suudetud järelmaksu maksta pandi talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha
Randlastele pakkus meri transpordi ja salakaubanduse võimalusi
1863a passiseadus andis eestlastele võimaluse väljarännuks
Esimesed suuremad tööstuskeskused olid Narva ja Tallinn
Kõige rohkem toodangut andis tekstiilitööstus (tähtsaimad ettevõtted Narvas)kasutati välismaist puuvilla
Sajandi viimasel kümnendil tegi kõige suurema tõusu läbi metalli -ja masinatööstus
TARTU ÜLIKOOL
Keiser Palul I panus- riigipiiride sulgemise tõttu hakati looma ülikoole venemaale, taastati ka Tartu ülikool(1802)
Õppetöö toimus Saksa ja ladina keeles
Rektori sõprus keisriga andis ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse( peahoone , raamatukogu, kliinik )
19.saj algul valminud Tartu ülikooli on kujutatud 2kroonisel (Von Baer -emproloogia rajaja bioloog)
Tänu venestamispoliitikale lõppes anatoomia ja 1892 muudeti õppekeel vene keeleks, ametlikuks nimeks sai Jurjevi ülikool.
G.F. Parrot - Tartu ülikoolis füüsikaprofessor
Janis Gemze- läti pedagoog ja muusikamees
O.W. Masing -pastor ja keelemees tõi õ-tähe eesti keelde
Eduard Ahrens - baltisaksa  päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja
Fr.R.Faehlmann-eesti kirjamees ja arst.
Fr.R. Kreutzwald -eesti kirjanik jaarst.
NELJA ASTMELINE ÜHTLUSKOOL
19saj. Algul venemaal toimunud ümberkorrandustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool:Kihelkonna kool ja keisrikool maakondades, gümnaasium ja ülikool linnades
ESTOFIILID
e. baltisakslastest eesti huvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri. Avaldasid ilukirjandust , andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus toimus 1816 aastal ja Liivimaa kubermangus 1819aastal; seadused kinnitati tsaar AleksanderI poolt. Taluojale tõi see eelkõige isikliku vabaduse: ta ei olnud enam mõisniku ori, vaid tsaari alam. Kuigi passireformini kulusid veel mõned aastakümned, said talupojad endale perekonnanime, mis varem oli olnud vaid vabadel inimestel. Talupoja liikumisvabadus jäi suhteliselt piiratuks. Kõige suurema pettumuse valmistas talurahvale aga maaküsimuse lahendus: maa kuulutati täielikult mõisniku omandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid raha rendi eest, kusjuures viimase suurus oli sisuliselt mõisniku määrata.