Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti erikord (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Balti erikord
  • Balti erikord kehtestati, et kohalikke aanlikke enda poole võita
  • talurahva koormised - lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile . kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks . Kroonu - e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud
  • Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond , vene turg . Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur-kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse)
  • Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle|senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Venemaaga, raed

Balti erikord #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dokument Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Vene aeg + Balti erikord

Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Ajalugu, Uusaeg

Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845

Ajalugu
thumbnail
8
rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Gustav Klimti stiilis „Freya's tears”, kunstnik Anne-Marie Zilberman

§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord ­ Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi

Aktiviseerivad tegevused
thumbnail
4
doc

Uusaeg Eestis

Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus ­ rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Uusaeg Eestis

määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest. 6) Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele sõltumata rahvusest või tegevusalast. 7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu)

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun