ELU MAAL (1)

Q: Mis põhjustas keskajal näljahädasid?

Vastus leiad õppematerjalist: ELU MAAL

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis põhjustas keskajal näljahädasid?

ELU MAAL KORDAMINE

Mõisted
Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu
Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda
Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia
Kesa - ajutiselt sööti jäetud põld
Rangid -hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga
Mõis-maaomaniku suurmajapidamine
Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu
Teokohustus -talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada
Naturaalandamid -maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused
Kirikukümnis -andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele
Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus
Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada
Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud
Saras - külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest.

Mis põhjustas keskajal näljahädasid?
Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda .

Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid-
11-13.saj oli kliima tänapäeva kliimast soojem, siis oli võimalik Šotimaal viinamarju kasvatada. Järgmiste sajandite jooksul oli kliima väga muutlik . 14.saj esimesel poolel tabasid Euroopat suured vihmasajud. 15.saj jahenes kliima tunduvalt. Aastatel 1315 -17 langes suur üleeuroopaline näljahäda. 1560.aastatel algas Euroopas nn väike jääaeg . Temperatuur langes märgatavalt, talved muutusid külmemaks.1573.aastal tabas maad suur pakane , 1576 oli suur marutuul ning talvel erakordselt sügav lumi, 1579.a oli suur vihm, 1580 .a suur raju ning 1581 .a marutuul.

Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (kolma tegurit)

Sündivus
Surevus
Rahvaränne

Koduloomad , põllukultuurid keskajal
Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu , lambaid ja kitsi . Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu , hanesid ja parte . Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks . Karjakasvatuse hiigelaeg saabus pärast Musta Surma, kui söötis põllud muutusid karjamaadeks.
Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis , oder, kaer ja hirss. Tohutu võidukäigu tegi rukis, mis oli vähenõudlik ning kasvas peaaegu igal pool. Maaviljeluse areng oli otseselt seotud rahvaarvu tõusuga, sest suur maatükk viljakasvatuses toitis umbes 10-20 korda rohkem kui sama suur loomakasvatuse karjamaa. Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris , peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed .

Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal.
11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat . Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama.

Kolm maaviljelussüsteemi, mida kasutati keskajal.

Kahevälja süsteem- Põllumaa jaotati kaheks, üks pool hariti üles ning teine pool jäeti kesa alla. Järgmisel aastal vahetati pooled. Ent saagid olid kasinad ning sellest ei jätkunud kogu rahva toitmiseks.
Kolmeväljasüsteem- Ühele kolmandikule põllust külvas talupoeg sügisel talivilja, s.o nisu või rukist. Teisele kolmandikule külvas ta kevadel suvivilja: kaera, otra , samuti kaunvilju. Ning kolmas osa jäi kesa alla. Iga aasta vahetati pooli.
Alepõllundus- Vahemere kliimas olid mullad vaesed ning seal jäi koos kaheväljasüsteemiga kasutusele, ka alepõllundus.

Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused.
Maaomanik ei olnud mitte ainult oma maa vaid ka sellel elavate inimeste isand . Talle kuulus kohtuvõim talupoegade üle. Kuid isand pidi ka oma talupoegade eest hoolt kandma: tagama, et talupoegade õigusi ei rikutaks, lahendama nende omavahelised tülid ning pakkuma nendele hädakorral kaitset ja abi.

Koormised
Talupoeg pidi töötama kindlaks määratud hulgi päevi aastas ning loovutama isandale mingi osa oma saagist.
Varakeskajal oli valdavaks koorimiseks Teokohustus: talupoeg pidi kündma oma härjarakendiga isanda põldu, aitama külvi-, viljakoristus- ja ehitustöödel. Seda pidasid talupojad kõige raskemaks koorimiseks.
11.saj tulid naturaalandamid (vili, kariloomad, munad, juust, mesi jms.) ning rahalised maksud . Samuti tahtis saada isand osa kaupadest mida kaugetest maadest toodi .
Sunnismaisus- talupoeg ei võinud ilma isanda loata oma elupaigast lahkuda ja mujale elama asuda . Pärisoriseid võis isand müüa maast lahus..

Talupoegade õiguslik seisund.
Vabu talupoegi oli kõige vähem, nemad olid andamistest ja teokohustustest vabastatud.
Enamik külaelanikke olid sõltuvad talupojad, kes harisid isandale kuuluvat maad ja pidid selle eest koorimisi andma.
Pärisoristel talupoegadel puudus mitte ainult maaomand , vaid ka isiklik vabadus. Pärisorjad olid sunnismaised, nad kuulusid maaisandale, kes võis neid maast lahus müüa ja vahetada.

Talupoja töö.
Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum. Tuli künda, vilja külvata , heina niita, vilja koristada , reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Talvel tegeleti käsitööga: punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu.
Talus pidi iga pereliige töötama. Naise kohustused olid söögitegemine, rõivaste valmistamine, loomade toitmine, lehmade lüpsmine, lammaste pügamine, koristamine jms, lisaks oli vaja laste eest hoolitseda. Raha talupojal nappis, seega osteti vaid hädavajalikke asju nagu soola ja rauda.

Talupoja elukeskkond.
Talupoegade elujärg oli keskajal üsna vilets. Rasked tööd ei võimaldanud elujärge parandada. Talupoja igapäevased riided olid kootud linasest või villasest ning ise õmmeldud. Elati viletsa õlekatusega puumajas. Majadel ei olnud ei aknaid ega korstnaid. Sisustus oli samuti ise tehtud. Talupoja silmaring piirdu peamiselt vahetu külaümbrusega. Vahel harva saatus ka külapiiridest välja poole. Pühadel ja pidustustel söödi ja joodi paremat, lauldi ja tantsiti. Pidustustel ka purjutati suuresti ning seega polnud tülid ja klaklused kaugeltki haruldased.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Berthold Õppematerjali autor

Kokkuvõte on abiks kontrolltööks kordamisel.

isand talupoeg andam maast lahus sunnismaisus kesa euroopa rahvaarv elujärg marutuul talupoja kohustus

Sarnased õppematerjalid

doc

7. klass Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused

Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Must surm- Euroopat taban

Ajalugu

doc

Keskaeg

jooma. Joogivesi oli pahatihti halva maitsega. Piima andsid tolleaegsed kidurad lehmad oige vahe. Seeparast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Vajadust magusa aitas rahuldada viinamarjadest keedetud käärimata jook. 3. Feodaalmõis Kogu maa kuulus keskajal feodaalile. Maal asusid feodaalide majapidamised - mõisad. Mõisa keskel seisis feodaali elumaja koos abihoonega. Põllumaa oli jagatud kahte ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli antud talupoegadele ja seal asusid nende majapidamised. Mõlemat osa harisid talupojad, kellest enamik olid sunnismaised pärisorjad. Talupoegade koormised Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi ristimisaktile järgnema, seda igapäevases hinehoiutöö, jutluste kuulamise ja pihi läbi. Ristisõjaloo allikad ei kõnele mitte kristlaste ristitute puudumisest eestlaste seas, vaid kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu publitsistikas on juttu, kuidas vallutuse üheks vahetuks tulemuseks oli siinsete rahvaste pärisorjus. Kuid pärisorjus kujunes hiljem ja muudel põhjustel. Ei saa väita, et vallutuseta poleks pärisorjust tekkinud. Hiljem hakkas tähendama poliitilise vabaduse kaotust, rahvuse vabaduse kaotusest

Keskaeg

106

docx

EESTI UUSAEG

ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule, esmakordselt sai kuningas kogu võimu kiriku üle. Vene ülemvõimu perioodil kadus riigi toetus luterlusele, Vene keiser esindas vene õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid sätestasid luterluse kohaliku usuna, aga keskvõim ei huvitunud luterluse käekäigust. 1710.a järel kirikuvalitsemine allutati kohalikele ilmalikele seisustele, maal rüütelkonnad, linnades magistraat. Balti erikorra tingimustes oli tegemist poliitiliselt killustunud seisukorraga. Tagasi tuli killustumus kirikukorraldus. 1710.aasta järel taastati baltisakslaste jaoks vanad õigused, restitutsioon õigusliku järjepidevuse alusel. Kohtukorraldus Põhipunktid võrreldes Rootsi ajaga jäid paika. Eestimaal kõrgem kohus Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa õuekohus. Eestimaal olulisi arenguid ei toimunud

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu - konspekt

Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks · Loodusteadused aitavad määrata esemete vanust · Antropoloogia mõõdab inimeste jäänuseid ja oskab selle põhjal öelda, milline nägi inimene välja ja millesse ta haigestus. · Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel · Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 8000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 9300 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks. · Paleoliitikum e vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes jääaja lõpuga. Andmed inimasustuse kohta Eestis puuduvad.

Ajalugu

docx

Keskaeg

1. LOENG 01.09.2020 - 1453 – Konstantinoopoli langemine türklastele - 1492 – Ameerika avastamine Sissejuhatus (vaata ka eksami faili!) - 1517 – reformatsiooni algus Saksamaal Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati

Keskaeg

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda läänistamine oli HarjuVirus arenenud kõike kaugemale kõige kõrgem maksukoormus Taani kuningas oli hädas probleemidega omal maal ja plaanitses siinsete alade müüki PõhjaEesti aladest oli endiselt huvitatud ordu, ordumeister oli Burchard von Dreileber põhiallikas Jüriöö ülestõusu kohta on "Liivimaa noorem riimkroonika" Ülestõusu iseloom: seda tuleb vaadelda muistse vabadusvõitluse jätkuna, mitte talurahvasõjana, sest: siinne maarahvas oli säilitanud suurel määral oma vallutuseelsed omandisuhted ja õiguskorra, nad ei olnud pärisorjad ülestõus oli suunatud usu vastu

Eesti ajalugu

rtf

Eesti kultuurilugu

Paldiski -1783) ja Võru (1784). Kui seni mõjutas linnade arengut kõige olulisema tegurina kaubandus, siis nüüd asendus see tööstusega. 19. sajandi keskel toimus Eestis nii nagu ülejäänud Vene impeeriumis industrialiseerumine st. kiiresti hakkas arenema tööstus. Lisaks tööstusele mõjutas linnade arengut raudtee ehitus, mis sai alguse 1871. aastal. Eesti vanad linnad kasvasid võrdlemisi kiiresti. Maal süvenev ülerahvastatus ja uute töökohtade tekkimine linnades pani aluse inimeste siirdumisele maalt linnadesse. Ulatuslikum maarahvastiku liikumine linna algas pärast 1856. a. talurahvaseaduse ja 1863. a. passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas linna asumist 1866. aastast muudetud tsunfti sundlus linnas, tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. XX sajandi algul ületas Tallinna elanike arv juba 100 tuhande piiri, üle 10 000 elaniku oli veel

Kultuurilugu

Rohkem sarnaseid