Uusaeg Eestis (1)

Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut.
restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus – rüütelkonnad
Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner . Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse - ehk asekuberner . Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest.
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat ,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine.
Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse , arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused – kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis.
Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus.
Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 1807–1830 Venemaa teenistuses. 1812–1829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 1817–1829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner
Barclay de Tolly - silmapaistev šoti aadlisuguvõsast pärit ohvitser .
Georg Friedrich Parrot- oli prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor.
Fr. R. Kreutzwald - oli eesti kirjanik ja arst, tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu .
Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 1840– 1852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit (Loomine, Koit ja Hämarik, Vanemuise laul jt)
Johann Köler- ( 1826 -1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik . Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
Philipp Karell- oli eesti arst, ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. Tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Nikolai I ja hiljem Aleksander II perekonna ihuarst, ning salanõunik.
Johann Voldemar Jannsen - oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte, 1857, aastal asutas Pärnu Postimehe, kolides 1863. aastal Tartu, hakkas välja laskma Eesti Postimeest. Eesti hümni sõnade autor
Jakob Hurt - oli eesti rahvaluule - ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonnategelane. Otepää kikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Esindas Eesti Kirjameeste Seltsi aastatel 1872-1881.
Carl Robert Jakobson - oli eesti ühiskonnategelane, publitsist , kirjanik ja pedagoog . 1878. aastal asutas ajalehe Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest.
Sergei Šahhovskoi- oli Venemaa riigitegelane, ametiaeg langes kokku keiser Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaaniaga. Tema algatusel asuti ehitama Tallinnasse Toompea lossi ( tollane kuberneri residents) vastu Aleksander Nevski katedraali. Samuti rajati tema toetusel Virumaale Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster.
Villem Reiman - oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 4.06.1884
1802/04. aasta talurahvaseadused . – Talupojad said õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning sätestati, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib seda oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 04 Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega.
1816/19. aasta talurahvaseadused. Pärisorjus kaotati, talupoegade müük ja osta keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema ainult põlluharumisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid mõisnikelt talud rentima n-ö turuhinnaga.
1849/56. aasta talurahvaseadused. – kinnitas veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus soodus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta. Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 56. aasta Eestimaa ja 65. aasta Saaremaa talurahvaseaduses.
Vallakogukonna funktsioonid. – Vallakohus 1) lahendas talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, 2) nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, 3) karistasid üleastunuid (kuni 30 hoopi), 4) valvasid avaliku korra järele vallas ning 5) haldasid vallalaekaid ning magasiaitu
Mõisakoormised- 1) teotöö(teorent), mis omakorda jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisaks veel mitmesugused
2) naturaalandamid ja 3) rahamaksud (nt vakuraha) mõisa heaks.
Riiklikud koormised – pearaha ning nekrutiandmine
Kogukondlikud koormised – teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Teetegemine neist olulisim.
1863. aasta passiseadus .- kuna talupoegada piiratud liikumisvabadus hakkas üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist, võeti 1863. aastal vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikoralduse seadus, millega said kõik vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi , millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka
väljaspoole kubermange piire võis liikuda vallapassiga. Väljaspoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi.
1866. aasta vallareform . 1) Olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis senisest omavalitsusele hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna keskvõimu kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks .
2) Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. 3) Väiksema elanikkonnaga valdu hakati peatselt ühendama suuremate valdadega või omavahel.
Muutused mõisamajanduses 19. sajandil. 1) Viinatootmise oluliseks tooraineks sai kartul , mis oli viljast odavam. 1840. aastatel jõudis kartulikasvatamine ka talupõldudele ja sealt talupoegade toidulauale. 2) Mõistes vana korraga kaasnevat paramatut laostumist, nõustuti ka talupoegadele suuremaid vabadusi andma, juurutada raharent ning lõpule viia agraarümberkorraldused. 3) Talurahvaseadused jagasid maa selgelt kaheks: talu- ja mõisamaaks. Talumaad võis müüa või rendile anda. 1850. aastatel alganud talude päriseksmüümine. – 4) aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp.
Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele. Rajati kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende toodang oli Venemaal hinnatud. 1858. aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur , kus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia. Tekstiilitööstuse kõrval arenes jõudsalt ka masina- ja metallitööstus keskusega Taanilinnas. Eesti oli ka oluline paberitootmiskeskus, kus 19. saj lõpul toodeti ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Rajati tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesse ning koguni maale. Kunda ja Aseri tsemenditehased.
Raudteede rajamine ja selle mõju. 1870. aasta Tallinn-Peterburi ühendav Balti raudtee. Laia – ja kitsarööpalised raudteed. Edendas linnastumist ja tööstusettevõtete rajamist . Elavnes kaubandus.
Tartu Ülikool 19. sajandil. – 1632. asutatud. Põhjasõja tõttu suletud ja 1802. taasavatud. Neli teaduskonda : usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. 1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika -loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve
ja Karl Ernst von Baer .
Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool ( algkool ), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tähelepanu loodusteadustel. Esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 1870-80. aastatel juurdus see nõue üle Eesti.
Kirjasõna 19. sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks imalik kirjandus (kalendrid). 1806. ilmuma hakkanud Tarto maa rahwa Näddali-Leht, mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid. 1857 Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. sajandi teisel poolel.
Õpetatud Eesti Selts. Faehlmanni, Jürgensoni, von Bunge jt eestvedamisel asutatud vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts. ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. Eeldused: Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates – rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvuslike ideede levitamisel hakkasid eriti olulist rolli etendama rahvakooliõpetajad. Eesmärgid: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine , üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine.
Aleksandrikoolid. Eestikeelsed koolid, mis olid pühendatud Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale.
Seltsid 19. sajandil. 1865. Vanemuine. 1866 Estonia. 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine.
Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja –kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Šahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale.
1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893. aastal mindi vene keelsele õppele üle ka Tartu Ülikoolis, mille ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. Venestamine pärssis Eesti kultuurielu kuid oli kasulik neile, kes idas karjääri teha.
Eesti Üliõpilaste Selts. – 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. 4. juunil 1884. a pühitseti Otepää kirikus
sisse sinimustvalge lipp .