Liivi sõda ja Rootsi aeg (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS:

1. LIIVI SÕDA 1558-1583:

Liivi sõja põhjused:

Vana- Liivimaa sisemine nõrkus:

väikeriikide killustatus
sõjaliselt naabritest nõrgemad
vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda).

Vana- Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid:
A) VENEMAA ( MOSKVA ):

tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid
Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas)
Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud
Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele

B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale
C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid
D) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole
NB! Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele.

Liivi sõja ajend:

Sõja puhkemise ajendiks oli nn. Tartu maks.

Liivi sõja tulemused:

Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud:

keskenduti linnuste kaitsmisele
maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud
kõik välilahingud kaotati (N: Härgmäe lahing 1560 )

Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni:

1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale
1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale - hertsog Magnusele)
1561 alistusid Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks Rootsi kuningale
1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks

Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine ); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561)

Vana-Liivimaale loodi ajutiselt ( 1569 - 1577 ) Venemaast sõltuv vasallriik - Liivimaa kuningriik :

selle eesotsas oli hertsog Magnus , kes oli Taani kuningaga tülli läinud
keskuseks / “pealinnaks” oli Põltsamaa
pärast Ivan IV usalduse kaotust hertsog Magnus põgenes ja läks Poola teenistusse

Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570 -ndate keskpaik , kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa .

Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad).

Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud , nälga ja katku surnud).

1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni:

1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid läks Poolale.
1583- Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel- Lääne- ja Põhja-Eesti läks Rootsile.

9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal.
NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel!
2. ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMINE EESTIS:
1. Rootsi aegne halduskorraldus :
Rootsi valdusd Baltikumis jagunesid:
Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti)
Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti)
Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks
Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad . Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur , oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond
2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal:
Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud , kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused:

Rootsi riigiametnikud

Rüütelkonnad

Kindralkuberner:

oli kubermangu kõrgeim riigiametnik
ametisse määras kuningas
oli kõrgeim sõjaväe juht kubermangus
kogus ja kontrollis maksude laekumist

Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile alluvaid madalamaid riigiametnikke
Rüütelkond- kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad, mille ülesanded olid:

kaitsta rüütelkonna liikmete õiguseid Rootsi riigivõimu ees
lahendada kohalikke küsimusi

Maapäev- rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi.
Maanõunike kolleegium - maapäevade vaheaegadel rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu.
Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas
3. MAAVALDUSSUHTED 17. SAJANDIL. REDUKTSIOON . PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD:
1. Maavaldussuhted Rootsi ajal. Reduktsioon:
Maavaldussuhetes toimusid 17.sajandil suured muutused:

17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine:

müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest).
maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele).
Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised (N: Liivimaa kubermangus ~20 adramaad ; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest ).

17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon:
NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks.
Reduktsiooni põhjused:

Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat.
soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks

Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev:
Liivimaal ~80%

Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid.
Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, seetõttu oli ka suhtumine Liivimaa aadlikesse kehvem.
Liivimaa rüütelkonna ägeda vastuseisu tõttu riigistati osa eramõisaid ka karistuseks.

Eestimaal ~54%
- suhtumine Eestimaa rüütelkonda oli parem, kuna Liivi sõja ajal olid vasallid vabatahtlikult alistunud Rootsi kuningale. Seetõttu ka riigistati vähem.
Saaremaal ~30%
- Saaremaal oli juba enne reduktsiooni alutamist kõige vähem eramõisaid, seetõttu polnud seal võimalik ka nii palju riigistada.
Reduktsiooni tulemusena:

kasvasid järsult riigi tulud.
kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle.
halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam).
paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord.

2. Põllumajandus ja talupojad Rootsi ajal:

Rootsi ajal kasvas Eestis mõisate arv (17.saj. lõpuks oli ~1000 tk.). Iseloomulik oli mõisapõldude laiendamine, mida tehti peamiselt uudismaade ülesharimise teel. Näiteks: 16.saj. keskpaiku oli mõisa- ja talumaade suhe 1 : 4, 17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5. Mõisapõldude laiendamise põhjuseks olid:

kõrged viljahinnad (Rootsi ajal kasvas oluliselt teravilja eksport Eestist).
mõisnike soov suurendada oma tulusid.
vähene saagikus, mille põhjustas põldude kesine väetamine; saagikuse kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel.

Talupoegade peamised koormised :

teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine.
abitegu e. hooajalised tööd mõisas- sõnnikuvedu, kütise põletamine (aletamine) ehitustööd mõisas jne.
mõisavooris käimine (näiteks teravilja vedu sadamalinnadesse).
naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.).

Talupoegade õigusliku seisundi muutumine 17.sajandil:

Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes:
Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse.
Kasva eramõisate arv (aga eramõisa talupoegade elu oli kehvem, kui riigimõisa talupojal).
Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised.
Eramõisates olid koormised normeerimata.

B) Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes.
4. LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ ROOTSI AJAL:
1.Linnad ja kaubandus:
17.sajandil oli Eestis 10 linna. Vana-Pärnu oli eraldi linnana hääbunud juba 16.sajandi lõpuks. Uued linnad olid Valga, millele linnaõigused oli antud 1584 Poola kuninga poolt ning Kuressaare (sks.k. Ahrensburg), millele linnaõiguse oli andnud 1563 hertsog Magnus.
Erinevalt keskajast vähenes Rootsi ajal tunduvalt linnavalitsuste (e raadide) iseseisvus ning suurenes sõltuvus riigivõimust. Linnad kaotasid õiguse iseseisvale raha müntimisele ning majandustegevusele.
17. sajandiks oli oma tegevuse lõpetanud Hansa Liit ning kõrvuti Rootsi laevadega tegutsesid Läänemerel nüüd aktiivselt Hollandi ja Inglismaa kaubalaevad. Eesti sadamaid (eriti Narva oma) kasutati ka Vene kaupade väljaveoks.

Välja veeti

Sisse veeti

Teravilja (17.sajandi lõpul ületas vilja väljavedu Liivi sõja eelse taseme ~2 korda); laevaehitusmaterjale (tõrva, tökatit, mastipuid, planke, laudu), lina, kanepit, nahku .
Soola (eriti läbi Tallinna, kust seda viidi edasi ka Soome ja Venemaale), metalltooteid , luksusesemeid, vürtse, alkoholi, tubakat ja puuvilju .
2. Käsitööndus 17.sajandil (õpik §22-23):
Rootsi ajal olid linnad lisaks kaubandusele jätkuvalt käsitöö keskusteks. Tsunftikorraldus muutus 17.sajandil rangemaks: kutsealal tohtisid töötada ainult tsunfti kuuluvad meistrid; uue tsunfti loomiseks pidi olema vähemalt kolm meistrit; Tallinnas kaotati 1675 eestlastest käsitöölisi ühendanud Oleviste gild, sakslased Kanuti gildi liikmeks neid ei võtnud ning endised meistrid arvati linna lihtrahva hulka.
Uueks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid.
5. VAIMUELU ROOTSI AJAL:

Koos kogu Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas ka kohalikus vaimulikus elus uus tõusuperiood. Olukorra parandamiseks:

reorganiseeriti luteri kiriku struktuur:

Eestimaa kubermang
Liivimaa kubermang
PIISKOP
tuntumaid / tegusaimaid Joachim Jhering
kõrgeim vaimulik
KINDRALSUPER-INTENDANT
N: Johann Fischer
KONSISTOORIUM (Tallinnas)
kõrgeim kiriku valitsemise organ
ÜLEM-KONSISTOORIUM (Tartus)
praostkondadeks
kubermang jagunes
praostkondedeks
kirikukihelkondadeks
praostkonnad jagunesid
kirikukihelkondadeks

1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832 .
parandati kiriku materiaalset olukorda; toetati kirikute taastamist.
parandati kirikuõpetajate haridustaset; selles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke.
üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule. Valdavaks sai emakeelne jumalateenistus! ; talupoegi kaasati koguduste töösse (N: VÖÖRMÜNDER = talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega).
korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega.

2. Talurahvaharidus Rootsi ajal:

17.sajandiks oli selgelt valitsevaks usuks luterlus . Luterluse võiduläik Eestis mõjus positiivselt hariduse arengule, nimelt eeldas see inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis see tõuke ka eesti talurahva harimiselese. Probleemiks oli aga:

koolide vähesus. 17.sajandini olid Eestis ainult linnades tegutsevad koolid, mistõttu võimalus haridust saada talupoegadel praktiliselt puudus.
pole õpetajaid; köstrid (kirikuõpetaja abilised) olid liiga madala haridustasemega ning neid oli vähe.
puudus kirjandus, millest lugemist õppida.

Forseliuse seminar (1684-1688):

Talurahvahariduse edendamise võttis enese südameasjaks B.G. Forselius , kes rajas seminari , mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. Seminar:

asus Piiskopimõisas, Tartu külje all.
õppeaeg 2 aastat; õpetus oli tasuta.
4 aastaga ~160 lõpetajat.
tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale.
õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist.
1688, pärast Forseliuse surma kool suleti, kuna tema oli olnud kooli ainus õpetaja ja eestvedaja .

Forseliuse seminari tähtsus oli vaatamata lühikesel eksistentsile siiski suur:

vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk.
talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus . Võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga , olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem.

3. Eestikeelne kirjasõna:
Luterlus ja hariduse areng nõudis eestikeelse kirjasõna väljaandmist. Samas oli eeswtikeelse kirjasõna väljaandmisel suuri takistusi / raskuseid:

vähe oli haritud inimesi, kes valdaksid head eesti keelt ning oleksid olnud võimelised koostama raamatuid.
puudusid eesti keele reeglid, mille järgi tekste koostada.
kaks eesti keele murret (lõuna- ja põhja) killustasid jõude.

Suurimad saavutused 17.sajandil eestikeelse trükisõna arengus olid:

1637- esimene eesti keele grammatika koostamine (H.Stahl).
1686- Andreas ja Andrian Virginius (isa ja poeg) poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament (“Vastne Testament”).

Eestikeelsete trükiste arvu hakkas küll vaikselt kasvama, aga tegemist oli peamiselt vaimuliku sisuga raamatutega ning nende trükiarv oli väga väike.
4. Gümnaasiumid ja ülikool:
Vajadus parema hariduse järele tõi enesega kaasa gümnaasiumite rajamise (1630 Tartus; 1631 Tallinnas). Tartu gümnaasium reorganiseeriti 1632 Tartu ülikooliks, mis tolleaegse Rootsi kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks.
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 45 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

45 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hispaaniast Õppematerjali autor

Konspekt, hea õppimiseks või spikri valmistamiseks

liivi sõda rootsi võim maavaldussuhted vaimuelu rootsi aeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu kontrolltööks õppimine

Ajalugu Rootsi ülemvõimu kehtestamine Eestis: See võttis aega üle 80 aasta (toimus järk-järgult). · 1561 Liivi sõda · 1583 Pljussa rahu (Põhja-Eesti kehtestati Rootsi võimu alla) · 1629 Altmargi rahu Poolaga peetud (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsi kontrolli alla) · 1654 Brömsebro rahu Taaniga peetud (Saaremaa Rootsi alla) Halduskorraldus: Kubermangude valitsemine: Kohalike asjade otsustamisega tegelesid Rootsi riigiametnikud Aadli omavalisusorganid Kindralkuberner Linnavalitsus *Kõrgeim sõjaväejuht *Kogus ja kontrollis makse

Ajalugu

doc

Eesti 15-17 sajand

Liivisõja põhjused: Vana-Liivimaa oli poliitiliselt killustunud, kohalikud feodaalsed väikeriigid olid sõjaliselt nõrgad ja seega kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Ümber Vana-Liivimaa olid kujunenud tugeva keskvõimuga riigid: Rootsi (kellele kuulus ka Soome ning kes üritas laiendada oma võimualuseid territooriumeid ida ja lõuna poole.Taani, kes hakkas pretendeerima uuesti vahepeal ära müüdud aladele.Poola ja Leedu unioon (e. liit). Venemaa, mis oli kujunenud ümber Moskva suurvürstiriigi ja allutanud enesele Novgorodi ja Pihkva vürstiriigid ning sellega seoses saanud Vana-Liivimaa naabriks. Venemaa eesmärgiks oli jõuda läbi Vana-Liivimaa alade vallutamise Läänemerele.

Ajalugu

doc

VARAUUSAEG

Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3

Ajalugu

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset Taani kuningriik 14

Ajalugu

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maanõunik- ehk Landrat, ajasid rüütelkonna asju(12), (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Tegelesid küige olulisemate küsimuste lahendamisega. Maamarssal(L)/Peamees(E)- tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Rüütelkond- koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud

Ajalugu

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse

Eesti uusaeg

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu

pdf

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660

Ajalugu

Rohkem sarnaseid