Kordamiseks- Eesti 19.sajandil (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
EESTI 19. SAJANDIL
Õpik lk. 128-139, 146-155.
1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda ( 1853 -56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima , lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke.
2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks . I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine.
3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal:
1802 ja 1804- Talurahva regulatiiv 'Igaüks'- õigus omada vallasvara , reguleeriti koormisi, tahteti talu pärandamise õiguse lastele pärandada (E); Sarnane L-maal- koormised reguleeriti vastavalt talu majanduslikele kandevõimele.
1816E/1819L- pärisorjuse kaotamine, talup. Isiklikult vaba- ei olnud ihunuhtlust, ost/müük keelati, liikumine kubermangu piires, puudus pass, said perek. Nimed, maarentimine- teorent .
1849L/1856E- teorent-> raharent , lõi eeldused talude päriseks ostmiseks , tp pidi hakkama ise mõtlema, eelduseks ärkamisajale ja iseseisvusele, sest huvitusid rohkem oma elu korraldusest.
1866- vallavalitsused vabanesid lõplikult igasuguse mõisniku eestkoste alt.
1863- passiseadus. Täielik liikumisvabadus.
4. Millal loodi vallakohtud , kes olid vallakohtu liikmeteks , milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 19.s algus. 3 liiget. Talup. Omavahelised tülid, nõudsid koormisi, karistasid üleastumisi, valvasid avaliku korra järgi, haldasid vallalaekaid ja magasiaitu. Talupojad pidasid ise enda üle kohut. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest.
5. Mis oli magasiait ? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus.
6. Millal moodustati valla omavalitsus ? 1866- eelduseks omariikluse kujunemisele, täiskogu- kõik, volikogu 3-24, vallavalitsus- vanem ja abilised?
7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. Sajandil! Mõisakoormised- teotöö(-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid , hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha( igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine. Kogukondlikud- teede korrashoid , magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas, kirikumaksud.
8. Miks 19. sajandil hoogustus väljarändamisliikumine, kuhu mindi ?
9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid, millised olid ülesanded, miks see omavalitsus oli tähtis? Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallavanem -politseivõim, vaesed, teede korrashoid, kooli organiseerimine ,
10. Millal algas talude päriseksostmine? 1830-ndatel, linamüügist saadud raha eest, enne L-Eestis, hiljem Saaremaal.
11. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt ? Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? 1802- et aadlikud ei läheks Euroopasse. Rektor Dorpat. Saksa keel (hiljem vene, 1895 ). Peahoone 18 ...., J.W. Kruuse . Filo, usu, õigus, arsti.
12. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid: Kihelkonna ja kreisi maakonnas . Gümn. Kubermangulinnas. Ülikool; Talurahvas- valla, kihelk, õigeusu maarahvakoolid.
13. Üpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar: saksakeelne kihelk. Kooli õpetajateselts. Elementaarkooliõp. Seminar 1828.
14. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? 19.s keskel. 1870-80 üle Eesti, peaaegu täielik lugemis- ja kirjutamis kohust. Pilistvere kihelk. ?
15. Esimene eestikeelne ajaleht.
O.W. Masing „Maarahva Nädalaleht“ 1806 ( 1821 )
Kreutzwald „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“ (1848)
16. 1843 uus eesti keele grammatika (Eduard Ahrens ) – ühtne kirjakeel .
17. Usuvahetusliikumine- õigeusu levitamine
Maltsveti liikumine- J.Leinberg loobus varast ja elukorraldusest. Rahva pöördumine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu.
18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid.
19. Klassitsism arhitektuuris: 19.s algus, mõisarhitektuur, postijaamad, kõrtsid, ehitus kandus äärelinnadesse.
20. Estofiilid ja nende tegevus: Baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehed, kooliraamatud, teaduslikud seltsid, nendega liitusid esimesed haritlased.
21. Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing, nende tegevus. 1838. Faehlmann, Eesti rahu, ajaloo- ja tänapäeva edendamine, keele-, kirjanduse- ja maa tundmine ; 1842- kodumaa tundma õppimine. Teadusühing. Nende toel anti välja Kalevipoeg (1857-61).
22. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid, rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga: Eeldused- haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talude päriseks ost, vallavalitsuste- ja kohtute teke, lihtrahvas haritum kui naaberriikides, Eestikeelse ajakirjanduse teke, Balti-s tegevus Eestis (valgust, estofiilid); Eesm- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva harrastuste toetamine , silmaringi laiendamine, kutseoskuste uuendamise soodust, kultuuriühtsuse kujundamine, hiljem pol.eutronoomia; Seos- rahvuslik liikumine ka mujal Euroopas.
23. J. V. Jannsen ja tema tegevus.
24. L. Koidula ja tema tegevus.
25. J. Hurt ja tema tegevus.
26. C.R.Jakobson ja tema tegevus.
27. J.Köler ja tema tegevus: Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik.
28. Mõõdukas ja radikaalne tiib , nende lahkhelid .