Balti erikord, mõisted, asehalduskord (2)

• KROONUMÕIS-riigimõis
  
• PASTORAAT -kirikumõis
  
• VAKURAAMAT -raamat,milles peeti arvestust koormiste üle
  
• ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest
  
• PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem
  
• HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus
  
• PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa
  
• POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks
  
• PEARAHARAHUTUSED -eesti ja läti talupoegade väljaastumised
  
• MERKEL - Liivimaa koduõpetaja „Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul”
  
• PIETISM - usuvool ,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu
  
• VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad , usuvabadus .
  
• RATSIONALISM -uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus
  
• JOHANN GEORG EISEN -ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor
  
• AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus „Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast”
  
• JOHANN GOTTFRIED HERDER -Saksa suurim valgustaja
  
• AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis
  
• ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739
  

PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus.
MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent ) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu
RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha -70 kopikat igalt meeshingelt
Nekrutiandamise kohustus e. „verekümnis”, millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused.
KOGUKONDLIKUD KOORMISED : 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd.
KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise.
1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV „IGGAÜKS” – Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine.
2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga.
3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine.
4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856 . a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile . Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine.
5)1866.a. UUS VALLASEADUS -paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt. Talunikest moodustati valla täiskogu, kes valis kõrgema võimu esindaja vallasvallavolikogu. Seadustest kinnipidamist kontrollis vallavanem.
6)1868.a. TEOORJUSE KEELUSTAMINE-Lõpetatakse talumaade rentimine teotöö eest. Minnakse üle täielikult raharendile.
ASEHALDUSKORD - 1762 sai venemaal troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati 1783 uus halduskorraldus , mida nim. Asehalduskorraks ja mille põhijooned olid järgmised: 1)tuli maksta kõike Katariina Iiukoose. 2)a)Eestimaa kubermang mis koosnes 5 maakonnast(Viru, Harju, Lääne, Järva, Paldiski). b)Liivimaa kubermang,mis koosnes 5 maakonnast (Pärnu,Tartu,Saaremaa,Võru,Viljandi ja Setumaa ).c) Setumaa kuulus Pihkva kubermangu. 3) Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur . 4)12 linna, uuteks linnadeks võru ja paldiski( 1784 ). 5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemõjukamatest kihtidest. 6) Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele sõltumata rahvusest või tegevusalast. 7) Kõik aadlikud omasid võrdseid aadliõigusi olenemata aadlimatriklisse kandmisest.
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus . Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks.
BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased . 8) Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e. aadlimatrikklitesse(baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene aadlikke ja saksamaalt tulnud uusi aadlikke.
Täielikke poliitilisi õigusi omasid vaid aadlimatriklitesse kantud aadlikud(õigus osaleda maapäeval,omada rüütlimõisaid)
Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks olid tlns ja riias ametisse määratud kindralkubernerid, kelle abilisteks nim. 2 kohalikku aadlikku e. valitsusnõunikku.
BALTI ERIKORRA PLUSSID JA MIINUSED
+Tõkkeks venemaa ja baltikumi vahel
+Aitas säilitada siinse maa kultuuriomapära, välistas kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid lääne-euroopaga, tagas kiirema arengu võrreldes muu venemaaga.
+säilis linnade omavalitsus
-Suruti maha eestlaste õigused
- baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes, eestlasi hoiti oma valitsusorganitest eemal.
Et võita Balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restutsiooni, see tähendab reduktsiooniga(mõisate riigistamine) äravõetud maade tagastamist endistele omanikele.
Balti erikord kehtis kuni 1783 aastani.