Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti ajalugu 19.sajand (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisest sündmusest on jutt?
  • Millal see toimus?
  • Kes oli talupoegade juhiks millest seda järeldati?
  • Millega olid talupojad relvastatud?
  • Kelle seisukohast see ajalooallikas on kirjutatud sõdurite või talupoegade?
  • Milliseid ülesandeid pandi vallale?
  • Milline oli mõisniku roll valla elus?
  • Millise osa halvim?
  • Millise põllukultuuri kasvatamine aitas Eestis üle saada näljahädadest?
  • Mida uut tõi talurahva omavalitsuse eelu 1866a Vallaseadus?
  • Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks?
KODUNE TÖÖ2
1. Loe läbi järgnev katkend ajalooallikast ja vasta küsimustele.(6p)
2.juunil kell 8 hommikul oli hulgaliselt näha talupoegi, kes lähenesid Mahtra mõisale kahelt poolt. Saanud allohvitserilt sellest teada, käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida . Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./…/ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./…/Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid nüüd tulistama ja jõudumööda end kaitsma. Kui soldatid olid väravate juurde taganenud, nihkus rahvas laiali, kuid tagantpoolt muutus surve tugevamaks. Sõjavägi taganes Atlasse viivat teed mööda. Kapten Bogutski sai väravatest väljumisel hoobi pähe. Sammudes edasi paremat pool teed, piirati ta varsti ümber ja tapeti seal.
Millisest sündmusest on jutt? Millal see toimus?
Mahtra sõda; 2.juuni 1858
Kes oli talupoegade juhiks, millest seda järeldati?
Kaiu mõisast pärit Peeter Olanderit peeti talupoegade juhiks. Seda järeldati sellest, et ta rääkis teiste eest ning oli relvastatud jahipüssiga.
Millega olid talupojad relvastatud?
Talupojad olid relvastatud enamjaolt teivaste ja kaigastega, vähestel neist olid ka tulirelvad .
Kelle seisukohast see ajalooallikas on kirjutatud ( sõdurite või talupoegade)?Põhjendage oma valikut
Tundub, et ajalooallikas on kirjutatud sõdurite seisukohast. Räägitakse allohvitseridest ning kapteni käskudest soldatitele, mis on siseinfo . Ka kirjeldatakse talupoegi matsliku alatooniga, '..kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobunud..'
2.Talurahva omavalitsus (4p)
Milliseid ülesandeid pandi vallale?
a) Magasivilja varumine
b) Vaeste hoolekanne
c) Alluda mõisniku võimule ja kooli ülalpidamine
Milline oli mõisniku roll valla elus?
Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine, otsuste kinnitamine, samuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Mõisnik säilitas valla üle politseivõimu.
3.Talupoja tähtsamad maksud ja kohustused 19. saj. I poolel.(3p)
Milliseid kohustusi pidi talupoeg kandma:
a)mõisa ees
-Teotöö
-Naturaalandamid
-Rahamaksud (vakuraha)> raharent
b)kiriku ees
-Kirikumaksud( tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise)
c)riigi ees
- Pearaha
-Nekrutiandmine (1816-29 liisutõmbamine)
4.Maarahvas jagunes 19.saj. mitmeks õigustelt ja kohustustelt erinevaks rühmaks. Millise rühma olukord võis olla kõige parem, millise osa halvim ? Põhjendage oma valikut.(2p)
Maarahvas jagunes:
  • Mõisarahvas
  • Talupojad
  • Vagandikud
    Kõige parem elu oli mõisarahval. Nende sissetulek võimaldas head haridust ning nad elasid hästi.
    Kõige kehvem oli vagandikel. Nad elasid talude äärealadel ning vastutasuks aitasid taluperemehi hooajatöödel.
    5.Mida uut tõi talupoja ellu 1849/1856a. Talurahvaseadused .(2p)
  • Teotöö asendati raharendi maksmisega
  • Talupoegadel võimaldati endale talude ostmine .
  • Teorent , millega maksti maa eest
    6.Vasta küsimustele.(3p)
    Millise põllukultuuri kasvatamine aitas Eestis üle saada näljahädadest?
    Näljahädast aitas Eestis üle saada kartul , mida hakati kasvatama 18.sajandi keskpaigast.
    Mida uut tõi talurahva omavalitsuse eelu 1866.a. Vallaseadus ?
    Vabaneti mõisnike võimu alt ja talupojad said valida vallavanema.
    Mis andis esimestele taluostjatele raha ostu sooritamiseks?
    Põhja-Eestis kartul ja Lõuna-Eestis liha
  • Balti ajalugu 19 sajand #1 Balti ajalugu 19 sajand #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aljasteb Õppematerjali autor
    Ajalooallikas.Talurahva omavalitsus.Valla ülesanded.Mõisniku roll.Talupoja tähtsamad maksud.Maarahva jagunemine.Talurahva seadus.Põllukultuuri kasvatamine.

    Sarnased õppematerjalid

    Mahtra sõda referaat POLE SISUKOKKUVÕTE
    8
    odt

    Mahtra sõda referaat POLE SISUKOKKUVÕTE!

    Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel

    Kirjandus
    Referaat mahtra sõja kohta
    14
    doc

    Referaat mahtra sõja kohta

    Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus talumaa eraldati mõisamaast, seda ei tohtinud enam mõisaga liita, v.a. nn kvoodimaa mõisateenijatele teorenti oli võimalik asendada raharendiga mõisnik võis talusid päriseks müüa 1856 Eestimaa talurahvaseadus Seaduse vastuvõtmine venis, sest Eestimaa mõisnikud olid veel tagurlikumad ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu

    Ajalugu
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    72
    docx

    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

    o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused.

    Ajalugu
    Eesti uusaeg-1710-1900
    72
    doc

    Eesti uusaeg (1710-1900)

    EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud

    Ajalugu
    Eesti ajalugu
    83
    doc

    Eesti ajalugu

    ....................................................................................................................................................42 RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE................................................................................................................42 Hilary Karu 1 D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44 EESTI XX SAJANDIL......................................................................................................................................... 46 RAHVASTIK.....................

    Ajalugu
    Eesti ajalugu - konspekt
    51
    doc

    Eesti ajalugu - konspekt

    Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest perioodidest on teada ainult pronksaardeid, siis nüüd lisanduvad ka hõbeaarded. Välja on tulnud ka nn peiteleide - ühte kohta on suurtes kogustes peidetud kas relvi või tööriistu. Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim.

    Ajalugu
    Eesti kultuurilugu
    85
    rtf

    Eesti kultuurilugu

    europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast ­ seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist ­ Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud.

    Kultuurilugu
    Eesti XX sajandi algul
    147
    docx

    Eesti XX sajandi algul

    inimest. 1905. a lõpukuudel hakkasid tegutsema ülevenemaalised parteid "Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei"- Mille populaarsus tõusis Tallinnas. Jätkuvalt takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on vaja jääda üle venemaaliseks parteiks?". ~ 1000 liiget. Tartus, Tallinnas, Narvas hakkasid tegutsema sotsialistide revolutsionäärid. 17 oktoobri liit ehk oktobristid hakkasid tegutsema. Liivimaa kubermangus tegutses Balti konstitutsiooniline partei ja Eestimaa kubermangus Eesti konstitutsiooniline partei (Balti-saksa parteid). Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine: Kutsuti kokku üle Eestilise koosoleku hiljem kutsuti seda "Rahvaesindajate kongressiks." Pandi paika, et kõik linnad võivad saata kongressile 4 esindajat. 2 võisit olla kõrgemat kihti ja 2 lihttöölist. Jõudis kokku seltskond 800'st isikust Tartusse.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun