XII TAHVLI SEADUSED (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
XII TAHVLI SEADUSED
Referaat
Tallinn
2016
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1 AJALUGU 4
1.1.Väljaandmise põhjus 4
1.2.Vaidlused seadustiku olemasolu üle 4
1.3.Seadustiku originaalkeel 5
2 ALLIKA ANALÜÜS 6
2.1. Sätete laad 6
2.2. Sisuline analüüs 6
2.3. Allika liigendus 6
3 SEADUSTIKU TÄHTSUS 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

SISSEJUHATUS

Tuntud vene õigusteadlane J. A. Pokrovski on öelnud, et Rooma õigus on “üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma”. Antiikajal oli Rooma õiguse ülesanne orjapidajate võimu kindlustamine ning nende vaheliste suhete normaliseerimine. Põhikohal olid eraomandi, lepingute, perekonnasuhete, pärimise ja orjandusliku korra kindlustamise valdkonnad. Rooma ajaloos tähistab Vabariigi perioodi algust sündmus, millel on sealse õiguse seisukohalt suur tähtsus – antakse välja “Kaheteistkümne tahvli seadused” (“ Leges duodecim tabularum”). Rooma õiguse tundmine on sama tähtis kui praeguste õigusallikate teadmine, et osata neid omavahel võrrelda.
Antud referaadi teemaks on 12 tahvli seadused ning eesmärgiks on uurida õigusallika ajalugu ja olemust, et tuvastada selle tähtsus ajaloos ja leida, kas 12 tahvli seadustikus sätestatud reeglid sarnanevad tänapäevaste seadustega. Referaadi muudab aktuaalseks asjaolu, et iga juuratudeng, tulevane jurist peaks teadma, kui olulist rolli on mänginud ajaloos Rooma õigus, sealjuures mõista, mida on meie õigussüsteemi andnud esimene kirjalik õigusallikas. Õigusajaloo tundmine aitab mõista meie praegusi seaduseid ja neid tõlgendada.

1 AJALUGU

Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 12 tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjutise mälestis. Rooma ajaloos meenutavad nii ammust aega vaid üksikud sättes Rooma autorite teostes, sest õigusallika algtekst pole säilinud. Alates 17. sajandist on ajaloolased püüdnud 12 tahvli seaduste teksti rekonstrueerida.1
5. sajandil e.Kr. oli ühiskond Roomas veel põhiliselt agraarne , mistõttu on 12 tahvli seadustes paljud viited maavalduse põllumajanduse kohta. Seadustiku väljaandmisega ilmnes Rooma elanike seas nõudlus õigusliku selguse ja turvalisuse üle, et tagada oma vabadus. Roomlased arvasid, et õiguse üleskirjutamine tähendab õigusloomet, kuid nii see ei olnud. 2

Väljaandmise põhjus

Kaheteistkümne tahvli seaduse väljaandmise üheks põhjuseks peetakse plebeide ja patriitside vahelist vastuolu kehtiva tavaõiguse üle Vabariigi perioodil. Patriitslikud magistraadid olevat plebeide sõnul õiguse rakendamisel kuritarvitanud tavasid kui suulisi õigusallikaid nende kohaldamisel ja tõlgendamisel. 462. aastal e.Kr. nõudis plebeide tribuun Terentilius Arsa, et sel ajal kehtinud õigus fikseeritaks kirjutatud kujul. Aastatepikkuse vastasseisu järel nõustusid patriitsid seadust kirjakujul välja andma. 3 Selleks saadeti kolmeliikmeline komisjon Kreekasse seadustega tutvuma ning 451. aastal e.Kr. valiti kümneliikmeline komisjon, kes seadused kirja pani. Mõne aasta möödudes koostas komisjon esialgu 10 tahvli seaduse teksti, millega plebeid rahul ei olnud ning hiljem lisati veel kaks tahvlit . 4

Vaidlused seadustiku olemasolu üle

Peale 12 tahvli seaduse koostamist on hiljem selle tekkimise loo vastu vaieldud. On uurijaid, kes peavad seda 4. – 3. sajandi e.Kr. koodeksiks ning eitavad täielikult selle seaduslikku iseloomu. Selliseid arvamusi on palju ning väga erinevaid. Tuntud itaalia õpetlane Ettore Pais on arvamusel, et “Leges duodecim tabularum” on koostatud 3. sajandil e.Kr. Flaviuse poolt ning prantsuse õpetlane Lambert on öelnud, et seadustik on sama ebakindel kui Moosese käskude kaks tahvlit. 12 tahvli seaduse tekkimislugu ei ole täielikult usaldusväärne, kuidas samuti ei saa saa eitada selle olemasolu. 5

Seadustiku originaalkeel

Seadustiku originaalkeeleks on ladina keel, kuid see vorm on äärmiselt vana, mis ei pärine isegi veel mitte 4. sajandist e.Kr. 12 tahvli seaduste tekst ei ole meie ajani säilinud, sest 4. sajandil e.Kr. tungisid gallid Roomasse ja põletasid vallutuse käigus linna. Tahvlid olevat hävinud ning siis uuesti ülesse pandud. 6

2 ALLIKA ANALÜÜS

12 tahvli seadused on ius scriptum ehk kirjapandud seadus. Selle adressaadiks olid Rooma kodanikud. Raul Narits on oma teoses “Õiguse entsüklopeedia” öelnud: “ Cicero juhib meie tähelepanu sellele, et kirjapandud kujul kujutab õigus meie jaoks väärtust, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada.” Sel ajal säilisid sugukondlikule korrale iseloomulikud jooned nagu lai dispositiivsus ning tavade ja tabude sanktsioneerimine. 7

2.1. Sätete laad

12 tahvli seaduse sätted olid väga pedantsed ja sanktsioonid olid ranged . Seadustikus ilmneb väga tugev sugukondlik võim ning õiguslik otsustus tehakse vaid juhul, kui pooltevaheline kokkuleppe ei ole mingil viisil õnnestunud. Legistlatiivne vorm on äärmiselt puhas ja lihtne, sätted on lühikesed, käsud ja keelud on absoluutsed. 8

2.2. Sisuline analüüs

12 tahvli seadused ei ole süstematiseeritud kujul seadustik, mis reguleeriks piisavalt ühiskondlikke suhteid. See sisaldab tähtsaid parktilisi küsimusi käsitlevat reeglite kogumikku, mille sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust, perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta. Lepingute kohta on sätteid vähe, millest võib järeldada, et majanduslik käive polnud arenenud. 9

2.3. Allika liigendus

Arvatakse, et 12 tahvli seaduste sisukord võis olla järgmine:
I tahvel käsitles esmajärjekorras kohtuotsust. Kui inimene oli kohtusse kutsutud, siis oli tal kohustus sinna minna. Juhul, kui inimene vabatahtlikult kohtusse ei ilmunud toodi ta sinna vägisi. Süüdistatvat võis kaitsta advokaat , kes pidi olema vähemalt sama jõukas kui süüdistatav. Kui kaks osapoolt jõudsid kohtus kokkuleppele, siis kuulutas kohtunik ( magistraat ) selle välja. Juhul, kui konsensusele ei jõutud, pidid mõlemad pooled oma argumendid esitama enne keskpäeva. Kui üks osapooltest selleks kohale ei ilmunud, siis otsustas kohtunik selle kasuks, kes kohal oli. Mõlema poole kohalolu puhul algas istung, mis ei kestnud kauem kui päikeseloojanguni.
II tahvel puudutas samuti tsiviilprotsessi. Tõsise haiguse, religioosse või muu kohustuse tõttu süüdistatava ja tema advokaadi kohtusse mitteilmumise puhul lükati istung edasi sobivamale ajale. Kui kutsutud tunnistaja kohtuistungile ei tulnud, siis oli teda kutsunul õigus karjuda tunnistaja maja ees igal kolmandal päeval, et ta kohtusse ilmuks. Lisaks oli legaalseks nimetatud varga tapmine öösel või päevasel ajal, juhul, kui ta relvaga vastu võitles. Vaba varga puhul oli tema karistuseks piitsutamine ning seejärel üleandmine inimesele, kellelt ta oli varastanud, et tasuda kahjude eest tööga. Orjast varast samuti piitsutati, kuid seejärel visati ta teatud kalju(Tarpeian Rock) pealt surnuks . Juhul, kui varas oli alles laps, oli kohtuniku otsustada, kas teda piitsutatakse või mitte. Kui varastatud asju välja ei ilmunud, siis pidi süüdimõistetud varas nende eest topelt väärtuses omanikule tasuma. Inimene võis vargaga kokkuleppele jõuda ka väljapool kohust, sel juhul kuriteost ei pidanud üldse teatama.
III tahvel reguleeris reegleid võlgniku vastu. Kellegi laenatud omandi mittetagastamise eest, pidi inimene maksma kahekordse summa määratud karistusest . Kohus määras võla tasumiseks aega 30 päeva. Kui võlgnik seda ei teinud, siis oli õigus viimane vägisi kohtusse tuua ning anda ta üle võlausaldajale kuni 60 – ks päevaks. Pärast seda võis võlgniku orjaks müüa.
IV tahvel sätestas reeglid isavõimu kohta. Isal oli õigus oma laste elu ja surma üle (patria potestas). Kui isa oli oma poega müünud kolm korda, siis sai poeg isavõimu alt vabaks. Samuti oli isal õigus oma väärarenenud laps surmata. Kümne kuu jooksul pärast inimese surma sündinud laps oli tema õiguslik pärija.
V tahvel reguleeris eeskostet ja pärimisõigust. Sõltumata oma vanusest oli naine alati mehe vastutada, väljaarvatud Vesta neitsid. Juhul, kui mees suri jättes maha testamendi, siis tuli käituda selle kohaselt. Kui mehel ei olnud testamenti ega poega, siis tema pärijaks sai lähim meessoost sugulane. Meesoost sugulase puudumisel pärisid tema vara ülejäänud perekonnaliikmed. Kui mees läks nõdrameelseks ja tal ei olnud eestkostjat, siis hoolitses tema ja ta vara eest mehe perekond. Kulutava eluviisiga inimene ei võinud oma kinnisvara eest vastutada, selle eest vastutavaks määrati tema meesoost esivanem. Ilma pärijata vabanenud orja surma puhul läks tema vara orja endisele pidajale.
VI tahvel sätestas omandiga seotud reeglid. Maatüki müümiseks oli vajalik formaalne kokkulepe, mis võis olla ka suuline . Orjad said vabaks juhul, kui nende omanik seda soovis või nõustus orja vabastama teatud tingimusel, samuti võisid orjad end ise välja osta. Asjade müük oli lõplik alles siis, kui ostja oli selle eest tasu maksnud. Kehtis usucapio, mis tähendas, et kui asi oli kellegi käes olnud aasta aega, siis kuulus see talle. Samuti, kui naine oli mehega koos elanud ühe aasta, oli ta mehega abielus. Seda said naised vältida, kui nad aasta jooksul kolm ööd kodust ära olid. Sama kehtis ka maatükkide ja ehitistega, kuid need pidid isiku käes olema kolm aastat, et nende omaks saada.
VII tahvel esindab obligatsiooniõiguslikke suhteid, mille kohaselt pidi kahe maja vahel olema vähemalt 75 cm ning kahe põllu vahel pidi olema vähemalt 150 cm. Erinevad ühendused võisid luua organisatsioonisiseseid reegleid seni kuni need seadusega vastuolus polnud. Inimesel oli lubatud eemalda naabri puu, kui see on kaldunud tema maa kohale. Puu omanikul aga oli õigus korjata üles kõik oma viljad naabri maalt. Viimaks lisati, et teede korrashoid oli selle vastutada, kelle maad need piirasid.
VIII tahvel sätestas, et loomaomanik peab tasuma looma tekitaud kahju. Viljasaagi vargus või selle hävitamine oli karistatav surmanuhtlusega. Juhul, kui süüdlane oli laps pidi kohtunik määrama talle piitsutamise ja kahekordse kahjutasu . Juhul, kui süüdlane oli mõne farmeri loom, pidi inimene ta ära andma. Lisaks oli määratud karistus maja tahtliku süütamise eest, milleks piitsutamine ja elusalt põletamine. Laimu eest määrati inimesele surmanuhtlus.
IX tahvlil kirjutati, et Rooma kohtu ees pidid kõik olema võrdsed, nende staatus ühiskonnas ei tohtinud mängida rolli. Samad õigused ja kaitse, mis kehtis Rooma inimeste puhul, pidi kehtima ka maarahvale. Kohtunik, kes võttis vastu altkäemaksu, sai surmakaristuse. Viimane ringkonnakohus surmakaristuste asjus pidi olema Centuriate assamblee. Avalikud prokurörid pidid olema valitud “rahva poolt”. Reaalsuses tähendas see aga seda, et nad valiti konsulite poolt. Öised koosolekud olid keelatud. Tänavatel teiste inimeste vastu protesteerimine oli keelatud. Lubatud oli protesteerida teatud kaasuste vastu, kuid mitte inimeste vastu. Riigireetmine (vaenlase ärritamine või roomlase vaenlasele söötmine) oli karistatav surmaga. Kedagi ei tohtinud surma saata ilma süüdimõistmiseta, mistahes kuriteoga või kellega tegemist oli. (Varasemalt olid osad laenuandjad leidnud, et on sobiv anda surmakaristus võlglastele, kes ei tulnud maksmisega toime). 10
X tahvel määras, et matmised ega kremeerimine ei ole linna piires lubatud. Naistel ei olnud matustel lubatud nutta ega liigselt leinata. Üle kolme naise ei tohtinud laipa matusteks ette valmistada ning saateks võis mängida vaid kuni kümme flöödimängijat. Lisaks ei tohtinud surnul olla temaga kullast esemeid. 11
XI tahvel sätestas, et plebeide ja patriitside vaheline abielu oli keelatud, kuid hiljem see reegel tühistati. Lisaks kirjutati, et ühtki tähtsat ühiskonda mõjutavat otsust ei tohiks ilma inimeste hääletuseta vastu võtta.
XII tahvlil oli kirjas, et värskem seadus või kohtuotsus oli suurema mõjuvõimuga kui vanem. Lisaks sätestati, et kui ori põhjustab kahju, siis vastutab taastamise eest orjapidaja , kuid kui omanik oli teadlik orja kavatsustest, määrati talle trahv. Kallaletungi eest määratavad karistused varieerusid. Plebeid said raskema ning patriitsid leebema karistuse. 12

3 SEADUSTIKU TÄHTSUS

12 tahvli seadused on suuresti mõjutanud kogu õigusteaduse ajalugu ja arengut. Eelkõige kaitsesid need plebeisid ning magistraadid ei saanud kohapeal olematuid reegleid välja mõelda või suulisi tavasid väänata enda kasuks. Esimest korda ajaloos olid seadused avalikult kirja pandud, millest kõik edaspidi juhindusid. Rooma ajaloolane T. Livius nimetab 12 tahvli seadusi kogu avaliku ja eraõiguse allikaks. Roomlased hindasid seadustiku väga kõrgelt ning veel Cicero ajal õppisid poisid 12 tahvlit pähe nagu vajalikku laulu. 13 Kuigi tahvlitesse pandi kirja vana õigus, keskendus see siiski rohkem tulevikule kui minevikule. Maailma pealinnaks pürgiv Rooma vajas rohkemat kui talupojavabariigi õigus ning 12 tahvli seadus oli pidevas arengus. Mitmeid sajandeid pöörduti veel 12 tahvli seaduse poole. 14

KOKKUVÕTE

Referaadi eesmärk oli uurida 12 tahvli seaduste ajalugu ja olemust, et tuvastada selle tähtsus ajaloos ning leida, kas tolleaegsed reeglid sarnanevad tänapäevaste seadustega.
12 tahvli seaduste tähtsus ei piirdu vaid Roomaga, vaid kogu Euroopaga. Esimest korda olid reeglid kirja pandud ning ei olnud võimalik neid kuidagi muuta või väänata. Seadustikku on nimetatud kogu avaliku ja eraõiguse allikaks. 12 tahvli seaduse ilmumisest on õigusteadus liikunud tuleviku suunas ning olnud pidevas arengus.
Seadustiku sisu analüüsides selgus, et sarnasusi meieaegsete seadustega on võrdlemisi vähe, sest 12 tahvli seadused olid väga äärmuslikud. Sellegipoolest on selgelt näha, et meie praegused sätted on välja arenenud antiiksest õigusallikast ning neid on sajandite jooksul aina enam täiustatud. Põhiline erinevus tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskonnaelu on tolleaegsest nii erinev, alustades orjadest ja lõpetades sellega, et Eestis pole hetkel surmanuhtlus isegi lubatud.

KASUTATUD KIRJANDUS

E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn: Penikoorem 2005
H. Hattenhauer. Euroopa õiguse ajalugu. Tallinn, 2007
R. Narits, Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2007
Encyclopædia Britannica toimetajad. 12 tahvli seadused. - http://www.britannica.com/topic/Law-of-the-Twelve-Tables 16.03.2016
George Long. Lex Duodecim Tabularum. 2012. - http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Lex_XII_Tabularum.html 16.03.2016
Paul Halsall. Ancient History Sourcebook. 1998. - http://legacy.fordham.edu/halsall/ancient/12tables.asp 16.03.2016
Rooma õigus ja 12 tahvli seadus. - http://www.historyteacher.net/GlobalHistory-1/Readings/RomanLaw&TwelveTables.ht m 16.03.2016
12 tahvli seadused. - http://www.roman-empire.net/republic/twelve-tables.html 16.03.2016
1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. Penikoorem 2007, lk 32
2 H. Hattenahuer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn. Juura 2007, lk 81
3 George Long. Lex Duodecim Tabularum. 2012
4 Encyclopædia Britannica toimetajad. 12 tahvli seadused.
5 Ilus 2007, lk 31
6 Hattenahuer 2007, lk 83
7 R. Narits, Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura 2007 lk 27-28
8 Rooma õigus ja 12 tahvli seadus.
9 Ilus 2007, lk 13
10 12 tahvli seadused
11 Paul Halsall. Ancient History Sourcebook. 1998.
12 12 tahvli seadused
13 Ilus 2007, lk 32
14 Hattenahuer 2007, lk 87