Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool IÕ-1 nimi JUHTUMI ANALÜÜS Intensiivi praktika Tallinn ... aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP)
Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse inimene läbi, teostatakse kohapeal mõni protseduur ning vajadusel määratakse edasine ravi, kuid haiglasse inimene pikemalt ei jää. Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtt, kuid ei jää ööseks haiglasse. Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima (Haigekassa, 2016). Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) pulmonoloogiakeskus on regiooni suurim plaanilise ja erakorralise pulmonoloogilise raviga tegelev keskus, mille alla kuuluvad vaid kopsuhaigustele spetsialiseerunud Mustamäe pulmonoloogiaosakond, tuberkuloosiravile spetsialiseerunud osakond Kose korpuses, Mustamäe, Hiiu ja Kose pulmonoloogiakliinikud ning Hiiu tuberkuloosikabinetid, mis võtavad vastu ja pakuvad ravi lisaks täiskasvanutele ka lastele. PERH-i pulmonoloogiakeskuses on võimalik saada kõiki tänapäevaseid diagnostika ja
jälgitakse pidevalt oma keha ja selles toimuvaid muutusi. Kus saab abi? Soovitan vaadata erinevaid inimesi rääkimas oma tunnetest, mõtetest ja kuidas nemad ennast ravisid. Näiteks Youtube keskkonnas on palju inimesi, kes on oma lugusid rääkinud. Samuti saab abi erinevatelt interneti saitidelt nagu näiteks www.peaasi.ee. Samuti tuleks otsida psühhiaatri abi, kes saab määrata vastava ravi ja psühholoogi, kelle poole saab murega pöörduda. Tallinnas näiteks PERH Psühhiaatriakliinik. Kasutatud kirjandus: http://peaasi.ee/arevushaired/ http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm http://peaasi.ee/leia-ules-oma-arev-osa/
KASVAJATE LEVIMISTEED RETSIDIVEERUMINE · Kasvajate levimine · Pidev levimine ehk invasioon · Metastaseerumine · Kasvaja arengustaadiumid · Luumetastaasid · Peaajumetastaasid · Retsidiveerumine KASVAJATE LEVIMINE Healoomuline kasvaja (ld tumor benignum): · suureneb, kuid ei levi; · ei ületa elundi piire, millest ta on tekkinud. Pahaloomuline kasvaja (ld tumor malignum): · pidev levimine või · metastaseerumine. Foto: Helena Tern, PERH http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber- Põletik
PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud.
täidetud, et neid kanda oleks võimalik ning kas nad üldse ostleja nõudmistele vastavad või siis koolis kontrolltöö õppejõud testib õpilase kompetentsust mingil alal. Ja nüüd selle kursuse kõige meeldivam külalisõppejõud Siim Vene. Ta on Põhja- Eesti Regionaalhaigla IT-talitluse juht ning ta suutis oma loengu väga huvitavaks teha. Ta suhtles aktiivselt loengul osalejatega ning aktiivsematele jagas Snickerseid, mis oli väga lahe. Ta rääkis näiteks sellest, et PERH plaanib kasutusele võtta tahvelarvutitel põhineva süsteemi, mis teeks arstide elu lihtsamaks, kuna ei oleks enam kaasas vaja kanda mitut vihikut patsientide andmetega ja üleüldse muutuks elu palju mugavamaks. Ta seletas ka, miks seda seni tehtud ei ole, näiteks seepärast, et probleem on tahvelarvutite märgistamises, et mõni kaduma ei läheks. Ta ütles, et tõenäoliselt oleksid nad esimesed maailmas, kes sellise asja kasutusele võtaksid.
(Adlas:2014) Alajahtumisega patsiendi surma kindlakstegemine on eriti raske. Raske alajahtumisega patsienti saab ka pärast tundidepikkust asüstooliat edukalt üles soojendada. Seepärast tuleb enne surma konstateerimist alati välistada hüpotermia IV staadium. (Adlas:2014) Tegutsemine haiglas - Südameseiskusega hüpotermilise patsiendi raviks on esmajärjekorras soojendamine kunstliku vereringe aparaadi abil. - Eesti tingimustes TÜK või PERH. - Kaugselt tuues (ka 100 km) peaks patsiendi nendesse keskustesse transportima alustades. (Elonen:2008) Kunstliku vereringe aparatuur pole saadaval - Kui kunstliku vereringe aparatuur pole saadaval, kasutatakse muid aktiivse soojendamise meetodeid (vt allpool) ja elustatakse pausideta, kuni patsiendi temperatuur on üle 35 C. - Neis tingimustes tagab parima vereringe otsene südamemassaaz torakotoomia kaudu.
, Asko-Seljavaara, S. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Kauba, T. (2007). Neuroloogia põhiterminid. Seletav sõnastik, versioon 2.2. Tallinn. Kivela, T. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Lepp, A., Kogermann-Lepp, E. (1990). Kraniaalnärvid. Tartu: Tartu Ülikool. Miravalle, A. A. (2009). Ramsay Hunt syndrome. Harvard Medical School. http://emedicine.medscape.com/article/1166804-overview. (27.11.09). Sikk, K.Perifeersed halvatused. PERH. http://209.85.229.132/search? q=cache:uBOscDEPMNoJ:www.hillside.ee/talukonverents/ettekanded/Perifeersed %2520halvatused.ppt+ramsay-hunt+katrin+sikk&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee. ( 27.11.09). Zaidat, O. O., Lerner, A. J. (2004). Neuroloogia taskuraamat. Tallinn: AS Medicina. 12
Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor
annaabi.ee 
