Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TALLINNA TEENINDUSKOOL



Piia Maria Nahkur
T11 HT
ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA
Referaat


Juhendaja : Dina Aarma



Tallin 2011

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Muna 4
Igapäevatarkust kanamunadest 6
Kanamunad toidulaual 7
Munade kvaliteet 9
Munad ja tervis 10
Muna toiteväärtus 10
Muna keemiline koostis 14
10 põhjust, miks kanamuna süüa 18
Kokkuvõte 19
Kasutatud allikad 20

Sissejuhatus

Muna


Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini . Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: “Ei
Vasakule Paremale
ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #1 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #2 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #3 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #4 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #5 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #6 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #7 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #8 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #9 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #10 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #11 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #12 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #13 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #14 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #15 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #16 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #17 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #18 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #19 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #20 ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Collapse Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Referaat Muna

Häädemeeste Keskkool MUNA Referaat Juhendaja: Häädemeeste 2006 Sisukord: · Sissejuhatus · Kanamuna toiteväärtus · Muna ehitus · Munade säilitamine · Muna kvaliteet · Munatoidud · Kasutatud kirjandus · Lisad Sissejuhatus Hea lugeja. Selles referaadis saate teada kõike munast. Milliseid toite saab munast teha, milline on kanamuna toiteväärtus, muna ehitus, munade säilitamine ja kõike sellist põnevat. Peale selle on seal ka kasutatud kirjandus, kus saab lugeda, milliseid raamatuid või interneti aadresse on kasutatud ja ka lisad, kus on igasuguseid jooniseid! Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor

Kokandus
thumbnail
20
doc

Muna-referaat

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu.........................................................................

Keemia
thumbnail
3
doc

MUNAD JA MUNATOOTED

05.2004.a. Munad jaotatakse kahte kategooriasse, A ehk "värsked munad" ja B ehk teise sordi munad. B ehk teise sordi või langetatud klassiga munad on lubatud kasutada ainult munatoodete tootmiseks või mitte inimtoiduks. A klassi munad liigitatakse kaalu järgi. A- klassi mune ei tohi hoida madalamal temperatuuril kui 5°C. Kui A- klassi mune on hoitud temperatuuril alla 5°C, siis tuleb pakendile märgistada "jahutatud muna". A-klassi mune, mis turustatakse kui A-klassi muna, ei tohi pesta. Kui neid on pestud, tuleb nad märgistada "pestud muna", kuigi nad vastavad A-klassi nõuetele. Kui A-klassi muna ei vasta enam nõuetele, klassifitseeritakse ta ümber B-klassi munaks. A-klassi suurpakendi etikett või lint on valge, trükis sellel peab olema must. Toiduainetööstusele mõeldud munade pakendite lint on kollane märgisega "munad toiduainetööstusele", pakendatud munade arv ning tarnija nimi ja aadress.

Toiduainete õpetus
thumbnail
10
docx

Linnukasvatus

5. puhtad (pole määrdunud sõnnikuga) 6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride kokkutõmbumine, mille tagajärjel imetakse õhk muna tömpi otsa, kus ta jääb membraanide vahele. Kui muna asub sel ajal saastunud allapanul, pesas jne, siis munakoorel olevad bakterid, seened jm tungivad läbi koore pooride munasse. Patogeenid hakkavad kiiresti paljunema munade inkubeerimise alguses (sest temperatuur tõuseb). Kõige parem aeg mune desinfitseerida ongi sel ajal, kui nad on veel soojad ja pole maha jahtunud

Bioloogia
thumbnail
12
odp

Muna

Tartu Kutsehariduskeskus Teema Muna Anna-Liisa Boisen PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on

Keemia
thumbnail
6
odt

Munad

MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt

Kokk
thumbnail
20
pptx

Kanamuna

Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA  Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu.  Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini.  Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD  XL – raskemad kui 73 g.  L 63–73 g.  M 53–63 g.  S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS  Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit).  Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust.  Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET

Toidukaubandus
thumbnail
4
docx

LINNUKASVATUS

LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE:

Linnukasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun