-Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis MUNAVALGE -2 tihedusega - Valkjaskollane - Sisaldab vett 87% - Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb
VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]....................................................................................................................7 Munade kaalud:.....................................................................................................
munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti
15. Võikreemi valmistamise vead ja põhjused. · Nõrk konsistents retseptist mittekinnipidamine, halb vahustusvõime/ kreemi moodustumisvõime · Kreem on teraline, kreem nutab vale temp., ülekeedetud siirup, või liiga külm. · Kreemist eraldub vesi kreemis liiga palju vett, koostis pole õige, tooraine pole kvaliteetne, siirup/kreem liiga külm, retseptis vähe võid. 16. Munavalgekreemi liigitus: munavalge toorkreem, keedukreem, sefiir, suflee. 17. Kuidas valmistatakse munavalge toorkreem? munavalge, suhkur vahustatakse, lisatakse sidrunhape, maitsestamiseks. Võib panna ahju, 200°C juurde. 18. Kuidas valmistatakse sefiirkreem ja nimeta toorained: suhkur, vesi, munavalge, keedis, sidrunhape. Suhkrusiirup keedetakse, lisatakse keedis 110°C juures, keedetakse 120°C-ni. Munavalge vahustada kuni siirup hakkab keema.
6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride kokkutõmbumine, mille tagajärjel imetakse õhk muna tömpi otsa, kus ta jääb membraanide vahele. Kui muna asub sel ajal saastunud allapanul, pesas jne, siis munakoorel olevad bakterid, seened jm tungivad läbi koore pooride munasse. Patogeenid hakkavad kiiresti paljunema munade inkubeerimise alguses (sest temperatuur tõuseb). Kõige parem aeg mune desinfitseerida ongi sel ajal, kui nad on veel soojad ja pole maha jahtunud. Hiljem, kui jahtunud, siis munasse
MUNAEHITUS 1.Munakoor ehk koorkest. 2.Nahkkest 3.Sisememrbaan 4.Rebuväät 5.Väline munavalge 6.Seesmine munavalge 7.Rebukest 8.Rebu 9.Looteketas ehk blastodisk 10.Kollane rebu 11.Valge rebu 12.Seesmine munavalge 13.Rebuväät 14.Õhuruum 15.Kultiikula
juustukastme lahti ja lastakse ga. Kooreta järsu liigutusega keedetud mune võib ka keeduvette. üle Munavalge äär küpsetada. tõstetakse Kooreta keedetud vahukulbiga muna muna peale ja keedetakse serveeritakse ka külmade ja mitte ägedal
Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis. Kitsus 8 6070 Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, minutit terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub
· · Osa jahust (kuni 25%) võib asendada tärklisega vahekorras 1:1 · Biskviidi valmistamine: · Biskviidi valmistamiseks on kaks põhimoodust. · 1.Külmal menetlusel (põhibiskviit) · 2.Soojal menetlusel · · Biskviittaigna liigid · 1. külmal menetlusel on valmistamise võimalusi mitu. · * Külmal menetlusel valmistatud taignast on tooted kohevamad · Põhi-ehk klassikalise biskviidi valmistamine · Munakollane eraldatakse munavalgest. Munavalge valatakse külma rasvavabasse katlasse. Algul vahustatakse munavalget ilma suhkruta, kui on tekkinud valged vahukübarad , hakatakse juurde lisama järk-järgult 1/3 osa suhkrust. Vahustatakse kokku 20- 30 min. Munavalge on vahul, kui lusikaga tõstes, säilitab ta oma kuju. Munavalge peab suurenema mahult vahustamise lõpuks 6- 7 korda. · Samaaegselt vahustatakse teises katlas munakollane, millele on kohe lisatud 2/3 osa suhkrust.
MUNAROAD (PLATS D'OEUFS) Sisukord Keedetud munaroad Praetud munatoidud Üleküpsetatud munaroad Keedetud munaroad Koorega keedetud munad 11,5 h enne keetmist võtta välja külmikust. Mikropragude esinemisel lisada vette soola või äädikat. Munad asetakse ettevaatlikult keeva vette, keedetakse vajalik aeg. v vedel muna> keedetakse 23min. Valge kergelt, rebu kalgendumata. Serveeritakse suupistena. v poolpehme muna> 35 min. Munavalge kalgendunud, rebu poolvedel. Serv suupistena. v kõva muna> 67 min. Munavalge kalgendunud, rebus kalgendamata täpike. Serv suupistena, kasutatakse lisandina suppide ja selgete puljongite juurde. v võileivamuna> keetakse 8min. Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad
omastab inimene toores, mitte pehmeks keedetud munas leiduvaid toitaineid, kuid see pole üldine seaduspärasus, vaid individuaalne omadus, mis oleneb mitmetest asjaoludest. Toore muna seedimisel eritab magu märksa vähem happeid kui keedetud muna seedimisel. Pehmeks keedetud või vahustatud muna viibib maos kuni 2 tundi. Vähese rasvaga praetud, kõvaks keedetud, samuti omletiks tehtud ja rikkalikus rasvas praetud munad viibivad maos tunduvalt kauem -- 3,5 tundi. * Vahustatud munavalge seedub paremini (86,1 %) kui vahustamata munavalge (82,3 %). Keetmise tagajärjel tõuseb munavalge seeduvus. Munarebu ei või liigselt kuumutada, see vähendab tunduvalt ta väärtust. * Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 35 minuti kestel. * Kui ostate värskeid mune otse kanapidajalt, siis ei ole soovitatav neid kohe toiduks tarvitada, sest alles kolmandal päeval pärast munemist on muna eriti maitsev ja koor eraldub kergesti.
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest Munavalge sid Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid: Koorekest Koor Valge rebu Kutiikula · Idukettast areneb loode; · Tibu pea tömbi otsa poole (õhukamber);
1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu
rassidest ja usulistest tõekspidamistest. Kanakasvatussaadused Kanamuna Kanamuna ehitus Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur (joonis) kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardse kanamuna kontuur Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Munavalge kihid: Iduketas ehk blastodiskRebukile Väline vedelkiht (10…60%) Panderi tuum Tihekiht (30…80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1…40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest
Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna pikemal säilitamisel venivad välja ja rebu muudab oma keskset asendit.
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e
Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, 2 kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibimise aeg Lehter 8–9 15–20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe
muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula 4 Muna toitainesisaldus Muna on väga väärtuslik meie toidulaual,sest se sisaldab palju valke,lipiide,vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%,munavalgele langeb 54-60% ja muna kollasele 29-36%
Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munavalge b) Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest (metall,lipiid jne) osast. Nt: kromosoomid ja hemoglobiin Valkude struktuuritasandid: *Esmane struktuur e. primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus Kõik valgud sünteesitakse algselt esmases struktuuris. *Teine e. sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur
Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejäänd valgud on sellise struktuuriga. VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures.
Iga 100g kuiva pasta kohta arvesta keetmiseks 10g soola ja vähemalt 1 liiter vett ühele inimesele 50g / õli hoiab keeduvee vahutamast ja ülekeemast Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu
organismi kõikidesse kudedesse Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid Taimsed vaha kaitsevad a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu) b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu) c)mikroorganismide eest (puuviljad-õunad) Valgud R(radikaal) Ehk proteiinid. (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm) Valkude jaotus: H · Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. · Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid: · Kõikidel valkudel on primaarstruktuur · Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. · Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. · Aminohapete rida määrab valguomadused. Sekundaarstruktuur · - heeliks · - struktuur · seotud vesiniksidemetega
Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna morfoloogiline koostis: 10% munakoor ehk lubikest, 30% rebu, 60% munavalge, koorealused kiudkestad. Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu
Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust. Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest.
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32%
karamellkissell, kakaokissell · Köögiviljakissellid Magusad supid puuviljadest ja marjadest · Puuviljad või marjad keedetakse pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained ja keedetakse läbi · Lisatakse ettevalmistatud tärklis · Serveeritakse jahutatult 10-14`c Piima-munasupid · Piim, muna, tangained, maitsestamine · Piim kuumutatakse keemiseni sõristataske sisse tangained või jahu · Muna- rebu ja valge eraldi või koos · Lumepallisupp munavalge klimbid Supi valmistamiseks lisada samale piimale suhkur ja vahustatud munakollased Leivasupid · Leib,vesi või mahl, rosinad, maitsestamine · I moodus - ilma koorikuta leib leotatakse ja kuumutatakse koos leotusvedelikuga, keedetakse tasasel tulel + lisad ja m.a · II moodus Leib pruunistatakse praeahjus koos suhkru ja võiga. Lisatakse vesi, lisad ja m.a ja keedetakse läbi . Lõpus lisatakse mahl · Leivasuppe serveeritakse...... Magusad kastmed
Suhkrumass 0,5 kg tuhksuhkrut 3 tl kummiaraabikumi (soojendatud) 5 tl vett 3 tl zelatiinipulbrit paisutada ja sulatada 2 tl rasvainet 2 tl vedelat glükoosi 1 munavalge Pane kõik ained eelsoojendatud vahustamisanumasse ja mikserda venivaks valgeks seguks. Pane kilekotiga vähemalt 12 tunniks külma. Besee Valmistusained 4 munavalget 350 g suhkrut vanilliini Valmistusviis 1. Kui Sa ei kasutata otse külmutuskapist võetud mune siis jahuta eelnevalt munavalged. Jahuta ka vahustamisnõu. 2. Alusta mikseriga vahustamist aeglasel käigul. Umbes 2030 sekundi pärast lülita mikser kiiremale käigule. 3
Koolipoisi õunakook 2 muna 0,5 klaasi suhkrut 1 klaas hapukoort 1,5 klaasi jahu 0,5 tl soodat 0,5 kg õunalõike Sokolaadi-õunakook 200 g võid 200 g tumedat sokolaadi 4 muna 250 g suhkrut 250 g jahu 1 tl kaneeli 1 tl küpsetuspulbrit 3-4 õuna hakitud pähkleid suhkrut Sulata või, tükelda sellesse sokolaad. Sega, kuni sokolaad on sulanud. Vahusta munad suhkruga. Sega hulka kaneeli ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Lisa sokolaadisegu. Vala taigen vormi. Koori ja viiluta õunad, laota taignale. Raputa õuntele (fariin)suhkrut ja pähkleid. Küpseta ahju allosas 175° juures 45 minutit. Küpsetatud õunad Õuntel lõigata välja südamed.Täita rosinate, pähklite, suhkru ja kaneeli seguga.Küpsetada ahjus.Kaunistada pohla toormoosi ja piparmündilehtedega. Odrajahu karask Odrajahu 1 muna hapukoort sidrunihapet soodat kaneeli õunu Viktoria ema õunakoogi retsept Põhi 30 g pärmi 0,5 l piima 2 muna pool tl soola 100 g suhkrut 50 g margariini K...
Šveitsi õhuline besee ,kuidas neid taignaid klassikaliselt nimetatakse ning valmistatakse. Munavalge ja suhkru kohtumisel, vahustamise ja kuumutamise tulemusel sünnivadki beseed – maiustused, mida inimkond on tundnud juba sajandeid. Euroopa kokad avastasid beseevalmistamise saladuse arvatavasti XVI sajandil, esimese kirjapandud retseptini jõuti märksa hiljem, ajalooüriku tõendusel alles 1691. BESEE Alustame besee esimese peategelase munavalgega. Tegelikkuses on munavalge valkude 10–12% vesilahus, millele langeb üle poole kanamuna massist. Toiteväärtuselt peab munavalget kõrgelt hindama, sest tema valkudes on olemas kõik asendamatud aminohapped meile soodsas vahekorras. Teine peaosaline on taimse päritoluga (suhkruroost või suhkrupeedist) valmistatud sahharoos ehk lauasuhkur. Tavaline suhkur koosneb pea sajaprotsendiliselt sahharoosist, mille koostises esinevad omavahel keemiliselt seotud fruktoos ja glükoos. Vahustada ja kuumutada
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti
sampinjonid 44g 40g 2. Prae kooritud peeneks hakitud sibul ning peeneks sibul 12g 10g hakitud seened võis, kuni vedelik on aurustunud. või 10g 10g 3. Piimast, võist ja jahust valmista paks kaste, mis jahuta küüslauk maha. basiilik 4. Sega seenemass ja paks valge kaste ning lisa piim 50ml 50ml munakollane ja lõpuks vahustatud munavalge. või 5g 5g 5. Tõsta sufleemassi võiga ja riivsaiaga määritud jahu 5g 5g kokottidesse ning küpseta 160 kraadi juures muskaat kuldkollaseks. valge pipar 6. Serveeri samast vormist kohe!!! munavalge 1tk 30g munakollane 1tk 20g Vormi määrimiseks või 5g 5g riivsai 5g 5g 4
Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning lõpuks lisatakse küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigent segatakse, kuni ta tuleb katla küljest lahti. Taigen kaalutakse ja pakitakse. Enne töötlemist on soovitav lasta seista taignal külmutuses mõni tund. Taigent võib kaubastada kaalukaubana, valmistada temast küpsiseid, rulle, vigurpiparkooke, maju jne. Taigna realiseerimisaeg on 30 päeva. Piparkooke võib kaunistada munavalge joonistusmassiga, kus 13 grammi munavalge kohta võetakse 100 grammi puudersuhkrut ja vahustatakse. Parema maitseja läike saamiseks võib massile lisada sidrunimahla. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega. 1 PEHME PIPARKOOK Taigna valmistamiseks segatakse omavahel kuivad ained, lisatakse hapupiim ja keedis ning sulatatud margariin. Taigen segatakse võimalikult väheste liigutustega, et küpsetis säilitaks mureduse
ühinemise. Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS - Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. - Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke. Võimalused: Mehhaanilisel teel, kõrgel temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse teel. RENATURATSIOON – Kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt hemoglobiin ja kromosoomid VALKUDE ÜLESANDED 1) Ensümaatiline – ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. 2) Struktuurne(ehituslik) – Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad 3) Transport – Hemoglobiin transpordib hapnikku veres.
12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele kasulik. 14.Biskviiditaigen?-muna,jahu,suhkur. Munakoolane ja munavalge eraldatakse üksteisest. Munavalge vahustatakse korralikult vahtu. Munakollane vahustatakse ja lisatakse suhkur. Munakollane ja munavalge lisatakse kokku ja segatakse nii võimalikult vähe käsitsi ja siis lisatakse jahu. 15.keedutaigen?-vesi,või,sool,muna,jahu. Vesi lastakse keema koos rasvainega ja soolaga. Anum võetakse pliidilt ja lisatakse jahu, seejärel pannakse tagasi pliidile ja segatakse nii kaua kui taigen anuma küljest lahti tuleb. Võetakse tulelt ning jahutatakse
PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid. Tasub teada, et munavalges on ka üks eriline valk - avidiin. Toores, kalgendumata munavalges on see valk aktiivne ja toimib antivitamiinina, takistades meie organismil biotiini omastamist. Meie vitamiinivarudele muutub olukord ohtlikuks
toimumiskohta, valkude süntees; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. EHITUS: esmane s- nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs, tekib sünteesijärgselt. Teisane s- molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikude omadega. VALGUD(proteiinid) aminohapetest moodustunud polümeerid. JAOTUS: Lihtvalgud-koosnevad aminohappejääkidest, nt munavalge ja Liitvalgud, koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast.(kromosoomid) ÜL: ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne. (välissignaale annavad edasi rakumembraani); regulatoorne(hormoonid, (insuliin)histoonid osalevad geeni regulatsioonis, kaitse(antikehad); varuaine(munavalge, piim) STRUKTUUR:
Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva
sidrun kg 0,06 58 0,025 0,12 0,05 28,00 kr 1,68 kr 35% rõõsk lkoor 0,07 0,07 0,14 0,14 39,00 kr 2,73 kr siirup l 0,005 0,005 0,01 0,01 18,00 kr 0,09 kr Kokku: 1,189 2,448 2,378 6,84 kr Hind km-ga: 8,21 kr Valmistamine 1. Eraldan munavalge kollasest. 2. Segan zelatiini külmas veega, jätan 15 minutiks paisuma. 3. Kuumutan piima 65 kraadini. 4. Lisan kuumutatud piima munakollasele. Valmistamine 1. Eraldan munavalge kollasest. 2. Segan zelatiini külmas veega, jätan 15 minutiks paisuma. 3. Kuumutan piima 65 kraadini. 4. Lisan kuumutatud piima munakollasele. 5. Kuumutan vesivannil muna-piimasegu paksenemiseni. Jahutan. 6. Sulatan zelatiini vesivannil ja jahutan. 7. vahustan koore ja maitsestan sidrunimahlaga ja koorega 8
-antikoodon- tRNA 3 nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga -stopkoodon- mRNA nukleotiidikolmik, mis lõpetab valgu sünteesi. -polüsoom- mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum -denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur(mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine -renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2.struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne 3.trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku 4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5. Varuaine :munavalge, piim 6. Kaitse : antikehad
· Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus o S 53g o M 53-63g o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus Täisväärtuslikud valgud Rasvad Teised väga vajalikud toitained Toiduvalmistamisel kasutatavad omadused Munavalk kalgendub ja seob vedelikke (vormiroad)
Kv vees pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks kuum piim ja või Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed Kv vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida kuum piim ja või vahustada Iseseisvalt sulavõi ja maitserohelise Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapudingud Valmistada kv-püree vahetult enne küpsetamist või vesivannil keetmist lisada vahustatud munavalge. Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga Iseseisva roana koos hapukoore, valge kastme ja (või) maitserohelisega Köögiviljaterriini TERRINE (terin´) Kartulipüree munakollane ja maitseained vahustatud munavalge kaanega terriinivormi keeta praeahjus vesivannil 1-2 tundi NB! Valmistatakse kihilisi (värvilised) Lauale antakse: Külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega
VAHUSTATUD TAIGNAST · Puudub rasvaine- biskviit-, beseetaigen · Sisaldab rasvainet- keeks,muffin,küpsisetaigen SEGATUD TAIGNAST · Lihtsalt segatud- liiva-, mure-,suhkruline-,mandli-,piparkoogitaigen · Keedutaigen- koostisosi on kuumutatud · Segatud ja kihistatud- leht-, viini-,filotaigen Biskviittaigen ja beseetaigen Ei kasutatat keemilisi ja bioloogilisi kobestajaid Poorsus saavutatakse munadesse vahustatud õhu toimel - Biskviit- muna,suhkur,jahu - Besee- munavalge,suhkur VÕIBISKVIITTAIGEN Rasvaine,suhkur,muna,jahu, kobestajaks küpsetuspulber(muna) Poorsus saavutatakse muna ja rasva vahustamise tulemusena Küpsised,keeksid,muffinid,tordi-,koogipõhjad jne... Mida rohkem rasva tootes, seda vähem säiluvad, sest rasv rääsub. SEGATUD TAIGNAD · Liivataigen- rasvaine, suhkur,muna,jahu,küpsetuspulber(küpsised, vaarakud) · Muretaigen- vähem suhkrut, rasva, sitkem(jogurtikook) · Suhkruline taigen- piim, muna, suhkur, jahu(pannkook)
* Ensümaatiline: kiirendavad reaktsioone -> amülaas süljes * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapsiidid. * Transport: hemoglobiin transpordid hapnikku, membraanides valgilised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin) osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumine: algloomade viburid ja ripsmed, lihaskoe valgud. * Varuaine: munavalge, piim. * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: mürgid, liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa. * Energeetiline: väga madal, 1 g valke -> 17,6 kJ. Lihtvalgud ja liitvalgud. 1. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest, nt. munavalge. 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt. kromosoomid ja hemoglobiin. Valgustruktuurid 1. Primaarstruktuur - selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid: B12-vitamiini, D-vitamiini, riboflaviini, foolhapet, pantoteenhapet, fosforit, tsinki, rauda ja kaaliumi. Toitained ei jagune munavalge ja rebu vahel võrdselt. Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D- vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus on ka kogu muna rasv. Seeduvatest toitainetest on munavalges kõige olulisemad valgud. Lisaks tulevase loote arenguks mõeldud varuvalkudele (albumiinidele) on munavalges ka ensüüme. Tuntum munavalgeensüüm on mikroobivastase toimega lüsotsüüm, mida munavalges on kuni 3%.
TAIGNAD JA TAIGNATOOTED TOORAINED Jahu ( nisu-, rukki-, odra-, kaera ) Rohkem kasutatakse kõrgema ja I sordi nisujahu Taigna vedelik (rõõsk piim, hapuppiim, vesi, rõõsk või hapukoor) Muna tõstab taignate toiteväärtust, vahustatud munavalge muudab taigna õhuliseks Rasv ( või, margariin)- teeb tooted muredaks Kergitusained (pärm, söögisooda) Maitseained TAIGNATE LIIGITUS PÄRMITAIGEN eelkerkega eelkerketa pärmimuretaigen pärmivõitaigen VÕITAIGEN lehttaigen liivataigen muretaigen MUNATAIGEN biskviittaigen keedutaigen TULETATUD TAIGNAD keeksi küpsise besee taignad siirupiga TAIGNATOOTED
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
vahuks mikserdatud koor ja tõsta ettevaatlikult kokku. Määri täidis jahtunud põhjale ja lase rullil paberisse pakitult külmas paar tundi jahtuda ning maitsestuda. Kaunista vanillsuhkruga maitsestatud vahukoore ja valge sokolaadiga. Küpsetamine: Küpseta 225° juures 78 minutit. Beseetaigen Pähkli-kohvi beseeküpsised TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU NIMETUS S 1. Munavalge 3tk 3tk 2. Suhkur 200g 200g 3. Kakaopulber 2tl 2l 4. Lahustuv 1sl 1sl kohvipulber 5. Purustatud 50g 50g mandlid või sarapuupähklid 6
Komplektis on kerasvispel, tainakonks ja K-vispel. Samuti ka köögiviljalõikur, millel on kuus lõikeketast ja hakkmasin, millega saad hakkida liha, kala ning valmistada pasteeti või vorstimassi. Masina kõrgus on 28,5 cm ja kaal 7,7 kg. Juhtme pikkus on 1m. Kannmikseri ja köögiviljalõikuri terad on roostevabast terasest. Seade sobib ka väikeste koguste töötlemiseks, kuna planetaarne segamisliigutus vahustab efektiivselt isegi üheainsa munavalge. Kenwoodi köögikombaini on lihtne kasutada ja puhastada. 2
•2 terasest nõud nõu hoidik •tihendiga kaas • tera •kaan •pesurõngas •spaatel •pöörlev pesuhari •loputusrõngas terade komplekti abil saab Pacojetti kasutada ka kutteri, hakklihamasina, mikseri ja visplina. •kaheosaline tera: peenestab jämedalt liha ja kala (tartar, täidised jms). •neljaosaline tera: peenestab toorained (liha ja kala) peeneks (terriinid, võided) või mousseedesse/ püreedesse (kastmed, ürdiõlid, ürdivõid jne). •visplitera: koore, munavalge, piimavahu, kokteilide vahustamiseks PacoJet kasutamine ja puhastamine http://www.youtube.com/watch?v=5ThEjrQa TkE http ://www.youtube.com/watch?v=knpUaiHTLPk& list=UU77Ybshpbf5jzuzOEycuPbA Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
