MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt ...
lihakanatõugudel rohkem pruunikad munad Keskmine kaal 1,5- Keskmine kaal 10- Keskmine muna kaal 1,8kg 11g on 60-62g Kaal Palju vettt, valgud, Vutimuna valgud on Keskmise suurusega lipiidid, süsivesikud täisväärtuslikud. muna (rebu + Toiteväärtus ning vitamiinid Rohkesti munavalge, st mineraalaineid. Rasv munasisu) sisaldab ca on koondunud 7,5g valku, 6g rasvu, munarebusse. 0,6g süsivesikuid, 90
2)Muna avada tugevama metalse esemega piki ringjoont toksides. Eemaldada tekkinud kaan munalt ja valada ettevaatlikult muna välja, mille puhul munavalge ja kollane ei segune. [2;27.03.2008] 13 Vutimunad VUTIMUNAD on pisikesed ja kirjud ja neid toodetakse ka Eestis, kaaludes 7-14, keskmiselt 10-11 grammi. Vutimunad on veel kõrgema toiteväärtusega kui kanamunad. Vutimuna valgud on igati täisväärtuslikud, sisaldades rohkesti metioniini, fenüülalaniini, trüptofaani, lüsiini jt organismile hädavajalikke, kuid inimese tavapärases toidus tihtipeale väheseks jäävaid aminohappeid. Rasv on koondunud munarebusse. Vutimunas on rohkesti mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad
2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg Noorkalkunid ( 5-kuised ) kaaluvad 7-9 kg, emaskalkunid 5…6 kg. Munatoodang 50-100 muna ühel munemisperioodil VUTID Vuti aastane munatoodang 310 tk Vuti aastane munatoodang 4181 g Munade keskmine mass 13,5 g
- Toode sobib kandmiseks külma ilmaga 13. Müügihind on: - Käibemaksuga hind - Kaalutava kauba ühikuhind - Tarbija poolt tasutav lõpphind 14. Antud märk kemikaali pakendil näitab: - Toode on tuleohtlik - Toode on surmav - Toode on keskkonnaohtlik 15. Küpsetamiseks on parim järgmine nisujahuliik: - Kõrgem sort - Durum - Madalam 16. Kaoliin savi on: - Tulekindel savi - Valge savi - Sinine savi 17. Vutimuna on - Vitamiinirikas - Rauarikas - Süsivesikute rikas 18. Mida näitab tekstiiltoodete hooldusmärgistuses kolmnurk? - Toodet võib puhastada keemilises puhastuses - Toodet võib pleegitada - Toodet ei tohi pleegitada 19. Milline neist on mandariini liik? - Klementiin - Pomelo - Pomerants 20. Pääsukese märk toote pakendil näitab, et: - Tegemist on tunnustatud ja Eestimaist päritolu toidukaubaga - Tegemist on tunnustatud maitsega tootega
Toiduainete kolesterooli sisaldus on küllalt erinev. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks organismis tuleks piirata näiteks searasva, võid, koort, munakollast, juustu, siseelunditest( maks, aju, neerud ), mereandidest( vähid, krabid, austrid ). Praadimise asemel keeta, hautada. Kolesterooli taset aitab veel vähendada kiudaineterikas toit Kolesterooli sisaldus 100 grammis toiduaines: Munakollane 1120 mg Vutimuna 844 mg Kalamaksaõli 570 mg Broilerimaks 440 mg Neer 405 mg Kanamuna 343 mg Maks 300 mg Veisemaksapasteet 293 mg Kalamari 235 mg Või 202 mg Nahaga kalkun 191 mg Krevetikonserv, külmutatud krevetid 182 mg Suitsuangerjas 140 mg Majonees 120 mg Keel, angerjas, suitsusilm 108 mg Nahaga broiler 99 mg Lard, kõrge rasv.juust 95 mg Veiselihakonserv, valgehallitusjuust 93 mg Vahukoor 92 mg Räim, haug, vürtsikilu 90 mg Küpsis 88 mg Emmental 87 mg Suitsukala, keskmiselt 80 mg Salaami 79 mg
Maitsesta segu värske tilliga. 7. Määri biskviitpõhi muna-kilutäidisega ja laota peale lehtsalati lehed. 8. Keera biskviit uuesti rulli ja serveeri. Serveerida peale seda, kui biskviit on olnud 3-4 tundi külmkapis ja lõigata viiludeks vahetult enne lauale panemist. Kaunistada maitserohelisega. 5. Väikevõileib Praetud must leib vürtsikilufilee ja vutimunaga Aluseks on praetud must leib. Määrdeks on toiduõli, katteks on rullikeeratud kilu, vutimuna ja kaunistatud maitse- rohelisega. Serveeritakse tavaliselt kohvi- ja teelaual või külmalaual. 6. Kokteilivõileib Kokteilivõileivad on väga väikesed võileivad, läbimõõduga 3-4 cm. Aluseks on röstitud sai, määrdeks sulavõi, peal juust, kaunistuseks lahtitehtud rohelinesibul, kalafilee ja maitseroheline (till). Serveeritakse suupistena alkohooltsete jookide, segujookide, kohvi-ja teejoogi kõrvale. Sobib ka külmlaua või lõunasöögi eelroaks, bufeevastuvõttudel. 7
passionivinegretiga; lõhe tartar aroomika ingveri, tsilli, jääsalati ning kuldpruuni pipraleivaga; õhuline röstparditeriin foie gras nüansiga serveeritud kerge maasika basiiliku salatiga; võrratu bruschetta värske tomatisalsa, basiiliku ning küüslauguga; itaaliapärane antipastivalik; pliinid luksusliku kalamarja ,paksu hapukoore ja hakitud sibulaga; boeuf a la tartar pikantse tsillikastme, kapparite, punase sibula, marineeritud kurgi, vutimuna ning röstitud saiaga; kerge tiigerkrevetisalat "Antoinette'i" siidri kastmega; tuunikalasalat; soe mahlane kanafileesalat; hullutav üleküpsetatud emmentaali- juustu salat metskirsikastmega; Farfalle vahemere andide ja päikseküpsete tomatitega; Penne rigate kanafilee, puravike, priskete punaste tomatite ja kreemjuustukastmega; värvikas kartuli porru püreesupp röstitud Riia lahe räimefileega; Mezzo vahemere bouillabaisse supp; Ingverihõnguline sametine
Kurk 8 Lehtsalat 7 Kohv, valmis viljakohvijook, valmistatud 2,5%-sse piima, suhkruta 100 Tomat 5 Pirn 100 Muna, vutimuna, keedetud 15 Vahepala Nimetus Kogus Kohupiimapirukas, plaadi, pärmitaignast 100 Kakaojook kakaopulbriga, piim R 0,1% 200 Lõunasöök Nimetus Kogus Kartul, keedetud 200
Maitsesta segu värske tilliga. 7.Määri biskviitpõhi muna-kilutäidisega ja laota peale lehtsalati lehed. 8.Keera biskviit uuesti rulli ja serveeri. Serveerida peale seda, kui biskviit on olnud 3-4 tundi külmkapis ja lõigata viiludeks vahetult enne lauale panemist. Kaunistada maitserohelisega. Väike võileib Praetud must leib vürtsikilufilee ja vutimunaga . Aluseks on praetud must leib. Määrdeks on toiduõli, katteks on rullikeeratud kilu, vutimuna ja kaunistatud maitse- rohelisega. Serveeritakse tavaliselt kohvi- ja teelaual või külmalaual Kokteilivõileib Nendel leibadel ja saiadel on või, kurk, sink, juust, viinamari. Aluseks on röstitud sai või leib. Määrdeks on sulavõi. Peal sink, juust ja kurk. Kaunistuseks viinamari. Serveeritakse suupistena alkohooltsete jookide, segujookide, kohvi-ja teejoogi kõrvale. Sobib ka külmlaua või lõunasöögi eelroaks, bufeevastuvõttudel. Torn- ehk püramiidvõileib
150/30 päeva= 5 kuud Nimetage kaks näitajat, mille järgi hinnatakse sigade bioloogilisi ja majanduslikke omadusi! Kasv, liha kvaliteet, suur tapasaagis, lühike tiinusperiood Millal on uttedel loomulik, aktiivne indlemise periood? Valguspäeva pikkuse lühenemisega Milline on eesti tumedapealise lambatõu parandaja tõug tänapäeval? Suffolki lammas Milline on lambatalle normaalne kehatemperatuur? 39...40 kraadi Vutimuna morfoloogiline koostis (%): 30% munarebu, 55% munavalge, 15% munakoor Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist vabaperiood, tiinuse algperiood ja tiinuse lõpp-periood? Ei Millises sulus peetakse võõrdepõrsaid? Rühmasulus 1. Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus 5,2%) kinnijäämiseni 12.11. 2. Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel
esimesel aastal. Emaskalkunid saava tapaküpseks 3-4 kuuselt, isaskalkunid 5-6 kuuselt. Täiskasvanud emaskalkuni kuni 11kg, isaskalkunid 20-22 kg. Kõrge tundlikkusega stressorite nt ümberpaigutamise suhtes. Hea haudeinstinkt. Vutt: Kõige väiksem kanaline. Haudumine 15-17 päeva. Isaslinnud haudumisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, haudeinstinkt kadunud. Aastane munatoodang 300 muna. Vutimuna keskmine mass 12-18g. Vutitibud väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid: Kohanevad kergesti kasvutingimustega. Tapaküpsus 45-55 päevaselt. Hakkavad munema 4,5-5,5 kuuselt, munevad 6-7 kuud. Lihapartidelt 145- 150 muna, munapartidelt 200-260 muna.
..22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe
linoleenhape, vähendavad organismi kolesteroolitaset ja vereliistakute e. trombotsüütide kleepuvust. Kleepuvuse puhul ladestuvad trombotsüüdid veresoonte sisepinnale, tekitades kihne, mis on üheks infarktieelseks tunnuseks. OMEGA-3 vutimunade tervistav mõju inimorganismile: ennetab ja kergendab südameveresoonkonna haigusi alandab vererõhku vähendab tromboosiohtu muudab veresoonte seinad elastsemaks vähendab stressi füsioloogilisi põhjusi 3-4 kuu vältel nelja vutimuna söömine päevas vähendab eriteadlaste arvates infarktiohtu 50% võrra. Vutimunade vähendavat mõju vereliistakute kleepuvusele kinnitavad dr. M. Viigimaa ja prof. H. Tiku ühisuuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiaosakonnas. Ajalugu Eesti vutitõug on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug. Omaaegses Nõukogude Liidus oli see ainuke tõuks tunnustatud vutipopulatsioon, kelle munejate lindude koguarvuks Nõukogude Liidu piirides loeti tõu tunnustamisel (1987. a
Pankreas on roosa või punane ning V-kujuline, mille üks ots ulatub kaksteistsõrmiksoolde ja teine mao ning põrna vahele. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakus osas. See on poolkuu-kujuline ja hallikat värvi. Maks on suurim organ kehas ning on seotud kõikide biokeemiliste protsessidega.(Bourne, Caley, 2012b) 4 3 Toitumine Tuhkrud on karnivoorid, kes peaksid ära sööma kogu oma saaklooma, kuid tegelikkuses oleneb see suuresti kasvatusest. Lemmiktoiduks on neil toores liha, vutimuna ning siseelundid. Menüü peaks olema väga rasvarikas sisaldades rohkelt kõrgekvaliteedilist lihavalku. Ent kõige rohkem kodutuhkruid sööb spetsiaalset kvaliteetset kuivtoitu. Kuigi neile meeldib piim, magus maitse ning puuviljad, ei tohiks neid anda. Seedetrakt on neil väga lühike ning vähese mikroflooraga, seetõttu ei omasta nad hästi süsivesikuid ega kiudaineid. Puhas joogivesi peab alati olema kättesaadaval kas kausis või pudelis.
V Vanilliin keemiliselt sünteesitud vanilje asendaja, toorainena kasutatakse guaiakooli ja nafta tootmise jääke. Vesivannil keetmine kasutatakse kergesti põhja kõrbevate toitude valmistamisel nt pudingite, piimakreemi ja munamagustoitude puhul. Toiduga nõu asetatakse keeva vee nõusse ja hoitakse toidu valmimiseni seal, vajadusel vahepeal toitu segades või vahustades. Vutimuna valge pruunitähnilise koorega põldvuti muna, suure oliivi suurune. Sisaldab inimorganismile soodsas vahekorras ja Visplid käsitsi vahustamiseks mõeldud abivahendid, leidub kombinatsioonis vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid erineva kujuga ja käsitsemispõhimõttega nt pöörlev vispel. aminohappeid. Materjalideks roostevabateras, plastik ja silikoon.
Pestot võib valmistada nii uhmris kui ka köögikombainis. Uhmer on kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. tärklise kliisterdumine VI praktikum: Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga. Muna kui emulgaator on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. Vutimuna on väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktika. Jaanalinnumuna on suurim muna. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Ühest jaanalinnumunast saab valmistada korralikku suure omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Siniseks keedetud muna (miks tekib
Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120...200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160200 g lihavutid: 330400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Asustavad Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi.
paelpasta - wokid Pastaplaadid lasanje Piima, munatoidud Piima kõrbemine (kuidas vältid?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga. Kui piim on põhja kõrbenud, valada see ümber puhtasse keedunõusse, katta mitmekordselt kokkupandud niiske rätiga, tõsta pliidile ja ajada uuesti keema. Ülekeenud piima lõhn kaob, kui kohe raputada kuumale pliidile veidi soola. muna kui emulgaator on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. Vutimuna väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas Jaanalinnumuna suurim muna. Ühest jaanalinnumunast saab valmistada korralikku suure omleti u 10-le inimesele, küpsetada maitsvat keeksi või pannkooki. Muna keetmiseks kulub u 1,5 - 2 tundi. Keetmisel kindlasti jälgida, et vesi otsa ei saaks. Ja keedetud muna saab avada nt rauasaega. siniseks keedetud muna (miks tekib
Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist. Asustavad Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi.
tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus
Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas. Põldvutt ei moodusta alatisi paare. Kurnas 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud haudumisest ega poegade kasvatamisest osa ei võta. Taimetoidulised (valdavalt). Farmivutid raskemad, suuretoodangulised. Haudeinstinkt kadunud . Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g. Hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120… 200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid Partide põlvnemine ja bioloogilised iseärasused Kodupardid põlvnevad sinikaelpardist (Anas platyrhynchos L.). Asustavad Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika veekogude kaldapiirkondi.
· Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus o S 53g o M 53-63g o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus Täisväärtuslikud valgud Rasvad
100 °C juures tekib viskoosne lahus (näiteks kissellide ja putrude keetmisel jne). 23 4 Piima-, muna- ja kohupiimatoidud 4.1 Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Poti põhi tuleks eelnevalt külma veega kokku teha ja piimale võiks lisada suhkrut või soola. 4.2 Muna kui emulgaator Muna on omavahel võimeline siduma rasvu, valke ja vett. 4.3 Vutimuna Väikseim muna, mis on väga kasulik. Alandab vererõhku, tuleb kasuks kopsu-, maksa- ja veresoonkonnahaiguste ravis. Vutimunad on kasulikud ka haiguste profülaktikas 4.4 Jaanalinnumuna Jaanalind muneb umbes 40 muna aastas, on aga teada ka 80...100 munaga rekordeid. Ka 2 kg muna peetakse rekordiks. Jaanalinnumunad kaaluvad keskmiselt 1,2...2 kg ning säilivad külmutuskapis värskena kuni kuus kuud. Muna keeb kuni 90 minutit. Omleti valmistamiseks vajab see küll
on pehmeks keedetud või vahustatud püsib maos umbes 2 tundi. (Heldi Kikas et al., 2012, lk156) 6.4.2 Vutimunad Vutimunad on pisikesed kirjud munad, mis kaaluvad umbes 10-11g. Sisaldab rohkelt vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, mida muudes tavapärastes toitudes jääb väheseks inimese organismile. (ibid) Vutimune süüakse toorelt, keedetult ja praetult. Munade keetmiseks kulub umbes 2-3 minutit. Sobivad toiduks lastele ning neile, kel on ülitundlikus kanamunavalgu suhtes. Vutimuna eripäraks on see, et ta ei rikne, vaid kuivab seest ära. Muna sisaldab ensüümi lüsosüüm, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. 6.4.3 Jaanalinnumunad Jaanalinnu muna on suurim Maal elavate lindude muna ning ühe muna kaaluks võib olla umbes 1,5 – 1,8kg. Rekordiks peetakse 2 kg raskust muna. Kui võrrelda ühe jaanalinnu muna sisu kanamunadega, siis on see võrdeline umbes 25 kanamunaga. Jaanalinnu muna võib kasutada kõikide toitude valmistamiseks. Keetmiseks kulub umbes
ja seega kiire põlvkonnavahetus, suur sigivus, hea vastupanuvõime haigustele. Vutid on kaasajal kõige intensiivsemalt toodangut andev põllumajanduslind. Munemine algab keskmiselt 40...45. elupäeval, munemisintensiivsus suureneb kiiresti ja püsib kõrgena 8...10 munemiskuud. Munemisintensiivsus suureneb esimese viie munemispäeva 5%lt 70%le esimese munemiskuu lõpuks ja 80...90%le teisel munemiskuul. Aastane munatoodang võib ületada 300 muna. Vutimuna keskmine mass on 12...14 g, munade hautamiskestus on 17 päeva. Vutitibud on väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda. Täiskasvanud vuttide kehamass võib olla küllaltki erinev, sõltudes aretussuunast (alates munasuunaga emasvuttide 160 grammist kuni lihasuunaliste 330 grammini). Isasvutid on mõnevõrra kergemad. Täiskasvanud vutid ei talu pidamistingimuste järske muutusi. Munemist
annaabi.ee 
