000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.340 0.303 0.679 0.606 Hind km-ga: Valmistamine Pane Kartul keema. 1.Lõika liha umbes 1 cm viiludeks. 2.Klopi munad lahti, sega soola ja pipraga. 3.Kasta sealiha munasse. 4.Kasta juustuviil ühelt poolelt munasse ja aseta sealihale. 5.Paneeri saadud šnitsel riivsaias. 6.Pane ahjuvormi ja küpseta 190-kraadises ahjus 30 minutit.. Kaste 1 Sulata või potis, lisa juurde jahu ja sega pidevalt kuni moodustub martsipanitaoline mass. Ettevaatust, e jahusegu kõrbema ei läheks! 2.Keera tuli vaiksemaks ja vala juurde 1/3 osa piimast ning sega vispliga kiiresti läbi, et tükke ei jääks. 3
Kui praetakse või küpsetatakse eelnevalt maitsestamata kalatükke, lisatakse maitseained (sool, pipar) paneeringusse. Inglispärane paneering: toiduaine maitsestatakse, kastetakse munasegusse, kuhu on lisatud pisut õli, soola ja pipart ning lõpuks kaetakse riivsaiaga. Itaaliapärane paneering: analoogne eelnevaga, kuid riivsaiale lisatakse riivitud juustu. Kombineeritud paneerimisel kastetakse liha või kala kõigepealt väga vähese veega kergelt lahtiklopitud munasse, seejärel aga soola ja pipra või ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse. Paneeritav toiduaine surutakse mõlemalt poolt riivsaiasse lühiajaliselt, aga tugevalt. Kolmekihilise paneerimise puhul kastetakse praetav toiduaine kõigepealt suurde taldrikusse sõelutud jahusse, seejärel veega lahtiklopitud munasse ning surutakse lõpuks riivsaiasse. Nõnda võib paneerida kartulikroketeid, räimi ja kalafileesid ning muidugi ka lihalõike
78 € Hind km- ga: 2.13 € Valmistamine .Pane ahju eelsooja 190-kraadi juurde. 1 .Pane vesi potti ja kartulid sisse, ning pane pliidile keema. 2 . Lõika liha umbes 1 cm viiludeks.1 .Klopi munad lahti, sega soola ja purustatud musta pipraga.2 . Kasta sealiha munasse.3 . Paneeri saadud šnitsel riivsaias.5 .Pane ahjuvormi ja küpseta 190-kraadises ahjus 30 minutit.6 Võta ahjust välja ja puista peale riivjuustu.7 Kaste !1Sulata või potis, lisa juurde jahu ja sega pidevalt kuni moodustub martsipanitaoline mass. Ettevaatust, et jahusegu kõrbema ei läheks .Keera tuli vaiksemaks ja vala juurde 1/3 osa piimast ning sega vispliga kiiresti läbi, et tükke ei jääks.2 . Lisa juurde veel sorts piima, oota kuni kaste pakseneb ja vispelda läbi.3
* makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse. Väga oluline on jälgida pesakastide sanitaarset seisundit. Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
tervislikum, need roosad ning hea väljanägemisega vorstid ning singid sisaldavad palju kahjulike aineid milleks on nt. värvained st. et see vorst/sink on sõna otseses mõttes roosaks värvitud. VALGUD: Valgud on keharakkude ehitusmaterjal ning organismi kaitsja, valgud ei kogune tagavaraks.Valke saame lihast, kalast, munadest, kohupiimast, jogurtist ja teistest piimatoodetest ka hernetest ja ubadest. Neil inimestel kellel on valgupuudus organismis käsitakse teha tooresse munasse väike auk ning toores muna sealt seest välja imeda. VITAMIINID: Vitamiinid on meie väga vajalikud just nemad mõjutavad meie organismi kasvamist ning arengut ja tugevdavad organismi kuid nad ei säili organismis kaua.Vitamiine saame teraviljatoodetest, värskest taimsest toidust, puuviljadest ning juurviljadest.Samuti on võimalik ka vitamiini puudusel süüa apteegist ostetud vitamiinseid lisandeid. MINERAALAINED: Mineraalainetest koosneb meid ümbritsev eluta maailm.nt.keedusool
soola Valmistamine: Lõika viilude keskelt välja suur ovaalne ring, Lõika saadud ringid väikesteks kuubikuteks. Pane pann tulele ja pane pannile või. Pane leivad pannile ja löö kummagi viilu keskele 1 muna, lisa munale pipar ja sool ja leiva kuubikud. Prae mõni minut ja pööra ringi ning prae veel mõni minut. Naeratav munaleib Vaja läheb: 1 muna 2 viilu röstsaia/röstleiba soola Valmistamine: Lõika saia/leiva sisse noaga naerunägu. Klopi muna lahti ja lisa sool. Kasta viilud munasse ja pane pannile. Prae mõlemalt poolt mõni minut. 10. Kasutatud kirjandus Google.com/images Kuuldud-nähdud ``Rukkileib meie laual'' http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/toit/leib.htm http://www.eestitoit.ee/?s=leib http://www.toidutare.ee/termin.php?id=266 11.
Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja tundi vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed
Röstimisel võib kala üle puistata maisijahuga, siis ei jää ta resti külge. Et praadimisel rasv laiali ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalade lühiajaline säilitamine: Soojal ajal ei saa kala säilitada, kui ei ole külmutuskappi ega keldrit (jääkeldrit). Kalu saab väga lühikest aega säilitada külmkapis või puhtas jahedas ruumis.
Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib
Harakas Harakas Harakas on kõige intelligentsem laululind. Kõrvalt vaadates tundub harakas küll musta-valgekirju lind, kuid see olevat vaid näiline. Harakal pole mitte ühtegi musta sulge - tegemist on tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega. Harakas on väga pika sabaga ja kädistava häälega lind, kes on enamikule inimestele tuntud, kuigi linnainimesed peavad millegipärast vahel ka hakki harakaks. Siiski on ta viimasest muuhulgas ka üksjagu suurem, haraka kehakaal ulatub 350 grammini! Tuntud linnuna on harakal väga palju rahvapäraseid nimesid. Küll hüütakse teda vibahännaks, pikksabaks, kädistajaks, muna- ja päevavargaks, kiitsakaks ning kiipsakaks. Samas on ka lausa veidraid nimesid nagu: kökk, kida-käda, harangas ja kidaharangas. Harakas on levinud katkendlikul areaalil valdavas osas Euraasias. Eestis on harakas kõikjal levinud, väldib ta vaid rannikualasid ja paksu metsa. Pikksaba...
Muna ehitus: Rebuväät Õhukamber Nahkjad kestad Looteketas Koorkest e. munakoor Joonis 1: [1; 31.03.2008] 5 Munakoor Munamassist moodustab koor umbes 11-14 %. Ülejäänud osa on järelikult söödav. Munakoores on väikesed poorikesed, mille kaudu toimub gaasivahetus. Lubikesta pooridel on ka oluline roll munade säilitamisel: pooride kaudu võivad munasse tungida bakterid ja hallitused. Toatemperatuuril kulub selleks tavaliselt 2-3 nädalat. Tagajärjeks on muna üleriknemine, kuna mikroobide kasvuks ja arenguks on muna ülisoodne keskkond. Munakoort kattev pindmine õhuke kest kaitseb teatud määral muna mikrobioloogilise saastumise eest, kuid käitlemisel ja transportimisel see tavaliselt hävib. Tasub teada, et määrdunud koorega munast pärast pesemist enam head ja kauasäilivat muna ei saa, sest pesemisega kattev kaitsekile kaob.
70 moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt minut kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. it Kitsuses liigub muna aeglasemalt 1,4 mm minutis. Emakas 89 921 Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. tundi Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu- e mamillaarkiht, siis käsn- e
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11 HT ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED MUNA Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallin 2011 Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soo...
koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis. Emakas 8–9 9–21 tundi Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin). Tupp/kloo 7–8 alla 1 Kutiikul suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide ak minuti sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist
2) Konkurents e. , interaktsioon vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju. 3) Kisklus, parasitism, parasitoid ja (herbivooria) ehk näkitsemine e. +, - interaktsioon (tarbimine) üks kasu, teine kahju. a) kisklus saakloom tapetakse 1. katsel ja temast toitutakse +, - b) näksimine saakorganism sööb taimi +, - c) parasitism tarbija on seotud saakorganismiga intiimsest seotud ja on seotud ühega või kahega +, - d) parasitoid munetakse oma munad teise organismi munasse +, - 4) Mutualism (sümbioos, protokooperatsioon) e. + + interaktsioon mõlemad saavad kasu. a) Mutualism., kui käitumislik kohastumine b) Põllumajandus c) Seemne levik ja tolmendumisega seotud mutualism. d) Sümbiontne mutualism 5) Kommensalism e. + 0 interaktsioon üks pool kasu, teine ei saa midagi. 6) Ammensialism e. 0 interaktsioon üks pool saab kahju, teine ei saa midagi. 17. Konkurents.
Praadida kuldseks. Seejärel aseta ka liha ahju ja küpsetada umbes 15 minutit. Viimane lihv anna grillelemendi all 5 minutit. Marineeritud sealiha Seakarbonaad, nisujahu, sool, pipar, muna, õli. Marinaad: porgand, vesi, sibul, pipar, loorber, suhkur, sool, äädikas. Valmistamine: 1. Seakarbonaad viilutada, vasardada. Lõigata 4 x 5 cm tükkideks. Segada jahu soola-pipraga ning veeretada lihatükke maitsestatud jahus ja siis munasse. Praadida pannil lihatükke keskmisel kuumusel ning asetada seejärel kaussi. 2. Marinaadi jaoks kuumutada vesi, porgandi- ja sibularattad, pipraterad, loorberilehed, suhkur ja sool keemiseni. Keeta, kuni porgand on kergelt krõmps, aga mitte veel pehme. Tõsta pott tulelt, lisada äädikas. Jahutada. Kallata kaussi laotatud praetud lihalõikudele. Koorene karbonaad seente ja sibulaga Sea kaela karbonaad, pruunid shampinjonid, sibul, brändi, vahukoor, sool, pipar, õli
Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis. Emakas 8–9 9–21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vett sisaldavat sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lubikoor moodustub välimisele kiudkestale kaltsiumkarbonaadi terakestest. Nende vahele sadestatakse valguosakesi, mis "tsementeerivad" mineraalaineosakesed. Algul tekib nibu- e
Röstimisel võib kala üle puistata maisijahuga, siis ei jää ta resti külge. Et praadimisel rasv laiali ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui kalatoitude juurde antakse ka köögivilja, seedib toit paremini. Kalaroogade valmistamisel tuleks tarvitada rikkalikult maitserohelist. Kalalõhna Kõrvaldamine Paljudele on kalalõhn talumatu. Seda võib pehmendada, kui puhastatud kalale riputada suhkrut. Kui suhkur on sisse tõmbunud, hõõrutakse kala äädikaveega
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetik...
eman ja isane. Palju mõlemast soost suguvõimetuid, mitmes suuruses töölised ja sõdurid. Ainult maismaal, vaegmoondega, taimtoidulised, pesa maasees, kuhik maapinnal, Eestis pole. Kiletiivalised - Kahe õhukese tiivapaariga, tagatiivad väiksemad, täismoone, vastsed erineva kujuga. 3 alamseltsi: pidevkehalised rindmik ja tagakeha kokku kasvanud, vastne taimtoiduline, munetilised vastsed parasitoidid, emased pistavad oma munad peremeesputuka kehasse, vahel isegi munasse, üksikuid liike ka magevees. Astlalised kuuluvad sipelgad, mesilased, herilased, kellel on kujunenud ühiselu suurte peredena. Ainult emased on töölised erinevalt termiitidest.N: meemesilane, vesivamp. 69. Käsijalgsed. Seltsingulised, kuid mitte koloonialised merepõhja loomad kahest poolmest koosneva lubikojaga, mida eritab mantel, ja millel võivad olla lukuplaat ja sulgurlihased nagu karpidel. Need poolmed pole mitte vasem ja parem, vaid kõhtmine (suurem) ja selgmine (väiksem)
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
