Munad | Toit

20

doc

Muna-referaat

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor........................................................

Keemia

21

docx

ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA

keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti. Munakoore pruun ja munarebu tugevkollane värvus on samuti vaid silmailu, mis ei avalda mõju maitsele või toiteväärtusele. Iseasi on eridieediga saavutatud muutused koostises, nagu näiteks tervisemunade puhul. Muna ei sobi mikroahju

Toitumise alused

96

doc

Toidukaubaõpetus

.......................................35 5.2 SUITSULIHATOOTEID..........................................................................................37 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED.......................................................................................38 5.4 HAKKLIHAST TOOTED.......................................................................................38 5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID...........................................................................39 6 MUNAD.........................................................................................................................39 6.1 Munade koostis........................................................................................................39 6.2 Munade pakendamine..............................................................................................40 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine..............................................................40 6

Kaubandus

72

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus

652

pdf

Asjaajamise alused

 15 g kuivatatud puuvilju ja marju Köögiviljad ja 1 portsjon on kas 3-5 portsjonit kaunviljad  100 g tooreid köögivilju või  100 g keedetud köögivilju või  200 g köögiviljamahla või  30 g kuivatatud kaunvilju. III põhikorrus: piim ja piimatooted, liha, kala, munad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Piim ja piimatooted 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit  1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri või  1/2 dl klaasi täispiima või  50 g kohvikoort või

Analüüsimeetodid äriuuringutes