Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Munad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle mune me sööme?
  • MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS?
  • Kuidas muna tekib?
  • Palju selleks aega kulub?
MUNAD
Kelle mune me sööme?
- Kanamuna
- Vutimuna
-Jaanalinnumuna
- Hanemuna
- Pardimuna
-Veelindude munad
Muna on väärtuslik toiduaine.
- Valgud (munavalge)
-Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn
- Vitamiinid : A,D,E,K,B
- Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97%
-Kalorsus suhteliselt madal
-Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat
-Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale.
-Munadele võib anda lisaväärtust
MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus.
-Ökomunad
-Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas
MUNA EHITUS
  • Koor 11-40%
  • Munavalge 54- 60%
  • Munarebu 29-36%

KOOR
-Paksus 0,3- 0,4 mm
-Värvus oleneb kana pigmendist
-Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks
-Välimine osa on Ca ja Mg soolad , sisemine nahkjas kest
- Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt
-Koori kasutatakse meditsiinis
MUNAVALGE
-2 tihedusega
- Valkjaskollane
- Sisaldab vett 87%
- Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme – Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb
- Toores munavalge lõhustab vitamiine
- Omastavus ja H2S
- Vananedes muutub laialivalguvaks
MUNAVALGE TÖÖTLEMINE
-Vahustamisel valke stabiliseerivad keemilised sidemed lõhutakse ja tekivad pindkiled
- Suhkur soodustab vahustamist ja rasv takistab.
MUNAREBU
Koostis:
-Vesi 50%
- Valgud 17%
- Rasv 31%
-VITAMIINID A,D,E,K,B
-Fe
- Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole – Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult
- Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset.
- Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid
- Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb.
-Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas
- Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas
- Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel.
- Härjasilma maitsesta oskuslikult
SÄILITAMINE
-Pesemata muna seisab kauem
- Külmikus säikita tömp ots üleval- nii püsib rebu paremini keskel
- Toatemperatuuril säilib 2-3 nädalat
- Üks päev toasoojas on sama, mis nädal külmikus.
-Külmikus max. 1 kuu
NB!
-Parem ära külmuta, kui juhtus, siis tarvita kohe peale sulatamist!
- Võtavad lõhna juurde
- Koorega muna plahvatab mikrolaineahjus siserõhu mõjul
- Löö munad lahti alati väikese nõu kohal
KAS MUNA ON VÄRSKE?
-Kui mina vajub veepõhja, siis on värske.
- Keedetud muna keerleb , keetmata ei keerle .
- Seismisel munarebu liigub muna sees
MUNADE SUURUS
-Väike muna S (väiksem kui 53g)
-Keskmine M (53-63g)
-Suur L (63-73g)
- Ülisuured XL...XXL (üle 73g)
Mune turustatakse karpides, restidel, kastides.
Tallinna Teeninduskoolis:
-Arvestuste aluseks keskmine muna M, kaaluga 63g
-Hinnakujunduses on alati Bruto ühikuks tk ja Neto ühikuks g
-Ilma kooreta muna kaalub 57g
- Munavalge kaalub 38g
-Munarebu kaalub 19g
Märgistus
-Munale kantakse farmi number, mis koosneb tähtede ja numbrite kombinatsioonist.
-Esimene nr. Tähistab lindude pidamisviisi ehk munade tootmisviisi
- 0 mahekasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munade
-1 vabalt peetavate kanade munad
- 3 puuris peetavate kanade munad
-Sellele numbrile järgneb riigi kood EE ning farmihoone registreeerimisnumber.
Näiteks: 2EE12345
Lisaväärtusega munad
-Tervisemuna – 1/3 Tallegg ’i toodangust
- Soot on toodetud värsketest teraviljadelt ja rikastatud vitamiinide ja mineraalainetega
- Oomega-3 rasvhapete suurendamiseks lisatakse rapsiõli kanade toidule
-Kollast värvi lisavad karotinoidid
Teiste lindude munad
-KALKUNIMUNA
Toiteväärtuselt võrdne
-Kaal on 70-90g
PARDIMUNA
75- 100g
Kanamunast rasvasem
HANEMUNA
120-200g
VUTIMUNAD
Kaal kuni 12g
Koor pruunikirju ja õhuke- 0,26 mm kuid tugeva nahk- ja kiudkestaga
Valg- ja rasvasisaldus sama kui kanamunas
Fe sisaldab 4,5x rohkem
B1 ja B2 vitamiini üle 2,5x rohkem
Tervistav mõju, sest toitainerikkam
Ei põhjusta allergiat
JAANALINNUMUNAD
-Kaal 1,2- 2 kg
- Keskmine kaal on umb 22- 24 kanamuna
- Koore paksus 3-4 mm
- Säilib külmikus 6 kuud
- Keetmise aeg 1,5 tundi
Jaanalind hakkab munema 2 aastaselt.
-Muneb 25-30 aastat
- Elab 70 aastat
- Paar nädalat muneb, paar puhkab, aastas muneb 40-70 muna
- Peale esimest 5-6 muna on kõik täpselt ühekaaluga
MIDA JAANALINNUMUNA SISALDAB
-Vesi 75%
- Valgud 47%
- Rasva 43,7%
- Põhiliselt A-vitamiin
- Mineraalainetest Mg, Zn, Fe.
VÕRDLUS KANAMUNAGA
Jaanalinnumuna
Munavalge 50% Munarebu kuni 20% Koor kuni 20%
Munad #1 Munad #2 Munad #3 Munad #4 Munad #5 Munad #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadily123 Õppematerjali autor
Kelle mune me sööme?
Muna on väärtuslik toiduaine.
Muna ehitus
Koor
Munavalge
Munarebu
Säilitamine
Munade suurus
munade märgistus
lisaväärtusega munad
teiste lindude munad

Sarnased õppematerjalid

Muna-referaat
20
doc

Muna-referaat

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor........................................................

Keemia
ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA
21
docx

ESMAVAJALIKUD TOIDUAINED – MUNA

keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti. Munakoore pruun ja munarebu tugevkollane värvus on samuti vaid silmailu, mis ei avalda mõju maitsele või toiteväärtusele. Iseasi on eridieediga saavutatud muutused koostises, nagu näiteks tervisemunade puhul. Muna ei sobi mikroahju

Toitumise alused
Toidukaubaõpetus
96
doc

Toidukaubaõpetus

.......................................35 5.2 SUITSULIHATOOTEID..........................................................................................37 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED.......................................................................................38 5.4 HAKKLIHAST TOOTED.......................................................................................38 5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID...........................................................................39 6 MUNAD.........................................................................................................................39 6.1 Munade koostis........................................................................................................39 6.2 Munade pakendamine..............................................................................................40 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine..............................................................40 6

Kaubandus
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

 15 g kuivatatud puuvilju ja marju Köögiviljad ja 1 portsjon on kas 3-5 portsjonit kaunviljad  100 g tooreid köögivilju või  100 g keedetud köögivilju või  200 g köögiviljamahla või  30 g kuivatatud kaunvilju. III põhikorrus: piim ja piimatooted, liha, kala, munad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Piim ja piimatooted 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit  1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri või  1/2 dl klaasi täispiima või  50 g kohvikoort või

Analüüsimeetodid äriuuringutes



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun