Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga.
Aktiivne kuulamine ja kuulamistõkked Aktiivne kuulamine kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: Näiteid: • võrdlemine, • samastumine, • väitlemine, • unelemine, • enda pöördumiseks ettevalmistamine, • „sildistamine“, • nõuandmine,
maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek
alustatakse ja lõpetatakse ning need rituaalid (tervitus- ja lahkumisrituaalid) on ka omamoodi alguseks positiivse hoiaku väljendamisel suhtlemispartneri suhtes. 6)Kehakeel * *Väga tähtis suhtlemisel ja teise isiku tajumisel on ka kehakeelel. Sõnatu suhtluse teel antakse edasi koguni 55% suhtumisest ja tundumustest. Sõnad on teabe edastamiseks, mitteverbaalse kanali kaudu väljendatakse aga tundeid ja suhtumist partnerisse * Mitteverbaalsete signaalide tõlgendamisel on esmatähtis jälgida sõnade ja käitumise seost * Käitumisest lahus sõnatul eneseväljendusel polegi mõtet : zestid, poosid ja puudutused saavad tähenduse vaid kindlas kontekstis.
Üldiste ülesannete ja nõuete täitmisel võib tekkida raskusi mõõduka, raske, psühhootilise depressiooni korra. Sel puhul kannatavad näiteks: d210- ühe ülesande täitmine ja d220- paljude ülesannete täitmine. Sotsiaalsed raskused võivad tekkida kõikide depressiooni liikide puhul, kuid rohkem on piiratud raske ja psühhootilise masenduse all kannatanu. Suhtlemisel tekivad raskused võivad olla: d310- suuliste sõnumite vastuvõtmises, d315- mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmisel, d330- rääkimisel, d335- mitteverbaalsete sõnumite edastamisel ja d350- vestluses. Depressiooni puhul ei tohiks tekkida raskusi liikumisel. Teatavad raskused nagu d550- söömine, d570- oma tervise eest hoolitsemine võivad väljenduda enesehooldusel. Teiselt poolt on kindlasti raskuseid koduste toimingute tegemisel, sellised tegevused on piiratud raske depressiooni korral ning välistatud psühhootiliste sümptomitega depressiooni puhul
· Näited Mitteverbaalne suhtlemine Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat, kui vaid verbaalne suhtlemine. Siia kuuluvad ka kuulamine, hääletoon, kehakeel ja veel mitmed muud tegurid, mida nimetatakse mitteverbaalseks suhtlemiseks. Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon:
Kuulamiseks vajalikud oskused võib jagada tingitult kuulamise eelduseks, vaikse kuulamise tehnikaks ja aktiivse kuulamise tehnikaks. Eelduste puhul mõeldakse hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja keskendub partnerile, jätab kõrvale omad mõtted ja tegevused ning respekteerib partnerit. Hea kuulaja tunneb oma piire, teadvustab omi emotsioone, mis kuulamisel tekivad ja kontrollib neid. Ta on mõistev ja huvitatud. Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega oma huvi ja mõistmise väljendamises. Kasutatakse noogutusi, naeratusi, miimikat ja ka häälitsusi. Vaikse kuulamise eesmärgiks on vestluse soodustamine. Sobib juhul, kui inimene on erutatud, ta pole endas kindel või tahab oma mure ära rääkida. Oluline vaikse kuulamise puhul on tõesti kuulamine, mitte katkestamine. (Muuseas katkestavad rohkem mehed, kuna nad arvavad teadvad, mida teine öelda tahab.) Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui vaikne kuulamine tulemusi ei anna
Esinemise lõpetamine. Lõpetamiseks tasub jätta esinemise konkreetne vähemalt 5% ajast. lõpetamine, sealhulgas Lõpus on vajalik : ka tänamine, vajadusel Kokkuvõte, mille käigus täiendava info jagamine juhitakse tähelepanu Esinemise lõpus põhieesmärgile (korratakse vastatakse tihti ka näiteks üle, mida käsitleti küsimustele. jne.) meeldejääv kulminatsioon (mulje!) Esinemislaad. Mitteverbaalsete väljendusvahendite kasutamisest tekkiv üldmulje esinejast. Keha asend mida enam nähtav, seda huvitavam kuid ka esinejale mõnikord raskeim Liikumine kuulajate ees ette-taha, küljele, edasi-tagasi jne. Silmside hoidmine, leidmine, lõpetamine Miimika missuguseid ja kui palju miimilisi liigutusi kasutab Zestid avatud, suletud, sõbralikud, võimu või jõudu näitavad, ka ebakindlusele viitavad (hääle omadused) tempo, tämber, valjus,
kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine
On väga oluline, et kõik töötajad esindaksid oma asutust nendele nõuetele vastavalt. Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid Teenindussuhtlus tähendab tunduvalt enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Paljudest raamatutest võib lugeda, et tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis ütleb sageli rohkem kui sõnad, kuna zestid, miimika jt mittesõnalised signaalid, on nagu sõnadki semantilised märgid, mis edastavad informatsiooni. Mitteverbaalsete signaalide ehk teisisõnu klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: · hääletoon · poos · kõne kiirus · liikumisviis · miimika · puudutused · silmside · vahemaa suhtlevate inimeste vahel · pealiigutused · riietus, soeng, ehted, lõhn jne · seismis- ja istumisviis
· tagasiside küsimine · suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) · teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) · verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Aktiivne, tähelepanelik kuulamine · kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Tähelepanelik, abistav kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline: - kuulaja enda kuulamisharjumused ja oskused, emotsionaalne taust, motivatsioon Abistava kuulamise korral: - see on rääkija jaoks keeruline olukord
Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine 5. Vastuse valimine – aluseks on sündmuse tajumine 6
· Mõõdetakse eelkõige järelduste tegemise oskust ja analüüsivõimet · Näidiskujundite reas tuleb leida loogiline järgnevus või seaduspärasus Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Raymond B. Cattelli (1905-1998) käsitluse kohaselt saab eristada: · Fluiidset ehk liikuvat intelligentsust Üldine vaimne potentsiaal, mõõdetav nt mitteverbaalsete testidega nagu Raveni maatriksid Närvisüsteemi areng, väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid Kultuuri ja kasvatuse mõjust suhteliselt sõltumatu Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus · Kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsust Areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga Mõõdetav verbaalsete testidega (üldine informeeritus, sõnavara, arvutusoskus)
PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon, mitmesugused häälitsused naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja, näoväljendused alluvad inimese tahtele, seega on võimalik teha soovikohast näoilmet. Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos
vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et partner on asunud temaga suhtlema. 1. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: · pilgu suund, · pea asend, · näoväljendus, · distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. 2. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma: · probleemi vastu huvi äratamine, · vastastikuse usalduse õhkkonna loomine · sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine.
spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004). Lukonenok (2009) järgi lugemisraskused on põhjustatud aju struktuuri ja funktsioneerimise kaasasündinud iseärasustest, mis mõjutab lugemisse kaasatud kognitiivsete protsesside kulgu. Lugemisraskused ei ole põhjustatud madalast intelligentsusest, psühholoogilistest, emotsionaalsetest ega sotsiaalsetest põhjustest. Lugemisraskusega inimestel on täheldatav mitteverbaalsete soorituste oluliselt parem tase võrreldes verbaalsete sooritustega. Tihti on sellised inimesed andekad ja produktiivsed mõnel teisel alal ning seetõttu on otstarbekas käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi):
tuttavaks saamine. Nõustamise algusetapid on väga olulised, sest sellest sõltub edasine koostöö. Esimene seanss kliendiga paneb paika nõustamise tooni ja ootused. Nõustamise ebaedu üks põhjustest võib olla nõustaja suutmatus luua ja säilitada kliendiga kontakti. Nõustamises on väga oluline saavutada aktsepteeriv ja usalduslik atmosfäär, mille raames klient saab oma probleeme lahata. Kontakti võib arendada nii verbaalsete kui mitteverbaalsete vahendite abil. Viimased on tõenäoliselt olulisemad. Tähtis on olla osavõtlik. Eesmärgiks on toetada kliendi eneseväljendamist ja vähendada kliendi ärevust. Nõustaja enesetutvustamine. Informatsiooni jagamine nõustamisprotsessi kohta. Inimesed tulevad nõustamisele äärmiselt erinevate ootustega. Nad võivad tulla ootustega, et neile seletatakse kiiresti lahti keerukad probleemid, jagatakse nõuandeid, lohutatakse, antakse rohtu, õpetatakse, või et
jaoks huvitav. Suhtlemistasandite tundmine võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid, ennustada kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda. Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest. Silmas tuleb pidada ka verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite omavahelist kooskõla, allteksti jne. Igapäevaelus muutume sageli probleemis orienteerumise etapil emotsionaalseks, sekkume tuliselt, toome arutellu sisse hoiakuid ja hinnanguid, käitume lapse või vanema tasandil. Siit on kerge sattuda arutama mitte probleemi, vaid suhteid ning oht konflikti minna suureneb tunduvalt. Igasugused tülid ja vaidlused kulgevadki lapse tasandil, kus emotsioonid vallutavad meie ratsionaalse ja loogilise mõtlemise.
II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega
II Vaimsed võimed, vanus ja sotsiaalsed tegurid 1. Vanus ja vaimsed võimed · Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega
10. PÄRISNIMED Märk, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitsetakse mingi pärisnimega, ei omistata mingit ühist omadust, va fakt, et nad kõik reageerivad sellele nimele. Nimetused on samastajateks (identifiors) kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. Inimindiviide identifitseeritakse verbaalselt tõendatavate nimekandjatega (namors) nt isikunimi või ainukordne isikukood ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda). Kõik loomad levitavad stabiilset "samastajate" voogu. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb äänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks. Tulemuseks on, et partner tuleb tagasi, justkui kutsutaks teda nimepidi. Vaala individuaalseid klõpsatusjärgnevusi peetakse isegi "signatuurideks". 11. SÜMPTOMID Sundiv, automaatne, mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja on tähistatavaga seotud loomulikus seoses
Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia". Viimane väljendab heakskiitu, esimene mitte. 2.4. Passiivne kuulamine kui heakskiidu väljendus Ka mitte midagi ütlemine võib väljendada heakskiitu
Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4
Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus (semantika), tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli
tähendada erinevaid asju. Keelebarjääri saab vähendada, kui 1) õppida keel korralikult selgeks 2) leida asjatundlik inimene, kes juttu tõlgiks 3) paluda öeldut täpsustada, kui pole kindel selles, mida teine mõtles Hofstede ja Petersen (2004, lk 40) väidavad ka, et kasutatakse ka mitteverbaalseid käitumisviise – nagu liigutused, kehahoiak ja muud signaalid -, mis annavad sõnadeta edasi selle, mida tuntakse ja mõeldakse. Kodune kultuur on õpetanud suhtlema ka mitteverbaalsete sõnumite abil, mis on nii automaatsed, et nendele ei mõelda. Küsimuse esitaja võib teise käeliigutusele, näoilmele, kehahoiakule, riietusele, füüsilisele lähedusele või distantsile, silmsidemele või välimusele omistada enda kultuurist lähtuva tõlgenduse, mis ei pruugi üldse kokku langeda teise kavatsustega. Mitteverbaalse suhtlemise barjääri võib ületada, kui 1) ei arvata, et mõistetakse mitteverbaalsete signaalide või eri käitumisviiside
• Halvasti nähtud sündmust ei tohi kirja panna juhuallikate abil ja esitada seda kui oma vaatluse tulemust. Reporterite vaatlusvead: • Märkmed sündmuse algusest on tihedad, lõpud hõredad. Ei osata jagada oma energiat ja väsitakse ära. • Fakte on vähe ja moonutatud. Reporter ei oska eristada fakte ja seiskohti. • Detailid on juhuslikud ja märgitud nii, et hiljem ei suudeta avada tegelikke detaile. • Ei ole märkusi mitteverbaalsete liikumiste kohta. • Kirjapandu on juhuslik. Pole mõeldud uudisväärtustele, pole mõeldud sellele, mida lugeja tahaks teada. Töö kirjalike allikatega. Töö kirjalike allikatega on tekstide lugemine ja info välja otsimine. Kirjalikud allikad on nii ühekordsed kui püsiallikad. • Ajakirjanik peab kasutama kirjalikke allikaid nii palju kui võimalik. • Inimkeskus ei tohi kaotsi minna ja peab mõistlikult kirjalikke allikaid kasutama.
kanalist rohkem infot kui tahaksid.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) 1.2 Suhtlemisevahendid Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid
Kaitsev kehtestamine - Üheks probleemiks, millega lähisuhetes hästi toime ei tulda, on kriitika. Sageli reageeritakse partneri kriitikale sõnadetulvaga ning tuuakse samas kõik vanad asjad taas esile. Nii aga ei ole võimalik probleeme lahendada, agressiivne lähenemine lahendust ei too. 14. Suhtlemisakti etapid 1) Enese ümberlülitamine tähendab “sisekõne” lõpetamist ja teisele tähelepanu pööramist. Sa hindad mitteverbaalsete signaalide põhjal teise meeleolu ja suhtumist endasse. 2) Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt. Kontakti loomine algab silma vaatamisega ja naeratusega. Kaasnevad asjakohased rituaalid – tervitused ja small talk 3) Vestlus - eesmärk (räägitakse asjast). Psühholoogilise kontakti olemasolu, halvenemine või paranemine on kogu vestluse käigu jooksul “nähtav”. Halvenevat kontakti tuleks püüda parandada.
vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. Kultuurimõju kultuurivaheliste erinavuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad.
1. PUUDUTUSTE FUNKTSIOONID ŹESTID Žestid kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese juttu ja tuua sellesse selgust, võimaldavad juttu paremini meelde jätta jne.Osutavad žestid valjendavad sageli ruumisuhteid ja kujutavad tavaliselt kõigeolulisemat mõistet, mis jutus järgneb Embleemide näol on tegemist selliste mitteverbaalsete märkidega, millel on tavaliselt olemas 1-2sõnaline tähendus,võõraparaseid žeste ei pruugi kõik inimesed nendest ühtemoodi aru saada. Nt keskmise sõrme näitamine võib ühe inimese vihale ajada, teist mitte. Kõnega seotud žeste nimetatakse illustraatoriteks -Juttu saatvad illustreerivad liigutused aitavad seda paremini mõista ja meelde jätta. Referendiga seotud žestid – siia kuuluvad osutavad žestid, mis aitavad kirjeldada kas konkreetset inimest, kohta või asja
See on suurepärane võimalus endale puhkust anda ning hea vaheldusrikkuse võimalus tunnikorraldamisel, mis pakub lastele huvi. Kontrolltöö läbiviimine on ka üks võimalus pisut lõdvestuda. Aitab ka oma aja õige planeerimine. 14. Häälest ära Hääl on esmane vahend õpilastega suhtlemiseks. Seetõttu on tähtis, et õpiksime juba karjääri alguses oma häält korralikult kasutama. Kui ma näen, et õpilased mind ei kuula ja tegelevad muude asjadega, püüan neile mitteverbaalsete vahendite abil seletada, et ei ole rahul tekkinud atmosfääriga. Näiteks silmavaade, nägu, käed, zestid aitavad peegeldada õpetaja suhtumist. Mina olen kasutanud ka märke ja signaale. Enne olen lugenud ühest raamatust, kuidas võb kasutada värvilist paberit signalide andmiseks. Punase paberlehe lastele näitamine tähendab tasa!, roheline paber annab märku, et nüüd nad peavad tööd hakkama tegema, kollane
Müra allikateks on: Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. Teate tähendus (semantika) see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. Kultuurimõju kultuurivaheliste erinavuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud. a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla
suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt. Selliseid takistusi aitab vähendada läbimõeldud töökorraldus ning ülesannete jaotus. • Teate tähendus (semantika) – see on igas inimeses. Tähendus kujuneb mõtetest, faktidest, arvamustest, hoiakutest ning tunnetest. Semantiline probleem on ka vastuolu verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide vahel, st situatsiooni, mil sõnades öeldakse muud kui kehahoiaku ja liigutustega, vms. Neil puhkudel võib suhtlemist hõlbustada mõistete täpsustamine ning püüd mõista partneri pakutud tähendusi. • Kultuurimõju – kultuurivaheliste erinevuste mõju on veelgi ilmsem kui tähenduste lahknevus. Paljud sõnad ja mittesõnalised märgid pole otseselt tõlgitavad teistesse keeltesse ega üheselt mõistetavad.
saab nõnda vahend, mille abil väljendatakse seda, mida ei taheta avaldada ning niiviisi antakse ennnast välja". Neljas valetamise sõnaline tunnus on nn tiraadide esinemine eksimused tervetes fraasides, lausetes. Niisugune verbaalne käitumine viitab vajadusele vähendada psühholoogilise pinge taset. Viies valetamise sõnaliseks tunnuseks on otsesest vastusest kõrvalehiilimine ja (rafineeritud) puiklemine jäetakse ebameeldiva või neile kahjuliku informatsiooni esitamata. 24. Mitteverbaalsete karakteristikud ütluste hindamisel. Politsei ja teiste õiguskaitseteenistuste töös tuleb kõrvuti verbaalsete karakteristikutega osata kasutada ka mitteverbaalseid karakteristikuid. Ja seda järgmistel põhjustel. 1. Sageli ei ole otsustamiseks piisavat sõnalist materjali; 2. Sageli ei ole võimalik kasutada ka kõne salvestusi (nt tolli töös). Seega operatiivsed, kiired otsustused tehakse tegelikus elus paratamatult suures osas toetudes mitteverbaalsetele karakteristikutele.
partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
Suhtlemise täiustamise protsess koosneb 4 staadiumist: 1) Kui inimene kuuleb kogu elu jooksul kasutatud teesulgude mõjust, tunneb ta end süüdlasena. 2) Katseb uusi oskusi, kui see uus viis tundub talle kunstlik ja kohmakas, tundub, nagu teeskleks ta. 3) Kasutanud meetode mõned nädalad, muutuvad inimesed neis päris vilunuks (знаток). 4) Pärast paariaastast oskuste regulaarse kasutamist sulandub see suhtlusviis inimese elustiili. - Stiil - see, mis väljendab mitteverbaalsete elementide, eriliste sõnastuste, kõne määra ja teiste inimesele omaste faktorite abil tema unikaalsust. Kõneprobleemid: 1) Erinevate inimeste jaoks on sõnadel erinevat tähendused. 2) Inimesed «kodeerivad» oma sõnumeid, nii et tegelik tähendus jääb peidekuks. 3) Inimesed räägivad millestki ebaolulisest, sellal kui oluline on hoopis miski muu. 4) Paljudel on raske oma tundeid mõista ja nendega konstruktiivselt hakkama saada. 5) Kuulajat on kerge häirida.
märgid), ei omistata mingit ühist omadust, v.a fakt, et nad kõik reageerivad sellele nimele. Nimetused on samastajateks (identifiors) kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid, mittelingvistilised ripatsid nimekandjatele ja deskriptorid (samastajad, mis kirjeldavad paiknemist). Inimindiviide identifitseeritakse verbaalselt tõendatavate nimekandjatega (nt isikunimi või isikukood) ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda). Kõik loomad levitavad stabiilset ,,samastajate" voogu, s.o. esitusi, mis identifitseerivad nende allikat. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb jäänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks. Tulemuseks on, et partner tuleb tagasi, justkui kutsutaks teda nimepidi. Vaala individuaalseid klõpsatusjärgnevusi peetakse isegi ,,signatuurideks" (nagu lindudel on "signatuurmeloodiad")
kontakti partnerite vahel 2) rikastada sõnalise teksti poolt edasi antud tähendusi, suunata sõnade tõlgendamist 3) väljendada emotsioone ja situatsioonitõlgendust Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on loomupärases kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: I Visuaalsed mittesõnalised suhtlemisvahendid 1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus),
sagedust. Tundub, et kõik inimesed hindavad omasuguste osakaalu üle. Ühesõnaga tuleb selgeks teha, et norm on see, kui alkoholi tubakat ja narkootikume ei tarvitata. Eestis sellist asja eriti palju ei tehta. Kuigi sellest räägitakse neile muuseas et tuleb õigel ajal öelda ,,ei". Ühesõnaga praktikat on ka vaja, mitte ainult teadmist. Et olla optimaalselt efektiivne, peab vastupanuoskuste treening noorukeid varustama verbaalsete ja mitteverbaalsete oskustega, mille poole nad saavad pöörduda, kui puutuvad erinevates olukordades kokku eakaaslaste survega uimastite tarvitamiseks. Noorukid peavad omandama mitte ainult need oskused, vaid ka kindluse, et nad suudavad neid kasutada, kui seda on vaja. Et seda saavutada, peavad treeninguprogrammid lisaks sellele, et nad õpilastele neid oskusi ja nende kasutamist õpetavad, andma võimaluse nende oskuste kasutamiseks nii klassis kui väljaspool seda. Praktika laiendamist väljapoole
kognitiivsete häirete uurimine. Kuigi nende häirete väjendatus ei ulatu häire tasemele, mõjutavad need siiski oluliselt isiku sotsiaalse toimetuleku taset keerukamate sotsiaalsete suhete tasandil. Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 4. loeng 07.11.08. Emotsionaalsete seisundite käsitlus juriidilises kontekstis
Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Varjatud kavatsused - aitavad säilitada enda positsiooni, rahuldavad varjatud vajadusi. Nt. vajatakse imetlust, hoolitsemist, abistamist. Mina olen hea; Mina olen hea (sina ei ole); Sina oled hea (mina mitte); Olen abitu; Olen süütu; olen õrn; Olen tugev; Tean kõike; (McKay, M., Davis, M., Fanning) Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Kuulamistõkked Kuulamist takistavad: füüsilised takistused, teate tähendus, tagasiside puudumine, ootused, emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine
Saaja võib tõlgendada erinevalt ja teha valejäreldusi. 6. tagasiside onfo saajale, mis võimaldab kontrollida arusaamist. Kahepoolne suhtlemine võib olla suuline, kirjalik, mitteverbaalne või elektrooniline. Suhtlemisbarjäärid: informatsiooni filtreerumine, manipuleerimine; valikuline taju; emotsioonid; pädevuse erinevused; väärtushinnangud: teatel pole saaja silmis tähtsust; usaldusväärsus: saaja ei usu saatja sõnu ja tegusid; halb kuulamisoskus; mitteverbaalsete märkide lahknevus suulisest teatest; funktsionaalne kirjaoskamatus 30. Kontrollimine. Kontrolli protsess, liigid.213 Kontrollimine on tegevuse järelvalve, et teha kindlaks, kuidas viiakse planeeritut ellu ja vajaduse korral korrigeerida igat olulisemat kõrvalekallet. Kontrolli objektiks võivad olla inimesed, finantsid, tööoperatsioonid, informatsioon ja organisatsiooni tulemuslikkus. Kontrolli protsess: 1. Tegelikkuse hindamine, mõõtmine- see on andmete
Samas võib aga paradoksaalsel kombel juhtuda, et valetav tunnistaja võib mõnda sündmust edasi anda tõelevastavalt. Tegelikus elus kohtab täielikult valesti edasi antud asjaolusid harva ja nii võib olla, et tõerääkija ütlustes kohtab valesid momente (eksimusi) ja valetaja ütlustes tõelevastavusi. Seega on tegemist keerulise mitmetasandilise probleemiga, mis tuleb lahendada kriminaalasja uurimise käigus. 27.küsimus Vale tuvastamine sõnade ja 31.küsimus mitteverbaalsete karakteristikute analüüsi abil. a. See on üllatav, kuid paljudel juhtudel avastatakse vale, esiteks seetõttu, et "valetaja" väljendab ennast mitteettevaatlikult, lohakalt. Mitte, et poleks võimalik sõnu paremini valida, vaid sellele ei ole valetaja poolt lihtsalt pööratud piisavat tähelepanu. Niisugust enese nn sisserääkimist saab põhjendada eelkõige asjaoluga, et valetada on intellektuaalses mõttes keerulisem kui tõtt rääkida
dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. 10 8. Kaasaegsed neurobioloogilised hüpoteesid kroonilise delinkvetnse käitumise põhjuste kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. ???????? Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi,
oma individuaalsete huvide rahuldamiseks. Kollektivistidel on organisatsioonid enam klannid või laiendatud perekonnad. Emotsioonide osakaal ja nende hindamine – afektiivsed vs neutraalsed kultuurid: kas ja kui palju neid väljendatakse ja kas neid käsitletakse „eraldi“ objektist või mitte. Lõuna-Euroopa väljendab neid ja ei eralda, Põhja-Euroopa ei väljenda ja eraldab, USA väljendab ja eraldab. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kasutamine Suhtumine huumorisse Difuussed vs spetsiifilised kultuurid – kui sügavad on inimsuhted Difuussed kultuurid: privaatne tsoon on suur, avalik tsoon väike, aga lähedaste sõpradega jagatakse palju Spetsiifilised kultuurid (nt USA): avalik tsoon on suur, privaatne väike, kuid väga eraldatud tsoonidega ja sõpradega jagatakse vähe Suhtumine aega
- Intelligentsuse mõõdikud - Binet’-Simoni ja Stanfordi-Binet’ testid – laste ingelligentsuse hindamiseks. 30 erineva raskusega ülesannet; prototüüp enamusele IQ testidele - Wechsleri intelligentsusskaalad – arvas, et liiiga palju sarnaseid ülesandeid; verbaalse ja mitteverbaalse intelligentuse skoorid; mitmesugused ülesanded - Verbaalse taibukuse test – sõnade defineerimine, sõnapaaride sarnasus jne - Raveni progresseeruvad maatriksid – mitteverbaalsete IQ testide rühmas; abstraktsed seosed; pildimaatriksid; 60 küsimust; sõnaliste ülesannete puudumine - Wonderlici test – 50 küsimust 12 minutiga, tüüpilised küsimused - Eestis kasutatavad – - Intelligentsuse mõõtmise eksperimentaalsed meetodid - Paber pliiats – kõige lihtsam - Laboris – seos närvisüsteemi omadustega; reaktsiooniaja katsed – mida raskem ülesanne seda pikem RT; mida keerulisem ülesanne seda tihedam RT ja IQ seos
suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt avatud), mille abil saab muuta rääkija jutt täpsemaks (ka ta ise saab selgema pildi olukorrast) Ukseavajad on aktiivse kuulamise võte, mis tähendab julgustavate, toetust ja huvi väljendavate lausete ütlemist partnerile eesmärgiga ta rääkima saada.. Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega partnerile oma huvi, kaasaelamise ja mõistmise väljendamises Veaolukord vead teenindamisel Võõristusefekt esineb juhul kui tajute tuttavat inimest võõras situatsioonis, ekstreemolukorras , mitte tavapärase välimuse või käitumisega 4 Ümbersõnastamine tähendab partneri teksti talle hinnanguvabalt tagasi andmist. Tavaliselt on see tagasiantav tekst lühem kui esialgne tekst. Mida ootab klient teenindajalt?
enam sõbralik. Positiivne kinnitus Positiivset kinnitust kasutatakse ainult siis kui esineb soovitud käitumine Positiivne kinnitus peab olema vastavuses tegevuse olulisusega Positiivne kinnitus mõjub kinnitusena vaid siis, kui inimene aktsepteerib kinnitust. Positiivset kinnitust tuleks rakendada vahetult peale sooritust. Positiivsest tunnustusest ilmajätmine on tulevikku suunatud mõjuga. Karistamine Karistamise vormid: Mitteverbaalsete märkide kaudu Suuline märkus Kirjalik märkus Tekkinud kahjude hüvitamise nõue Ihaldatavast tasust ilmajätmine Staatuse ja kohustuste muutmine Karistades peab suutma ette näha selle mõju suhetele. Karistusena toimib iga sündmus, mis põhjustab ebameeldivusi. Ülekohtusena näiv karistus tekitab viha. Karistus ei tohi ületada lubatuse ja teo suuruse piire.
annaabi.ee 
