Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui
MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 11. Ei kritiseeri ega mõista kohut 12. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat (on kärsitu) 2. Ei hoia silmsidet (vahib ringi) 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud (ei hooli; mõtleb muule) 5. Ei anna kõnelejale tagasisidet (ei verbaalset ega
täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni. Nutt täiskasvanul Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega. Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt? Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani. Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu.
kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine). · Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa. · Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi. On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine.
* eskimotel lumi (mitte troopikast) * arenenud tehnoloogiaga riikides teadusterminoloogia (sugulusest vähem) * traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi (sugulus oluline) SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja maailmavaade mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus) Aga erinevusi: * peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine) * pearaputamine (Indias heakskiit) * kui palju mitteverbaalset kasutatakse (P-Eur inimesed zestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud) * suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased räägivad kõnevooru jooksul kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises. Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma. Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt.
rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma (Bolton R. 2007). 2 KUULAMISTÕKKED Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine. Ei pöörata vestluspartnerile piisavat tähelepanu, kuna ei usaldata seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb.
.. ja sa oled siiani proovinud... ning sinu põhimureks on... Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -5- Kuna suur osa suhtlemisest on mitteverbaalne, on kehakeele lugemise oskus üks efektiivse kuulamise peamisi oskusi. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma. HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST Hea kuulaja tunnused on: Astub eemale segajatest Hoiab sobilikku pilkkontakti Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse
Turismiosakond Kertu Mölder AÜSR1 TEENINDUSKEEL KUI ORGANISATSIOONI TEENINDUSKULTUURI KANDJA Seminaritöö Juhendaja:dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISSEJUHATUS Igas asutuses on tähtsal kohal nii klienditeenindajad kui kliendid. Ilma nendeta ei saa organisatsioon toimida. Alati on vaja inimestega suhelda, seda siis kas verbaalselt või mitteverbaalselt. Mitteverbaalset keelt ehk kehakeelt nimetame me teeninduskeeleks. Suhtlemine on väga laiali ulatuv. Suhtlemine toimub kas internetis, telefoni teel, inimesega näost-näkku. Inimesed peavad suhtlemist vajalikuks iga päevaselt. Seminaritöö eesmärk on analüüsida teeninduskeelt suheldes tööandjaga, kliendiga, kolleegidega. Leida enda teeninduskeele head ja vead ning teha ettepanekuid teeninduskeele parandamiseks. Materjalid otsiti raamatutest ning näiteid on toodud igapäeva elust.
Riietus, hoolitsetus ja keskkond: See kuidas inimene riietub, enda eest hoolt kannab ning millise keskkonna enda jaoks loob- räägib temas palju. Korralikult raseeritud, ülikonnas ja lipsuga mehed esindavad hoopis teist elulaadi, kui pikajuukselised noorukid kulunud teksades. Ka inimese elukoht, töökoht ja nende sisustus annavad inimese kohta infot- töölaud võib olla puhas või ülekuhjatud asjadega, elamine võib olla lihtne või ülipeen. Lugege mitteverbaalset keelt konteksti silmas pidades! Paljud raamatud väidavad, et kehakeeles on igal liigutusel oma kindel tähendus, kuid tegelikult iga liigutus iseenesest ei kanna edasi mingit kindlat tähendust. Kui näeme liigutust teiste liigutuste kontekstis, siis peame neid seostama ka inimeste sõnadega. Kui kuulame ainult sõnu või jälgime ainult kehakeelt, ei saa me õiget ettekujutust. Hea kuulaja võtab vihjeid vastu tervikuna. Pange tähele vasturääkivusi!
· Suhtlemises teistega omab mõju/efeki: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Suhtlemise kägisu saadakse üle 50% ingos miimikast (näo ilmest) ja zestidest. Oluline ei ole ainult mida me räägime, vaid ka see kuidas. Topeltsõnum -V ja MV ei kattu · Võivad olla tahtlikud või tahtmatud · lapsed aastates 6-12 usuvad suhtlemisel eelkõge sõnu · Täiskasvanud usuvad eelkõigekeha keelt ehk mitteverbaalset väljendust Verbaalne väljendus · Loomulik keel hääldus, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus arusaadavus, lihtsus. Tihedus, emotsionaalsus · Paralingavistika häälitsused, intonatsioon, parasiitsõnad (nagu, kuid, eee, äää....) · Hääletoon väsinud, energiline, sõbralik, üleolev Hääl on... Kõige vähem muudetav komponent suhtlemisel! 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: toon helitugevus
Ka kliendid suhtlevad üksteisega (suust-suhu-kommunikatsioon word-of-mouth; edaspidi WOM) ning kõik grupid annavad sealjuures üksteisele tagasisidet. See tähendab, et ettevõte peab toime tulema keeruka turunduskommunikatsiooni süsteemiga. Siinkohal peab täpsustama WOM kontseptsiooni. Otsetõlkes võiks jääda mulje, et tegemist on suusõnalise kommunikatsiooniga sõbrad, töökaaslased, pereliikmed jt räägivad üksteisega. Tegelikult hõlmab see ka mitteverbaalset kommunikatsiooni inimesed teevad järeldusi toodete kohta vastavalt sellele, mida sõbrad ja tuttavad reaalselt kasutavad. Selline teavitamine toimub sõprade, tuttavate, ekspertide ja usaldusväärsete nõuandjate vahendusel ning mõnikord võidakse selliseid sõnumeid saada ka võõrastelt. Turunduskommunikatsioon, mis on suhtlemine ettevõtte ja selle sihtgruppide vahel, koosneb viiest promotsiooni vormist. Kasutusel on ka terminid ,,toetus-" või ,,edustusmeetmestik" ning
parem juht, parem töötajate kuulaja: 1. Aktsepteeri kritiseerimist, kuula töötajate kriitikat avatatud meelega. 2. Ole füüsiliselt tähelepanelik. Ära ütle, et tahad töötajatelt tagasisidet, kuid oma käitumisega näitad täpselt vastupidist - kontrollides saabuvat posti või viimaseid arvuti väljatrükke sel ajal, kui keegi räägib. Näita rääkijale, et kuulad teda tähelepanelikult: anna õiget tagasisidet, vaata rääkijale otsa. 3. Jälgi rääkija mitteverbaalset kõnet. Teadlased on kindlaks teinud, et umbes pool inimese suhtlemisest on mitteverbaalne. Seega, pane tähele märke stressist, pilkkontakti vähesusest, ebamugavusest, hääletoonist - kõigest, mis võiks viidata sellele, mida rääkija tegelikult mõtleb. 4. Kuula seda, mida ei öelda. Tihtipeale ei olda võimalised otse välja ütlema, mida tegelikult arvatakse või tahetakse. Tuleb osata kuulata ka "ridade vahelt". 5. Võta arvesse teise inimese emotsioone ja tausta
loob oma ettekujutuse ja ideed antud saadusest. Tavaliselt suhtleb inimene kogu oma olemusega, kogu oma isiksusega. Oma sõnume edatamiseks on neli kommunikatiivset süsteemi: loomulik keel; tehiskeel, mille alla kuuluvad näiteks noodikiri, arvutused ja matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KEHAKEELE TÕLGENDAMINE, KEHAKEEL TÖÖPROTSESSIS Referaat Pärnu 2012 1.1 SISSEJUHATUS Sageli arvatakse, et kehakeele tõlgendamiseks piisab vaid kainest mõistusest teiste jälgimisel. Kuid juba sõnu on kerge valesti mõista, mitteverbaalset kõnet siis seda enam. Uuringud tõestavad, et igast sõnumist antakse edasi vaid pool sõnadega teine pool edastatakse kõneleja kehakeele abil. Meie mõju teistele määravad ainult 7% ulatuses meie sõnad, märksa kaalukamad 93% määrab meie kehakeel. Tavaline vestluskiirus on umbes 100-200 sõna minutis. Sama ajavahemiku jooksul jõuab inimene "mõelda" keskmiselt 800 sõna. Kehakeel on selle tohutu sõnadesse panemata jäänud mõtete ja tunnete väljund
.....................................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse suhtlemispsühholoogia üht teemat, milleks on kehakeel. Inimesed kasutavad igapäevaelus peale verbaalse ka mitteverbaalset kommunikatsiooni. Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on välja toodud peamised zestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi emotsioone, mida vahel ei öelda välja sõnadega
Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa Kehtestav käitumine tähendab mitteverbaalset rahulikku, kindlat ja viisakat väljendusviisi. Kehtestavat käitumist väljendavad järgmised mitteverbaalsed toimimisviisid: - enesekindlust väljendav hääletoon, poos, zestid - silmside loomine ja hoidmine - optimaalse suhtlemisdistantsi valik (mis poleks ,,pealetungiv") -selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine õpilasele kehtestava sõnumi esitamise vältel - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus
kui ühendus nende vahel on katkestatud, olemas omaenda tajumise-, õppimise- ja mäluvõime. Oma uurimistöö olulise tulemusena ja kriitilise tõendina teatas ta, et tähtsaim avastus olevat see, et tõenäoliselt on olemas kaks mõtlemisviisi, nimelt verbaalne ja mitteverbaalne, mis aga jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla. Avastuseks oli Sperryle see, et nii traditsiooniline haridussüsteem, kui ka teadus üleüldse kalduvad mitteverbaalset intelligentsi vormi unarusse jätma. Selle tulemusena on tema arvates see, et parempoolne ajupool on ühiskonna poolt tõeliselt diskrimineeritud. Sperryl õnnestus eksperimentaalselt tõestada, et vasaku ajupoole pädevus nt abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine aga ka rääkimine. Parem ajupool jääb selles asuhtes pigem tummaks ja passiivseks. Mõningates valdkondades ületab parem ajupool aga vasakut. See käib
Theodore Newcomb pidas püsivate suhete kujunemisel oluliseks ... Õige vastus on: liidritest ja tõrjututest. Vali üks: Küsimus 19 a. suhtepartnerite avatust Küsimuse tekst Võrreldes verbaalse suhtlemisega iseloomustab b. kõiki loetletud asjaolusid mitteverbaalset suhtlemist ... c. suhtepartnerite erinevust Vali üks: d. suhtepartnerite sarnasust a. väiksem kontroll oma tegevuse üle Tagasiside b. selgete sõnastike olemasolu Õige vastus on: suhtepartnerite sarnasust. c. suurem konformismitase Küsimus 14 d. asjaolu, et seda on lihtsam juhtida Küsimuse tekst
edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 8. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust
tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 9. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 10. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust
(Näide: Hiinlasest professor ütleb oma eurooplasest vestluskaaslasele, et tema abikaasa (kes viibib vestluse juures) ei ole ülikoolis käinud, sest ta on rumal. Hiinlane ei tee midagi valesti, nende kultuuriruum nõuab tagasihoidlikkust ja alandlikkust, ent hea kasvatusega eurooplane teab, et avalikus kohas kritiseerimine on ebaviisakas. Mida peab tõlk tegema ja mida tõlgitavale tekstile lisama?) Ka intonatsiooni, hääletooni, silmsidet, pause ja muud mitteverbaalset suhtlemist tõlgendatakse erinevates kultuuriruumides erinevalt. On täheldatud, et kultuuridevahelistest erinevustest teadlikud vestluspartnerid teevad oma käitumises korrektuure, et partneriga paremini kohanduda näiteks räägivad Jaapani ärimehed Kanadas läbirääkimistel konkreetsemalt ja kindlas kõneviisis, samas situatsioonis kodus Jaapanis aga sealse kultuuriruumi nõuetele vastavalt tingivas kõneviisis ja vähem konkreetselt
13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi. Eneseavamise definitsioonis sisalduv sõna informatsioon viitab sellele, et paljastatu on partnerile uudis, mitte vanade vestlusteemade ja lugude ülessoojendus. Informatsioon võib esineda faktide kujul, mida olete täheldanud ning soovite edastada, tunnete kujul, mida tundsite minevikus või tunnete nüüd, mõtete kujul teistest või endast ning teie endiste või
liigutusi ja rühti kontrollida, samuti arenevad hobust juhtima õppinud patsiendi minateadvus ja iseseisvus. Ratsutamisteraapia on täiendav või alternatiivne teraapiavorm füsio-, tegevus-, kõne- või psühhoteraapiale. Hipoteraapia avaldab positiivset mõju nii inimese kehalisele kui ka psüühilisele seisundile. Selle eesmärgiks on panna ratsutaja reageerima hobuse liikumisele, muutes vajadusel asendit ja säilitades samaaegselt tasakaalu. Koostöö hobusega võimaldab ratsutajal ka mitteverbaalset kontakti ja aitab suhtlemisraskustega inimestel, eelkõige lastel, ühiskonnaga kohaneda. Terapeutilist ratsutamist soovitatakse ka inimestele, kes on jõudnud eluga ummikusse ja kellel on probleeme iseendaga hakkama saamisega. Käibel olev termin hipoteraapia on tuletatud kreekakeelsest sõnast hippos, mis tähendab hobust, sõna-sõnalt oleks see hobuseravi. Praegu kasutatav sõna ratsutamiseteraapia peaks tähendama ravi ratsutamise ABIL, aga alati ei ole vaja patsiendil hobuse selga minna
edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste. Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust
Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. · Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui mdiagi välja ütled on vaja juba planeerida, mida järgmisena ütelda.ajlue antaks vähe aega. · Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt). Saab kastuada ka käsi kehakeelt, näoilmeid, midagi rõhutada, milelegi osutada. ------------------------------------------------------------ Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad.
Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega, kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui midagi välja öelda, on vaja juba planeerida, mida järgmisena öelda ajule antakse vähe aega. Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (aga, seevastu, sarnaselt). Saab kasutada ka käsi, keha keelt , näoilmeid, midagi rõhutada, millelegi osutada. 4) Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse teksti luua. 5) Millistest lingvistilistest ühikutest koosneb lause "Keelel on reeglid" ja mis need on?
Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise saame jagada kaheks. Esiteks liigutused (näoilme, žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10. Kumba tuleks rohkem uskuda – kas verbaalset sõnumit või mitteverbaalset? Miks? Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust
Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of
Spontaanne väljendus ei ole planeeritud ega tahtlik. Kommunikatsioonist saab rääkida juhul, kui vastuvõtja on teadlik neist stiimulitest, ilma teadlikkuseta ei saa olla efektiivset protsessi. Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon: Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi ning on oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 2 Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad
Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of
Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises ja
lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud
ei ole seotud sirgjoonelise põhjuslikkusega mitteverbaalne kommunikatsioon saadab ja ka juhib (kausaalsusega); verbaalset lubab seletada kommunikatsiooni funktsiooni kommunikatsiooni ühiskonnas hiljemalt siin lõpevad muude kommunikatsiooniteooriate Mitteverbaalne kommunikatsioon võimalused Väljad 1, 2, 5 ja 6 joonisel kirjeldavad mitteverbaalset ehk sõnatut 7 Kommunikatsiooni liigid düaadilist suhtlust, mis kulgeb: miimika (näoilmete, eriti silmade ja suu liikumise) ning Tähtsamad kommunikatsiooni analüüsi ühikud on vorm viibete (zestide) abil. ja liik
Empaatilised. Tüdrukud püüavad rühmas olles luua sotsiaalseid sidemeid võrdsetel alustel. Tüdrukud näevad paremini hämaras (selle põhjal saavad õpetajad otsustada, kuhu tuleks õpilased näitlike õppevahendite kasutamisel istuma panna). Tüdrukud suudavad lühikeseks ajaks meelde jätta rohkem näiliselt juhuslikku infot, poisid suudavad seda juhul, kui info on pandud mingisse arusaadavasse vormi või kui see on nende jaoks oluline. Poisid: kalduvad kasutama mitteverbaalset suhtlemisviisi, suutmata oma tundeid ja reageeringuid tüdrukutega sama kiiresti sõnadesse panna. Parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Kärsitumad ja impulsiivsemad. Poisid kipuvad seltskonnas suunama energiat domineerimise või hierarhiasuhete loomisele. Poisid kuulevad halvemini kui tüdrukud, seepärast peaks poisid istuma klassis eespool. Poisid näevad paremini eredas valguses. Poisid töötlevad
produktiivne sõnastamine, rääkimine ja kuulamine ning sellele järgnevalt muudatuste plaani koostamine(Harvard 2010, 54) 8 5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab
Seda tuleks vältida. Mõttetud variandid. Lisaks on olemas saatelause verbide variandid, mida ei kasutata: • Uudises tuleks kasutada rääkimisverbe. Vältida mittekeelelist tegevust osutavat verbi: naeris, ahmis õhku, kehitas õlgu, raputas pead jne. Mõnel juhul on need ülearused, kui osutatakse kõneleja žestile, mis kordab tegelikult tema sõnu. Teisel juhul annavad nad emotsionaalse lisainfot. Sellisel juhul tuleks kasutada rääkimisverbi ja lisaks mitteverbaalset tegevust edasi andvat sõna. Harva vajalik. • Tsitaati saab omistada ainult ühele inimesele. Saatelause asukoht Saatelause paigutamiseks tsitaadi suhtes on kolm võimalust: • Allikaviide eelneb tsitaadile. Seda kasutatakse siis, kui allikas ise on uudises olulisem kui tema öeldu või kui tahetakse rõhutada ütlejat. Seda kasutatakse tsitaadi alguses, mis järgneb vahetult mõne teise isiku tsitaadile, et mitte tekitada lugejas segadust, kes kõneleb
1.2.2 Mitteverbaalne suhtlemine Mitteverbaalne väljendus võib olla sihipärane ja impulsiivne, kusjuures seda võidakse tõlgendada samuti emmal-kummal moel. Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab sõnumist saadud tunded. Mitteverbaalset suhtlemist klassifitseeritakse: kineetika e. kehaliikumise käitumine - zestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms. prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju olfaktsioon - lõhnatundmine naha tundlikkus - puudutuste tajumine materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted, Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad mõjutada seda, mil viisil me omistame
komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest? Hästiinformeeritud patsient on teadlik ja rahulikum ning tal on vähem postoprtaiivseid komplikatsioone kui teadmatuses haigel. Seega on õe ülesanne aidata patsiendil kohandeda haiglakeskkonnaga andes informatsiooni ja selgitusi haigla kodukorrast,
Määratakse ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. - inimgrupile on omased teatavad tunnused - üritatakse grupile kuuluvad omadused omistada igale selle grupi indiviidile Nt on välismaalased eestlasi hinnanud nii tublideks ja töökateks, kui ka kinnisteks ja ebasõbralikeks. Seega kandub kõigi kohta antav hinnang üle ka üksikisikutele. Lapse suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemisoskus on inimese üldvõimete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist. Tähtsal kohal on nii sooritamis- kui tõlgendamisoskused. Lapsed õpivad suhtlemist jälgides ja matkides seda, mis toimub ümbritsevas keskkonnas, püüdes mõista läbi kogemuse, millised suhtlemisviisid on kasulikud ja täiskasvanute poolt aktsepteeritavad, millised mitte. Esmased suhtlemiskogemused tulenevad vanemate suhtlemisrepertuaarist, mida täiendab
väljatoomine, ühisosa leidmine KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED • Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine • Anonüümsus. Salvestamisluba • Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet • Väldi suunavaid küsimusi! • Algmaterjali hävitamine • Tagasiside võimaldamine • Tänamine ANKEETKÜSITLUSED • Mis? Andmekogumine kirjalikult esitatud küsimuste abil • Miks? Lihtne, kiire, töödeldav (täpsus? usaldusväärsus?) • Kus? Avalik arvamus, hoiakud/eelistused, valikud, seos ja mõju, tagasiside, turu- uuringud, personalivalik… KÜSITLUSE ETTEVALMISTAMINE • Eesmärk selgeks! Operatsionaliseeritud muutujad
· Gould'i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel: · Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib · Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks · Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt. aga, seevastu, sarnaselt) ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine. Hilisematel etappidel erinevused suurenevad Mõtlemise ja kõne vahelised seosed
Enamus reageerivad sellele füüsilise eemaldumisega saavutades seeläbi soovitud distantsi: kas minnakse üldse ära või tõmbutakse kaugemale. Enne seda aga teavitatakse teist oma ebamugavustundest rea signaalidega: 8 trummeldatakse sõrmedega, niheletakse toolil siia-sinna, visatakse jalg teises suunas üle põlve. Väga vähesed inimesed annavad tekkinud pinget edasi sõnadega. Enamus kasutavad oma häiritud olekust teadaandmiseks mitteverbaalset võimalust - kehakeelt. Suhtlemises eristatakse nelja ruumilise vahemaa varianti: Lähisuhete e intiimne tsoon(15- 45 cm) Siia laseme me perekonnaliikmeid: vanemaid, lapsi, elukaaslast. Sellelt kauguselt on hõlbus saavutada kehaline kontakt ning tunda teise lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on aka lihtne sosistada. Siiski tuleb elus ette palju situatsioone, kus ka võõrad sisenevad sellesse alasse, nt liftis, ühistranspordis. Kui oleme sunnitud olema sellises
ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enese- keskne. 22. Milline on keele roll maailma mõistmisel? Sapir-Whorfi hüpoteesi järgi erinevate kogukondade liikmed tajuvad maailma erinevalt ja see väljendub keeles. 23. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? Keele probleemid on järgmised: abstraktne keel, järeldused, polaarsed sõnad, eufemismid ja mitmetähenduslik keel. 24. Mida uskuda, kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalset, kuna suhteliselt raske on kehakeelega valetada. 25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon, Personaalne tsoon, Sotsiaalne tsoon, Avalik tsoon 26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked
hoolitsetakse. Suhtumine Töö ja eraelu on rangelt lahus Sõbrad saavad parema tööülesandesse tehingu/lepingu Perekond ja töö Sugulasi ei võeta lähialluvusse Pigem võetakse sõber tööle tööle Harmoonia Levinud treeningud oma isiksuse Oluline tunda mitteverbaalset avamiseks ja enda vajaduste suhtlust. Äris tegutsetakse teadvustamiseks aeglasemalt. Võimudistants Mida suurem on võimudistants seda rohkem pööratakse tähelepanu/rõhku ametlikule hierarhiale Kõrge võimudistants (Mehhiko) Madal võimudistants (Eesti) Juhi ja alluva Lojaalsus ja juhtkonna austamine Juhtimine on konsulteeriv,
endassesulgumise, kinnisuse ning umbusu, mis on aga omakorda ladusa suhtluse mõrvar. 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS Eneseavamine võib olla mõnele inimesele sama hirmus kui ohte täis sügavikku sukeldumine. Reeglina hoiab inimene end tagasi, kartes tõrjumist või halvakspanu, kuigi tavaliselt on asi just vastupidi – eneseavamine loob lähedust. Eneseavamine tähendab informatsiooni edastamist teisele inimesele, mis hõlmab lisaks faktidele ka mitteverbaalset keelt, nagu žestid, kehahoiak, hääletoon. Eneseavamine tähendab inimese tõelise mina paljastamist, see ei saa olla valede ja moonutuste kuhi. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 29) Kahtlemata on eneseavamine osadele inimestele lihtsam, teistele raskem. Kes on avatud meelelaadiga, sellele pole mingi mure endast, oma tunnetest ja mõtetest teistele rääkida, kes on aga juba loomu poolest kinnine või kinniseks õppinud, sellele valmistab enda hinge ja tundeelu paljastamine ränka vaeva
· Tee ettepanek muutuseks. Tee seda konkreetselt ja otsekoheselt. · Kirjelda muudatuse positiivseid tagajärgi. Kirjelda, millised on sinu soovitud muudatuse praktilised, emotsionaalsed või majanduslikud tagajärjed. Räägi ka sellest, mida tunned ja teed juhul, kui muudatust ei tehta. Hoidu tühjadest ähvardustest või liialdatult karmidest meetmetest. · Väldi pingete tõusmist. Selleks jälgi partneri mitteverbaalset käitumist, hinga sügavalt ja vajadusel võta aeg maha. · Lõpeta vestlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusaja määramisega (McKay jt 1999:146-148; Bolton 2002:281-301). 1.1.5 Kokkuvõte Konfliktid on igapäevaelus vältimatud. Kuigi konfliktid võivad olla inimese jaoks lõhestavad, isegi kohutavalt purustavad, on nad ometi mõningatel juhtudel kasulikud.
teeb muret hoopis muu teema. Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud. Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus).
kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. Emotsionaalne empaatia ( näitamine , et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida in tuuneb). Nt mulle näib, et sa oled vihane? sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? jms Kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni, kasuta kliendist erinevaid sõnu; kasuta sama intensiivsusega sõnu. 6.4. Kokkuvõtmine võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad. Korratakse kuuldud teadet ütleja sõnadega. See on kasulik siis, kui tegemist on suure hulga infoga. Kokkuvõte aitab ka siis, kui partner on edastanud vestluse käigus vastuolulist infot
Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. See ei ole kerge, sest loomupärasem on meile reageerida teise tunnetele emotsioonide pinnal (tegelikult on ka see üks peegeldamise vorme-näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb). Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? Jms. ·kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni ·kasuta kliendist erinevaid sõnu ·kasuta sama intensiivsusega sõnu Kokkuvõtmine on parafraseerimise ja peegeldamise laiendamine, kus võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad. Korratakse kuuldud teadet ütle ja sõnadega. See on kasulik siis, kui tegemist on suure hulga infoga. Vestluse peatamine aeg-ajalt tehes kokkuvõtet kindlustab, et ükski detail kaduma ei läheks. Oluline on ka see konflikti puhul,
Osalusuuringud / aktsiooniuuringud 43. Mis on stsenaarium, roll, skeem? Too üks näide igaühe kohta. Stsenaarium toimingute planeeritud järjestus, mis on kõigile osalejatele teada (nt restoranis söömine) Roll stsenaariumi osa ehk ühe isiku spetsiifiliste käitumiste kogum; pikaajalised (nt tütar) ja lühiajalised (nt bussireisija) rollid Skeem on sotsiaalsete teadmiste kogum (nt inimese mina-pilt), mille abil mõtestame toimuva 44. Võrdle verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist, millega peaks arvestama kumbagi suhtlemisviisi jälgides? Verbaalne suhtlemine oskus selgelt väljenduda, oskus keelduda, oskus kuulata, kehtestatava sõnumi iseloomu edastamine. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist.
annaabi.ee 
