Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nutmine (0)

1 HALB
Punktid

Nutmine
Kadrioru Saksa Gümnaasium
Reelika Mets
10 a
2009
Nutt on emotsioon , mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus , hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm.
Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt:
  • rindkere lihaste tegevusega , mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli.
  • näolihaste tegevusega
  • pisaravoolusega

Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant , gorilla.
Nutt imikul
Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul:
  • hingamise hindamisel
  • reaktsioon stiimulile hindamisel

Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis.
Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast.
Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik , kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni.
Nutt täiskasvanul
Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega.
Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt?
Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon , prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani .
Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu.
Kuni tööstusliku revolutsioonini oli maailmas avalikult nutmine täiesti tavaline, seda ka meeste seas. Kangelased Kreeka muistenditest nutsid pidevalt! Ajaloos pole nutu tagasihoidmine olnud teps mitte mehelikkuse sümbol, nagu see praegu on.
Kui Prantsuse kuulus sõdalane Roland suri, siis nutsid 20 000 rüütlit teda nii emotsionaalselt taga, et mõni minestas suurest nutmisest ja kukkus hobuse seljast maha. Kreeka kangelane Odüsseus laristas pidevalt nutta. 16 sajandi lõpus peeti peale ooperi või teatrietendust avalikult nutmist eriliseks tähelepanuavalduseks, seda nii meeste kui naiste seas.
Peale tööstusrevolutsiooni vajas maailm aga usinaid ja hoolsaid, mitte emotsionaalseid töötajaid. Kui varem tehti kõike käsitsi ja oli aega nutmiseks, siis nüüd nõudsid masinad täpsust ja sajaprotsendilist tähelepanu. Mingit nutmist ei saadud endale lubada. Nuteti omaette , kuskil eemal. Lastele õpetati, et probleem on nutmine, mitte see faktor mis nutmist põhjustab. Inimesed tundsid end ebamugavalt kui keegi avalikult nuttis.
Aastal 1972 oli veel avalik nutmine nii kohatu , et USA presidendikanditaat Edmund Muskie praagiti kõne ajal nutmise pärast kandidaatide seast sootuks välja.
Pisarad on tegelikult inimorganismile väga vajalikud, need viivad kehast mürke välja. Pisarate ülesanne on silmi puhastada ja niisutada .
Inimesed nutavad enamasti siis, kui nad ei oska end sõnadega väljendada. Emotsioonid kasvavad üle pea ja me ei suuda end selgeks teha muud moodi, kui puhkeme nutma .
Nutmine on ka teatud moodi põgenemine, see aitab vältida viha põhjuseid. Teadlased on tõestanud, et stress on inimesele kurnav ja laastav. See laastab ajusid, südant ja siseorganeid. Nutmine leevendab stressi tagajärgi ja aitab pingega toime tulla.
Pisarate teemalise uuringu käigus lasti meestel ja naistel pidada 30 päeva nutmispäevikut. Tulemustes selgus, et selle aja sees nuttis 94 protsenti naistest ja ainult 55 protsenti meestest. 85% naisi ja 73% mehi ütles, et nutmine parandas nende enesetunnet . Uuringu käigus vaadati ka sibula koorimise tõttu tekkinud pisaraid. Need koosnesid 98% veest. Päris pisarad sisaldasid aga tunduvalt rohkem toksiine . Seega, nutke terviseks!
Mehed nutavad vaikselt ja pisarad voolavad vaikselt silmanurgast välja. Naised on aga häälekamad nutjad ja pisarad lausa purskavad neil silmist. Uuring näitas, et mehed nutavad kuus keskmiselt 1.4 korda, naised seejuures 5.3 korda.
Pisarad on inimese keha jääkained nagu ka uriin ja higi. Kuna pisarad sisaldavad toksiine, siis tunnevadki inimesed peale nutmist end paremini. Nutmine on tervislik ja loomulik. See on kõige naturaalsem viis stressi, valu ja halbade emotsioonidega toime tulemiseks.
Aja jooksul on arusaam nutmisest muutunud ja tänapäeval on see nõrkuse sümbol. Seda lubatakse ainult tugevamatele, sest kui tugev inimene nutab, näitab see tema inimlikkust. Gwyneth Paltrow nuttis Oscarite jagamisel, president Clinton löristab mõnikord avalikel sõnavõttudel, presidendikanditaat Bob Dole pidi peaaegu pisaratesse lämbuma kui ta meenutas, kuidas tema kodu osariigi inimesed teda sõja tagajärgedega toimetulemiseks aitasid. Poliitikud võivad nutta, see näitab, et nad on avatud ja humaansed.
Kokkuvõtteks on pisarad tervislikud ja nutmine puhastab organismi, vahepeal võib seda endale igaüks lubada!
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Nutmine
http://www.buduaar.ee/Article/article/1642
Nutmine #1 Nutmine #2 Nutmine #3 Nutmine #4 Nutmine #5 Nutmine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reeelika Õppematerjali autor
ps[ho

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun