Vasakukäelisus (2)

Lähte Ühisgümnaasium
Vasakukäelisus
referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Sissejuhatus
Kas vasakukäelisus on häbiplekk või mingi viga, mida tuleb võimalikult varakult ära muuta, või kas vasakukäelisus on jumala kingitus, mis annab inimesele erilise oskuse?
Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus, ja nii viib massiivne sekkumine domineeriva käe kasutamisse ka sageli suurtele häiretele peaajus. See tähendab, et vasakukäelisi ei ole mõtekas ümber õpetada paremakäelisteks. Selle tagajärjeks võivad tekkida primaarsed ja sekundaarsed häired. Primaarsete tahajärgede hulka kuuluvad keskendumishäired, mäluhäired, probleemid lugemise ja õigekirjaga, häired rääkismisel, isegi kokutamine. Primaarsetest tagajärgedest võib sageli tekkida ka sekundaarsed nagu alaväärsuskompleks, teesklemine, küünte närimine, öine voodimärgamine jne.
Võiks ju arvata, et tänapäeval ei toimi enam vasakukäeliste ümber kasvatamist paremakäeliseks, kuid kahjuks ei ole see nii. Ka tänapäeval sunnitakse või meelitatakse mitmesuguste lubaduste ja kasvatuslike üleskutsete abil veel vasakukäelisi lapsi kasutama paremat kätt. Palju vanemad on oskamatud oma vasakukäelise lapsega tegeldes, ja sageli jääb juhuse hooleks see, kas nendeni jõuab õigel ajal õige informatsioon, mis takistab kahjustavat käe ümberõpet, ajendab neid ostma õigele käele mõeldud produkte, aitab neid oma lapsele toeks ka kõige elementaarsematel asjadel nagu on sõlme sidumine, heegeldamine , kudumine jne. Just sellised lihtsalt tegevused kooli õppeprogrammis on vasakukäelistele lastele rasked, kuna isegi pedagoogidel on keeruline õpetada teise käelistele lastele käsitööd.
Vasakukäelisus kultuuris
Kas pole mitte märkimisväärne, et vasakukäelised kuuluvad sageli parimate hulka, olgu see siis kunsti vallas, meditsiinis, kirjanduses või muusikas? Ka spordi on lihtne saavutada edu vasakukäelistel. Meie ühiskonnas moodustavad vasakukäelised aga vähemuse. Valdav enamus inimesi kasutab kirjutamises ja teistes igapäevastes tegevustes just paremat kätt.
Arvatavasti on aga olemas palju rohkem vasakukäelisi, kui varem läbiviidud uuringute põhjal on arvatud. Kui aga arvesse võtta, et kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele ja et juba varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt ja vasakult minevat kirja ( heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevat kirja (kreeka kiri)
Vasakukäelisuse hindamine ja sellega ümberkäimine on väga pikka aega tihedalt seotud olnud vasaku ja parema poole hindamisega ning ilmakaartega. Vasakupoolsusega seotud negatiivsus jõudis õhtumaade kultuuris haripunkti kristlikus ühiskonnas 3. ja 4. sajandil. Sellest ajast alates on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse ja veel tänapäevalgi on paljudes keeltes väljendeid, milles sõna ''vasem'' on kasutatud halvustavas mõttes.
Viimased aju füsioloogilised uuringud näitavad, et käelisus on komplekselt seotud funktsioonide jaotusega vasaku ja parema peaajupoole vahel. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ka paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja tõlgendavad neid muljeid erinevalt. Mõlematel jaotusmallidel on omad eelised.
3
Käelisus ja peaaju dominants
Inimese käelisus oleneb sellest, mil viisil funktsioonid ja töövõimelisus ja jaotatud vasaku ja parema ajupoole vahel. Sealjuures ei käi ühe ajupoole ülekaal mitte ainult motoorsete funktsioonide kohta, vaid ta on ka aluseks erilistele annetele ja teadvusele.
Peaaju funktsioonide uurimisel on üks alustaja ameeriklane Roger W. Oma tööde eest autasustati teda Nobeli meditsiini auhinnaga. Neurofüsioloogina tegi ta järelduse, et igal ajupoolel on, ka siis, kui ühendus nende vahel on katkestatud, olemas omaenda tajumise -, õppimise- ja mäluvõime. Oma uurimistöö olulise tulemusena ja kriitilise tõendina teatas ta, et tähtsaim avastus olevat see, et tõenäoliselt on olemas kaks mõtlemisviisi, nimelt verbaalne ja mitteverbaalne, mis aga jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla.
Avastuseks oli Sperryle see, et nii traditsiooniline haridussüsteem, kui ka teadus üleüldse kalduvad mitteverbaalset intelligentsi vormi unarusse jätma. Selle tulemusena on tema arvates see, et parempoolne ajupool on ühiskonna poolt tõeliselt diskrimineeritud.
Sperryl õnnestus eksperimentaalselt tõestada, et vasaku ajupoole pädevus nt abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine aga ka rääkimine. Parem ajupool jääb selles asuhtes pigem tummaks ja passiivseks. Mõningates valdkondades ületab parem ajupool aga vasakut. See käib eelkõige ta võime kohta komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta.
Geneetika osatähtsus
Inimese käelisus on geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus seevastu on suuremalt osalt harjutaise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib küll õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima . Hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks.
Tänapäeval lähtuvad neurofüsioloogid sellest, et kogu lateraalsuse struktuur on geneetiliselt määratud. Juba enne inimese sündi on paika pandud, millises ajupooles asub kõnetsentrum ja milline käsi saab kunagi olema osavam. Sealjuures on tõenöoline, et nii vasakukäeliste kui ka paremakäeliste kõnetsentrum on vasakus ajupooles omal kohal. See ei pea aga alati nii olema. On ka vasakukäelisi, kelle juures kõnetsentrum paikneb paremas ajupooles
4
Erinevaid vasakukäeliste tüüpe
1. Genotüüplised vasakukäelised, st pärilikkuselt vasakukäelised:
Vasakukäelised, kes kirjutavad vasaku käega ja kes viivad läbi palju liigutis vasaku käega. Nnde inimeste puhul ei viidud läbi ümberõpetamist ehk nad võitlesid sellele edukalt vastu.
Vasakukäelised, kes kirjutavad parema käega, aga teevad palju asju vasaku käega. Neid on sageli nimetatud ka ''pseudoparemakäelisteks''. Neil sageli tekivad primaarhäired vale töötlemise tõttu peaajus ja loogiliste mõttekäikude väljendamisel
Vasakukäelised, kes kirjutavad parema käega, ja kelle harjumused, mis alluvad otse kasvatusele (söömine, joonistamine, lõikamine) tehakase parema käega. Neid inimesi saab ainult väga täpsete testimismeetoditega kindlaks teha, et nad on vasakukäelised. Ümberõpetamise tõttu on neid märgata ka primaarseid ja sekundaarseid häireid.
2. Sunniviisil vasakukäelised:
Sunniviisilise vasakukäelisusega on tegemist siis, kui inimene on kaotanud oma parema käe või tal on insuldi või vasaku peaajupoole kasvaja tõttu kasutusel veel ainult vasak käsi. Kas sel puhul tekivad sageli primaarsed või sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed.
3. Patoloogilised vasakukäelised:
Isikud nõndanimetatud patoloogilise vasakukäelisusega. Nende puhul on juba sündimise ajal vasak ajupool haiguslikult häiritud.
4. Pseudovasakukäelised:
Ümberõpetatud paremakäelised, üldiselt on see väga haruldane .Ka neil ilmnevad primaarsed ja sekundaarsed ümberõpetamise tagajärjed.
Testimismeetodid külgsuse määramiseks
1. Vaba vaatlus meetod
Lihtsaid käelisus teste võivad lasteaias ja koolis läbi viia kasvatajad ja hooldajad ise hoolikalt tähele pannes, millise käega laps märku ananb, kumma käega ta ust lahtiteeb või akent avab, tuld lülitab või millise käega ta voolib. Selgitust annavad ka vaatlused seoses küsimustega ja kumba kätte võtab laps kruvikeeraja ja heegelnõela. Tähtis on jälgida kummas käes hoiab laps nuga ja kahvlit (todu tükeldamine ja suhu viimine ), kuidas ta nuga ilma kahvlita (võid leivale määrib) ja kahvlit üksinda kasutab.
2. Käelisuse vaatlemise mängimisel
Lapse mängimine annab küllaldaselt võimalust tähele panna millise käega ta eelistab läbi viia liigutis( LEGOga mängimisel, klotsidest torni ehitamisel või pliitasi ja vildikate kasutamisel ) Sealjuures tuleks tähele panna seda, kumba kätt laps kasutab, kui ta lööb oma mängukaaslasi, kumma käega ta ennast kaitseb või lööki tõrjub.
3. Käelisuse kontroll
a) Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps selle üles võtab.
b) Lapsel palutakse tuua läheduses olevat, võrdlemisi rasket raamatut.
c) Katseeisikul tuleb sorteerida segaminiaetud tähti. Sealjuures tuleb tähele panna, kas kasutatakse mõlemat kätt ning kumb käsi on osavam.
d) Kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta.
5
e) Tuleb ust või akent avada ja sulgeda
f) Lapsel lastakse tahvlit pühikda või paberilt kriips ära kustutada
g) Vaadeldakse last, kui ta kasutab küüneviili. Juhtiv käsi on alati see, mis viilib.
h) Lastakse välja lõigata mööda kontuuri ringe ja ruute
4.Kontrolltabel käelisuse määramiseks
Vanemad kipuvad ikka veel kahtlema oma lapse vasakuskäelisuses, kui ta vahetevahel teeb ühtteist parema käega, vahel ei pane isegi tähele, kui harva see toimub võrreldes vasaku käega tegutsemisega. Samuti ei tee paljud vanemad üldse vahet erinevate tegevuste vahel.
Laps seab ennast söömisel, lõikamisel, kirjutamisel jne märksa sagedamini ''paremakäelise normi'' järgi, kui näiteks mitte läbi kasvatuse või tarbimisele mõeldud tööriistade ette antud tegevustel, nagu näiteks ukse avamine , hammaste pesemine, millegi üles tõstmine. Sellest tulenevalt on tehtud tabel, kus eristatakse kolme kategooriat (vasak käsi, mõlemad käed, parem käsi)
Kokkuvõte
Tänu tänapäeva laialdasele maailmavaatele on meie ühiskond palju tolerantsem vasakukäeliste suhtes. Inimesed on hakanud aru saama, et inimese käelisus ei muuda inimest ennast. Vasaku käelised on küll erinevad ja võib olla vajavad teatud asjades natuke rohkem abi, kuid neid ei tohiks diskrimineerida. Kindlasti on vale arusaam, et vasakukäelisi inimesi tuleks ümber õpetada. Selline käitumine võib tuua inimesele eluaegseid kahjustusi. Kuna ma olen ise vasakukäeline siis saan ma absoluutselt aru, mida on mõeldud selle all, et käsitöö alades peaks vasakukäelistele rohkem tähelepanu pöörama. Oma varajastest kooliaastatest mäletan ma, kui raske oli minu jaoks heegeldamine ja kudumine, kuna keegi ei suutnud seda mulle selgeks teha. Minu õnneks ei olnud ma ainuke vasakukäeline klassis, nii et me suutsime kahepeale välja mõelda, kui see käsitöö ikka käib.
On kindlaks tehtud, et vasakukäelistel on mõttemaailm ja maailmapilt hoopis teistsugune. Ma olen seda enda puhul ka tähele pannud . Ma saan asjadest teist moodi aru, kui see ei ole mind kunagi teistest inimestest eraldanud. Minu eluajal on vasakukäelisus olnud just omaette eriline asi, mitte midagi mille pärast häbeneda. Kui alati on olnud tõsine piin kindlal poolel õppelauas istumine , kuna vastasel juhul hakkavad naabriga küünarnukid kokku käima.
Ma olen õnnelik, et ma olen vasakukäeline ja seda peaksid olema ka ülejäänud teised maailma vasakukäelised. On hea teistest erineda väliselt nii väike erinevuse tõttu, kui sisemiselt väga suure erinevuse tõttu.
6
Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................3
Vasakukäelisus kultuuris......................................................................................................3
Käelisus ja peaju dominants.................................................................................................4
Geneetika osatähtsus............................................................................................................4
Erinevaid vasakukäeliste tüüpe............................................................................................5
Testimismeetodid külgsuse määramiseks............................................................................5
Kokkuvõte...........................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus.............................................................................................................7
Kasutatud kirjandus
Rolf W. Meyer '' Vasakukäelisus? Nõuanderaamat''
7