Keele olemus (0)

I osa. KEEL ja KEELED
1. KEELE OLEMUS
“Keel ja ühiskond” X klassile 1. ptk
Mare Hal op
KiNG
2.09.2013
30.10.2012
Polüfunktsionaalne 
suhtlemisvahend
mõtlemisvahend
näitab kõneleja 
vahendab  
identiteeti
emotsioone
võimaldab maagilisi 
reguleerib suhteid
rituaale ( needmine , 
loits )
„Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega.“ 
( Hint  1995:3)
Keel ja kommunikatsioon
•
Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul:
VALU signaal – „oht elule“
•
Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest.
•
Hoiatus  valu tekitada – üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks: 
miimika , kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus)
•
Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel , kaladel, lindudel ja 
loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri 
murded )
•
Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub 
mõtlemine,  valetamine , fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase 
päästmiseks siiski tehakse)
•
Ühiskondlikud institutsioonid  defineeritakse keeleliselt  (seadused, suhted)
•
Tehiskeel – infoandja (liikluskeel, matem , keemia sümbolid, arvuti 
programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele.
„Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim  vaenlane . /---/“ (Georg Orwell )
Keel kui suhete hoidja
•
ERINEVUS TEHISKEELTEST: 
•
keelel 2 tasandit:
•
 vahendab infot, 
•
samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt 
kokkulangevad)
•
Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng: 
meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida. 
•
Oluline on: 
•
KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda 
•
+ mitteverbaalne (hääletoon, žestid, miimika, kehakeel )
•
Kehakeel võib sõnad nullida.
•
„Oled Sa minuga õnnelik?“
•
„Nojah, oi-jaah“
Keel kui mõtlemisvahend
Küsimus: kas keel =mõtlemine? 
(mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog)
aga kuidas mõtlevad kurttummad?  -  ei kuule, ei räägi
(mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel)
Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend
Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : 
ruumilised  kujundid, 
liikumine (sarnasus, seosed) 
oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, 
kunstnikele (viimastel ka  kujundlikud   emotsioonid )
„Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata 
udukogu.“ ( Ferdinand  de Saussure)
Keel kui identiteedi kandja
Keel 
* info  edastaja , 
* tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad
Miks mitte üks keel kogu maailmas?! – lihtne suhelda
PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid)
Identiteedi tuum – rahvuskeel (ka eestlastel) 
(võib olla ka  religioon , kultuur, riietus, toit…)
keele abil luuakse  inimeste vahel sidemeid ja 
kuuluvustunnet
Identiteedi näitajad veel: 
* piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane)
* sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets )
Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka 
rahvuslik)
„Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta 
mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema 
südant.“ ( Nelson  Mandela)
Keel kui emotsioonide väljendaja
KEEL – mõttetegevuse peamine instrument
Emotsioonide väljendamiseks:
naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad
SÕNA – emotsionaalse laenguga
SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga 
põlgus, agressioon,  frustratsioon jms negatiivne
Tähenduselt:  kehaosad , seksuaalne tegevus (tabu), väljaheited, 
kehavedelikud (temaatiliselt – räpaseks peetavad )
Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne 
laeng puudub
SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast
Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + 
agressiivne kehakeel, miimika,  intonatsioon
Keele  maagiline  funktsioon
Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga:
nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine
vihmaloits
Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime
Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda 
*  paine või häda võib sõltuda mõtlemisest – saan hakkama, ei oska… - 
šamaani lausutud loits aitab vabaneda
* sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna
Keele maagilise funktsiooni alus – tugev usk nõia võimetesse sõnade 
jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust 
siit: * tabud eri keeltes – ära kutsu kurja karja: ümberütlemine e 
eufemismi kasutamine, n hunt (e.k) 
* tabusõna kujunemine sõltub kultuurist ja religioonist
„Keel pole vaksast pikem, aga võib tappa süllapikkuse mehemüraka.“ 
(Jaapani vanasõna)
Keel ja kultuur
Võimaldab rääkida asjadest, mis on ühiskonnas ja kultuuris olulised
Sõnavara peegeldab kultuuri, mille eesmärke teenib (igapäevaelu vajadused)
  * eskimotel  lumi  (mitte troopikast)
  * arenenud tehnoloogiaga riikides – teadusterminoloogia (sugulusest vähem)
  * traditsioonilise eluviisiga kultuurides vastupidi ( sugulus oluline)
SIIT: keeles väljendub samas kultuuris elavate inimeste mõtlemisviis ja 
maailmavaade
mitteverbaalne keel on universaalsem (naeratus)
Aga erinevusi:
* peanoogutamine (Bulgaarias äraütlemine)
* pearaputamine (Indias heakskiit )
* kui palju mitteverbaalset kasutatakse
(P-Eur inimesed žestikuleerivad vähem kui Vahemere maade elanikud)
* suhtluse tempo ja viis sõltub kultuurist
eestlased räägivad soomlastest kiiremini, soomlased  räägivad kõnevooru jooksul 
kauem, soomlane kuulab kauem, esitab täpsustavaid küsimusi, eestlane 
kannatamatum, otsekohesem arvamuse avaldamises.
Iga uus õpitud sõna peegeldab võõrast kultuurimaailma.
Teist kultuuri õpib paremini, kui vestluspartnerid mõistavad üksteise emakeelt. 
(sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? –  viisakus (vastus sama)
Ülesanded
1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas 
inimkeel  on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida 
arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks 
keele vormidest ?
2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib 
olla hea ja fantaseerimine halb?
3. Seleta: „Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust.“ ( Sokrates )
4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud 
järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine 
ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis 
põhiline?
( Ehala 2012: 15)
telereklaam
Kasutatud materjalid
M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri
M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees
http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk
http://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 
Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010 

Document Outline

• Slide 1
• Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend
• Keel ja kommunikatsioon
• Keel kui suhete hoidja
• Keel kui mõtlemisvahend
• Keel kui identiteedi kandja
• Keel kui emotsioonide väljendaja
• Keele maagiline funktsioon
• Keel ja kultuur
• Ülesanded
• Kasutatud materjalid