Kehakeel (0)

Kehakeel
Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt.
Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna.
Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta . Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha.
Kui lapselt midagi ära võtta, siis paneb ta käed puusa , ajab lõua ette ja suu on pärani, näidates hambaid. Sellise käitumisega püüab ta hirmuäratav välja näha.
Tervitamine avab tee suhtlemiseks. Kasutatakse erinevaid võimalusi: peanoogutus, käeviibe, käepigistus ja õlapatsutus, põsemusi või kallistus. Ka lahkudes kasutame tervitamisele sarnaseid žeste.
Me kasutame kuulates ja kõneledes noogutust. Võib tähele panna, et teleintervjueerijad kasutavad hästi tihti noogutust julgustamaks intervjueeritavaid kõnelema.
Sõbralikus suhtlemises vestluskaaslased naeratavad teineteisele, hoiavad keha teineteise poole ja sageli hakkavad üksteist jäljendama. Näiteks kohvikus olles tõstetakse samal ajal kohvitass.
Õlgade kehitamine, laialilaotatud käed ja kergitatud kulmud viitavad sellele, et inimene ei tea või ei saa aru, millest on jutt.
Hiljuti käis mul sõbranna külas, et arutada eelseisvat ühist puhkusreisi. Vestluse ajal nõjatus ta äkitselt toolileenile ja hüüdis peopesi hõõrudes: „Ei jõua seda reisi ära oodata!“ Peopesade hõõrumisega andis ta edasi oma häid ootusi ja lootusi.
Ka valetamist on võimalik tuvastada. Kui mees vaatab silmalaugu hõõrudes maha, kulmud on kergitatud ja pea kõrvale pööratud, näol ebasiiras naeratus, siis ilmselt on tegu valega.
Arsti ooteruumis võib näha inimesi, kes istuvad käed risti, sõrmed tugevalt õlavarrel. See poos väljendab ebameeldivuste allasurumist. Ruumis edasi-tagasi sammumine näitab ärevust.
Abi palumisel on kõige efektiivsem, kui pöörata peopesa ülesse. Palusin lapsel laualt telefon tuua. Ülespoole avatud peopesa näitas lapsele usaldust ning ta täitis palve .
Käisin mõõdunud nädalal tootekoolitusel. Pausi ajal tuli enesekindlalt naeratav võõras mees üle konverentsisaali, samal ajal pintsaku varrukat kohendav käsi liibus vastu keha. See näitas, et mees polnud endas või kujunevas olukorras kindel. Jõudnud minuni , sirutas ta tervitamiseks käe. Käepigistus oli võimukas. Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole.
Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus.
Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust „Kuidas maitses?“, ise kordagi otsa vaatamata laualt asju koristades, keha suund äraminemiseks stardivalmis, siis ilmselgelt ei huvita teda tegelikult, millise hinnangu sa toidule annad.
Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad žestid ja poosid on meile harjumuseks saanud.