Psüühika: Õpiküsimus (0)

1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri   mõiste. Selgita, mille poolest erinevad kujund ja mõiste teineteisest. Too   oma näide nii kujundi kui ka mõiste kohta.
Kujund on analoogne mentaalne representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid . Mõiste on sõna või sümboliga tähistatud asjad. Mõiste on kas kirjeldav, määratleb omadusi või suhted erinevate esemete vahel. Kujundit saame vaadelda – mõistet aga teame - No näiteks mõiste puu – seda saab öelda nii männi, kuuse kui kase kohta aga öeldes „puu“ teame, mida mõeldakse umbes (kasvab maas, tüvi jms.) Kujund näiteks see, kui näeme mingit joonist ja meie ise anname oma peas talle tähenduse. Kujundi vaatamine on seotud loova mõtlemisega. No näiteks kui Apple toodetel on logo -siis teadmata firma nime näeme selles õuna.
ÕO5
L5
2. Mismoodi toetab Grice’i maksiimide   järgimine kõne mõistmist? Too näide oma kogemusest.
Seetõttu, et kui kõne on kvaliteetne( piisavalt õiget info) kvantiteetne (piisaval hulgal infot) asjakohane ja arusaadav siis ongi kergem mõista kõne sisu. Kui jutustada näiteks mingist võistlusest aga samas kirjeldada elavalt kõrvalistuja kleiti ei saa võistluse kulgemisest vestluspartner midagi aru. Heal juhul saab aru kleidist aga sellest, millest tahtsid rääkida, ei saa.
L6
3. Palun kirjelda, kuidas on seotud   mentaalsed kujutised ja mälu (vt Loftus). Too näide oma kogemusest
 Me teame mentaalsete kujutiste abil ja mälust neid kujundeid leides millest on jutt. Sellised seosed tulevad kiirelt – suhteliselt automaatselt enamus asjades. Kindlast on mälus ka selliseid kujutisi, mis ei meenu koheselt kujutisena, aga meil tekib ähmane aimdus milline see kujutis on (oma näitena kui mulle kohe ei meenu mingi asi, näiteks ema kallis vaas siis ma tean kindlasti milline see ei ole – mul on teadmine aga ma ei oska seda kohe seletada)’Näiteks rääkides punamütsikesest tuleb mälupildis ette punase mütsiga ja korviga tüdruk kes läheb vanaemale kooki viima. Või siis rääkides veest võivad meie mälupildis tulla meelde vihm, klaas veega aga ka keemiline vee tähis.
ÕO5
Katse ülesehituse   seisukohast , mis võisid olla põhjused sellele, et Pylysyhn ja Kosslyn said   oma uurimustes erinevaid tulemusi?
 Kuna inglise keel ei ole mul piisavalt hea siis ei oska sellele punktile vastata – ootan huviga seminari , et ehk leian vastuse sellele sealt.
presentatsioonÕO5
Mille poolest   erinevad piktorialistide ja deskriptsionalistide seisukohad?
 Ühtede arusaam on, et me vaatame kujundeid kui pilte. Teised arvavad et me nii ei mõtle, vaid mõtleme asjadest nii et kujundid sisaldavad ka tõlgendust
ÕO5
Mis pakkus huvi   Galtonile seoses mentaalsete representatsioonidega ja mida ta leidis?
 Ta leidis et mentaalsed representatsioonid olid seotud isiksusega- ehk siis olenesid inimese elukogemusest, kasvatusest, põlvnemisest ja paljust muust sellisest.
ÕO5
Kuidas   keerukamaid mõtteid luuakse ?
 Keerukama mõtete loomiseks on vaja kindlasti teada keerukamaid mõisteid. Seoste loomine läbi skeemide tekitab samuti keerukamaid mõtteis.
ÕO5
Tooge näiteid, kuidas suhtlemise   mitteverbaalsed komponendid kõne mõistmist toetavad.
 Näiteks nägemine aitab aru saada sõnadest mida öeldakse. Konsonandid on nägemise puhul paremini eristatavad. Tähtsad on kõneliigutused – ehk siis kuidas midagi öeldaks.
 Mitteverbaalsed suhtluskomponendid ilmestavad, täpsustavad ja korrastavad kõnet, kannavad mitteteadvustatud infot, kergendavad rääkija kommunikatiivset tegevust.
ÕO6
Milliseid mentaalseid operatsioone on   võimalik teha kujunditega?
 Mentaalne rotatsioon - eeldab manipuleerimist kujunditega. Kujundipööramine/ keeramine oma vaimusilmas. Visuaalne skaneerimine - objekti ettekujutamine ja skaneerimine. Nt kaardi ühest punktist teise liikumine
ÕO5
(L5)
Mis on propositsioon ? Too oma näide.
See on seos objekti ja omaduse vahel, ja seda saab hinnata – Näiteks kui laud on valge või auto on õues.
Mis on skeem? Too oma näide.
 Mõistete struktueeritud klaster. Kes tuli uksest jms. sisaldab mälu üldinfot, täpsustab seoseid ja on mõisteid organiseeriv.
L5
Milles seisneb mõistete struktuur ning mis   on baastaseme mõisted?
 Superosrdinaarne – üldine mööbel, Baastase- tool , subordinaarne – tugitool , klaveritool, taburet vms.
L5
Mis on stsenaarium ?
 Tavaelu sündmuste stereotüüpne järgnemine
L5
Kuidas kujuneb mõiste tähendus?
 Objektide ja nähtuste kategoriseerimisel läbi ühisosa leidmise.
mõiste tunnused - suurus, värvus, kuju
mõiste prototüüp - keskmine raamat (ei esinda konkreetset raamatut)
seletused antud mõistekategooria kohta - miks e-raamat on ikka raamat
L5
Mis on assotsiatsioon ?
 Luues seoseid objekti ja mõiste vahel, mõiste ja tunnuste vahel, ja mõistete omavahelised seosed.
L5
Mismoodi on omavahel seotud sõna ja mõiste?
 Mõistet saab sõnaliselt väljendada.
L5
Millised tegurid mõjutavad mõistete   tähendust indiviidi tasandil?
1. haridustase
2. igapäevategevused
3. elukogemus
4. inimese kultuuriline taust
5. vanus
L5
(K5)
Milline loomade tegevus viitab loomauurijate   (D.Herzing & S. Savage -Rumbaugh) uurimustes sellele, et loomadel on   mentaalsed representatsioonid?
 Näiteks kui loomad hoiatavad teisi häälega ohu korral, või kui koduloomad õpivad sümbolite abil kuidas ja mida neilt oodatakse. Samuti saavad nad aru kui nad on midagi teinud ja peremees on sellest aru saanud.
ÕO6
L6
Mille poolest erineb inimeste ja loomade   vaheline märkidega vahendatud suhtlemine inimeste keelekasutusest?
 Loomad ei suuda omandada niipalju märke kui inimene ja sellepärast on nende suhtlemine nii piiratud.
L6
Millisteks sotsiaalseteks protsessideks on   vajalik keel?
 Keele abil antakse edasi vilumusi, kogemusi, väärtusi, uskumusi, kogu kultuuri ja käitumisreegleid näiteks.
ÕO6
L6
Mis on sõna objektiivne ja subjektiivne   sisu?
 Objektiivne annab edasi fakte aga subjektiivne on kellegi arvamust kajastav sisu.
ÕO6
Kuivõrd spetsiifiline või universaalne on   erinevate häälikute tajumine ning millest see sõltub?
 Erinevate häälikute tajumine tuleneb elukeskkonnast. Imikud tajuvad väga paljusid häälikuid aga täiskasvanuna eristame me neid häälikuid millest koosneb meie emakeel.
ÕO6
L6
Milles seisneb Sapir -Worfi hüpotees?
 Tugev versioon on. et keel määrab mõtlemise, nõrk versioon, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse.
L6
ÕO6
Milliseid infotöötluskanaleid on vaja kõne   regulatsiooniks ja miks?
 Kõneliigutuse regulatsiooni – kasutatakse häälikute moodustamiseks, Kuulmine – ehk siis kõne mõistmiseks tuvastamine , mida me kuuleme. Nägemine – et näha kuidas suu liigub ja aru saada täpselt häälikust.
ÕO6