MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMISE LEPING Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, Mitterahalise sissemakse üleandmise leping. Käesoleva Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu (edaspidi Leping) on sõlminud Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, registrikoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, aadressiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (edaspidi Osaühing) ja teda juhatuse liikmena esindav Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, isikukoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, elukohaga Nurme 39-1, Tallinn (edaspidi Osanik), alljärgnevas: 1. Osanik annab üle ning Osaühing võtab vastu osakapitali suurendamiseks tehtava mitterahalise sissemakse, milleks on järgmised asjad: 2. Esemete kui mitterahalise sissemakse väärtust hindas Osaühingu juhatus ja...
2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega. 2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel. 2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti. 2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1. Osanikul on õigus oma osa või osa oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.2
Question 14 Kui konto Kassa algsaldo on 50, deebetkäive 10 ja kreeditkäive 20, siis konto lõppsaldo on a. 60 b. 50 c. 40 d. 30 Question 15 Omakapitali suurendavad näiteks järgmised tehingud: a. osakapitali suurendamine rahaliste sissemaksetega b. dividendide arvestamine c. kasumi tekkimine d. oma osade tagasiost e. reservkapitali suurendamine kasumi arvelt f. osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega g. osakapitali suurendamine ülekursiga Question 16 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. paigutused rahaturufondidesse c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. raha kassas Question 17 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c
Täitmiseks antakse üldjuhul 10 päeva ja kui maksukohustuslane ei täida kohustust, siis rakendub sundtäitmine. Maksuhaldur nõuab esmalt sisse maksusumma, seejärel intressid ning siis kõik ülejäänud maksuseadusest tulenevad kohustused. Kui halduril on põhjendatud kahtlusi, et sissenõudega viivitamisel võib maksusumma sissenõudmine osutuda võimatuks, võib ta anda täitmiseks 48 tundi, kuid selline otsus tuleb motiveerida. Mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks rakendatakse: 1) asendustäitmist rakendab maksuhaldur juhul kui maksukohustuslane ei ole võimeline või nõus paigaldama maksuhalduri nõudmisel vastavaid tõkendeid või mõõtureid. Kui maksuhalduril on vajadus piirata ligipääs mingitele objektidele (territoorium, ruumid, mahutid jmt), siis võib ta nõuda maksukohustuslaselt tõkendite paigaldamist. Näiteks täiendavate lukkude paigaldamine, pitseerimised,
inimestele konkreetset, käekatsutavat kasu. Nendeks on mittemateriaalsed motivaatorid ja inimeste pühendumine, mis sageli on isegi tähtsamad, sest mida suurem on inimese ja organisatsiooni väärtussüsteemi ühisosa, seda rohkem ja pühendunult panustavad inimesed oma tegevusse ning seeläbi ka organisatsiooni edukusse. Olgu tegemist pensionisammaste müügi, uue toote hea müüginumbri või projekti õnnestumisega. Mitterahaliste motivaatorite alla kuuluvad ennekõike head töötingimused, meeldiv kollektiiv, huvitav töö, vastutus, isiklikud saavutused, tunnustus, väljakutsed ja arenguvõimalused. Sealjuures tunnustus tööandja poolt on üks peamisi motiveerimisviise, mida väga paljud organisatsioonid ka rakendavad. Siinkohal võime esile tuua näiteks Hesburgeri, kus firma tunnustab oma töötajaid sellega, et paneb kuu parima töötaja raamitud pildi seinale.
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 4 Omakapitali muutuste aruanne
Kohalikel omavalitsustel puudub tervisesüsteemi rahastamisel selge roll ning seetõttu on nende panus sellesse väike ning sõltub iga kohaliku omavalituse otsustest. Erasektori kulud, mis on peamiselt omaosaluse vormis, moodustavad ligikaudu neljandiku tervishoiu kogukuludest. (Koppel, et al., 2008) Hambaravi on peamine valdkond, kus kindlustuskaitse on aja jooksul järk-järgult vähenenud. 2002. aasta lõpus arvati täiskasvanute hambaravi mitterahaliste hüvitiste loetelust välja ja lisati rahaliste hüvitiste loetellu. Hambaraviteenuste hinnad on kõikide Eesti Haigekassa lepingupartneritele ühesugused. (Koppel, et al., 2008) Alla 19-aastastele ravikindlustatutele võimaldab haigekassa tasuta hambaravi ainult haigekassa lepingupartnerite juures Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud teenustele. Pärast isiku 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes isiku
jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on
3) Mõjutamine. Inimesed on motiveeritud, kui nad saavad mingeid protsesse mõjutada st. osaleda otsuste vastuvõtmisel. Rakendub eriti tugevalt juhtidel. 4) Isiklik areng. Töö peaks võimaldama inimesele isiklikku arengut. Inimesed on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamisest · koolitus · kaasaegsete töövahendite ja -keskkonna kasutamine · oskustel põhineva tasustamise rakendamine töölistel 64. Milliste võtete abil toimub mitterahaliste motivaatorite kasutamine? 1) Töö kujundamine: · anda töötajatele mitmekülgseid ülesandeid · moodustada töörühmi, et töötajad saaksid täita erinevaid ülesandeid · panna töötajad vastutama oma töökorralduse eest · anda töötajatele regulaarselt tagasisidet 2) Töö laiendamine: · töötajate vastutuse suurendamine oma tööülesannete osas · välise kontrolli vähendamine tööülesannete täitmise osas
Nõukogu liikmed ei pea olema aktsionärid. Neid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmete minimaalne arv on kolm. Neile makstava tasu suurus otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige, prokurist, pankrotivõlgnik ja isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja ei tohi olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed vastutavad süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 8. Kui aktsiate eest tasutakse mitterahaliste sissemaksetega- mitterahaliste sissemaksete hindamise kord. 9. Reservkapitali suurus. Reservkapitali moodustamine on kohustlik ja vajalik selleks, et ettevõttel oleks lisakapital ja seda võib kasutada ainul kahel eesmärgil- kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumist(eeraldatakse 1/20 seni, kuni reservkapital suuruseks on kujunenud 1/10 aktsiakapitalist). 10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused. 34
Näiteks: sissepääsu lihtsustamine, ekraanid, küllaldane valgustus, vastuvõtulaud, tagavara väljapääsud, video järelevalvesüsteemide ja alarmsüsteemide paigaldamine, kooduksed; hoidumine töökohtadest, kus puudub väljapääs ja kus leidub esemeid, mida võib kasutada viskamiseks; - Klientidele hubase vastuvõtu organiseerimine ja info tagamine. Töökorraldus ja töökoha kujundus: - Sularaha regulaarne äraviimine, mitterahaliste alternatiivsete maksete kasutamine; - Järjekordadest hoidumine; - Piisav teenindav personal; - Klientidele sobivad vastuvõtuajad; - Külastajate volituste kontrollimine; - Paindlik töö organiseerimine; - Üksinda töötamise vältimine, kui see pole võimalik, peab olema töötajaga side; - Teenusearendus ja üldsuse teavitamine. Töötajate väljaõpe ja informeerimine: - Tunda ära kahtlase käitumisega klient;
õiguskaitsevahendit koos, selleks et saavutada soovitud eesmärk. • ÕKV-de valikul tuleb lähtuda otstarbekusest ja eesmärgipärasusest ning ÕKV-de kohaldamine ei tohi tekitada õigustatud isikule põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi. Õiguste kaitse • Täitmisnõue • Täitmisnõue on ÕKV, mis on suunatud õigussuhtest tulenevate eesmärkide saavutamisele. • Täitmisnõuet saab esitada nii rahaliste kui ka mitterahaliste kohustuste täitmise nõudmiseks. • Rahalise kohustuse täitmine on alati täidetav, st raha mitteomamine ei ole vabandatavaks asjaoluks. • Mitterahalise kohustuse täitmisest võib võlgnik keelduda, kui esineb VÕS § 108 lg 2 sätestatud alus. Õiguste kaitsmine • Kohustuste täitmisest keeldumine • Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks
Garantiist tuleneva nõude esitamiseks on vajalik üksnes garantiilepingus kokkulepitud eelduste täitmine ja need on tavaliselt üksnes formaalsed eeldused. Garantii andja ei pea täitma põhivõlgniku täitmata kohustust, vaid garantii sisuks on garantii andja poolt teatava kokkulepitud toimingu tegemine võlausaldaja kasuks. Garantiid saab anda üksnes majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega üldjuhul juriidiline isik. Garantii on sobivaim tagatise liik mitterahaliste kohustuste tagamisel - teha teatud tegu või hoiduda sellest. Tüüpiliselt kasutatakse garantiid kui tagatist makse- ehk pangagarantiina (krediidiasutuse tagatis) ning müügi- ja töövõtugarantiina. Müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil
D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Kui põhivara on paigaldatud tööks vajalikku keskkonda, siis võetakse see arvele soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D Põhivara K Põhivara soetused Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav,
kvaliteediga kaupu tootvate uute ettevõtete loomine ja vanade ettevõtete ümberkujundamine -- aitasid kaupade ja teenuste turustamisele kaasa hoolimata sellest, et kohalikud tootmiskulud olid tõusnud.(Alari Purju 2009). MAAILMA HÜPERINFLATSIOONID Kuigi majandusteadlased ei ole tunnustanud ühtegi kindlat hüperinflatsiooni definitsiooni, on majanduses teatud tunnused, mis viitavad hüperinflatsioonile. 1. Inimesed vahetavad rahvusvaluuta mitterahaliste varade või välisvaluuta vastu. 2. Kaupade ja teenuste hindu antakse välisvaluutas. 3. Krediidiga müüdavate kaupade hindu korrigeeritakse ja võetakse arvesse võimalik hinnamuutus tagasimakse ajal. (Mike Hewitt 2007) USA julge ja huvitav majandusblogija Gonzalo Lira arvab, et hüperinflatsioon ei ole laiendatud või võimendatud inflatsioon. Inflatsioon ja hüperinflatsioon on kaks väga erinevat nähtust. Nad on sarnased väliselt, sest mõlemal juhul kaotab raha oma
(ÄS § 221) Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (ÄS § 222) Analoogselt osaühingule võib ka aktsiaseltsi asutajaid olla üks või mitu ning asutajateks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Asutajad sõlmivad asutamislepingu ning selle lisana kinnitatakse põhikiri. Mõlemad peavad olema notariaalselt tõestatud. Peale asutamislepingu sõlmimist toimub aktsiate eest tasumine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena. Erinevalt osaühingu regulatsioonist näeb seadus ette, et kui aktsiaseltsi asutamisel tehakse mitterahalisi sissemakseid, peab nende väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus
maksusummat. Eelnevalt peab maksukohuslasele määrama vähemalt ühe täitmise tähtaja koos sundtäitmise hoiusega. Maksuotsuse täitmiseks võib haldur anda 10 päeva ja kui on põhjendatud kahtlusi, et viivitamine võib võla tasumist takistada, siis võib anda tähtajaks tasuda võlg 48 tunni jooksul. · Sundtäitmise aegumistähtaeg on 7a ja selle lugemine algab tähtaja saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. · Sundtäita saab vaid rahalisi kohustusi. Mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks kasutatakse sunniraha ehk asendustäitmist. Sunniraha ei tohi samastada trahviga, sest selle määramiseks pole vaja eelnevalt põhjalikku menetlust, vaid piisab hoiatuse tegemisest ja kui maksumaksja ei täida korraldust, siis rakendatakse sunniraha. · Kui maksuhaldur annab korralduse paigaldada tõkendid. · Asendustäitmine võib toimuda täiendavate mõõturite paigaldamisega.
· Töö väärtus palgaturul · Töötaja sooritustase (kompetentsid, töötulemused) 22. Mis mõjutab palgasüsteemi väljatöötamist. Näited Palgasüsteemi väljatöötamist mõjutavad: · organisatsiooni eesmärgid ja tegutsemise strateegia · organisatsiooni välis- ja sisekeskkonna muutuseid arvestav personalipoliitika · personalipoliitikast tulenev palgapoliitika · ametikohtade kategooriad ja töö iseloom · mitterahaliste või rahaliste motivaatorite prioriteetsus · orientatsioon protsessile või tulemustele · organisatsiooni stabiilsus või muutlikkus · organisatsiooni elutsükkel: - kasvavale organisatsioonile iseloomulik personaalsete palgakokkulepete paljusus, mis teatud arengufaasis viiakse üle ühtsele palgasüsteemile; - küpses organisatsioonis kasutatakse enam formaalset astmepalgasüsteemi, mis
investeerimistegevuse alla, sest ettevõtte põhitegevuseks ei ole põhivarade ostmine ja müümine, vaid nende kasutamine toodete või teenuste valmistamiseks, siis põllumajanduslikus ettevõttes on bioloogiliste varade ostmine ja müümine otseselt seostatav ettevõtte põhitegevusega. Bioloogilise varade väärtuse muutumist ja põllumajandusliku toodangu saamist kajastatakse õiglase väärtuse meetodi korral ettevõtte kasumiaruandes. Kuna tegemist on mitterahaliste tehingutega , siis äritegevuse rahavoogude koostamisel kaudse meetodi järgi tuleb seda arvestada ning mitterahaliste tehingute mõju elimineerida. (Siling & Lõokene, 2001, lk 53) Teoreetilise analüüsist selgus, et bioloogiliste varadega tehtavad tehingud kajastatakse rahavoogude aruandes äritegevuse rahavoogude koosseisus kuna põllumajanduslikus ettevõttes on bioloogiliste varade ost ja müük ettevõtte põhitegevuseks. 22 2
10 registreerimine äriregistris 6 pangateatise saamine põhikirjalise kapitali sissemaksmise kohta 11 alalise arve avamine pangas, pitsati valmistamine, registreerimine 7 mitterahaliste sissemaksete Maksuametis üleandmise ja hindamise lepingute sõlmimine (OÜ, AS) 12 tegevuse alustamine 19 8 mitterahaliste sissemaksete esemete registreerimine kinnitusraamatus ja muudes registrites Joonis. Osaühingu asutamisprotseduuride mudel 20 Lisa 1
kasutamise ainuõiguse tõend. AL ruumide kasutamise kirjeldus. aktsiisikauba tootmise korral tehnoloogiliste seadmete ja torustike skeemid. AL või RK tegevuskoha töökorralduse eeskiri. 25. Kes on maksuesindaja ja milleks teda vaja on aktsiiside puhul? maksuesindaja on MTA-lt vastava tegevusloa saanud isik, Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. 26. Mis on aktsiisikauba kadu? Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis ATKEAS seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol. 3 27. Milline on põhjendatud kadu?
varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja valitakse juhatus. Põhikiri sisaldab ärinime, tegevus alade loetelu, osakapitali suurust (kindel või vahemik (suhe ¼ )). Edasi määratkse osakute arv ja nende nimiväärtus ja osakutega seotud õigused ja reservkapitali suurus. Võib paika panna ka oü nõukogu. Juhatus avab pangaarve sissemaksete tegemiseks. Pärast sissemaksete laekumist annab pank
isikud (ÄS § 137 lg 2). Osaühingu tavamenetluses asutamiseks vajalikud toimingud on kokkuvõtlikult alljärgnevad:1) Asutamislepingu sõlmimine (asutamisotsuse koostamine) notari juures. Asutamislepingu sõlmimisel (asutamisotsuse koostamisel) kinnitatakse ka osaühingu põhikiri.2) Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Rahaliste sissemaksete üleandmiseks peavad asutajad avama asutamisel ühingule pangaarve. Mitterahaliste sissemaksete üleandmiseks tuleb sõlmida vajalikud lepingud asutajate ja asutamisel ühingu vahel. Kui üleantav asi või varaline õigus kuulub registreerimisele mingis vararegistris (näiteks auto, kinnisasi), tuleb enne kandeavalduse esitamist äriregistrile teha vastavad omaniku muudatused ka selles registris.3) Kui osaühingu osad otsustatakse registreerida Eesti väärtpaberite
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. © 2014. Janek Keskküla 20
ainult pärast seda, kui maksukohuslasele on antud vähemalt üks tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. - Maksuhalduril on õigus anda täitmiseks 10 päevane tähtaeg. Kui tal on põhjendatud kahtlusi, et viivitamine muudab sissenõude võimatuks, võib ta teha seda 48h jooksul. Nt maksuhaldur saab infot, et maksukohuslane on hakanud oma vara teiste nimele kantima. - Sundtäita saab rahalisi kohustusi. Mitterahaliste puhul saab rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamisel ei ole vaja eelnevat menetlust vaid piisab hoiatuse tegemisest täita maksukohustust. Hoiatuses tuleb ära näidata rakendatava sunniraha suurus, mille ülempiir on fikseeritud maksukorralduse seaduses üldjuhul kuni 40 000 ja deklaratsiooni mitteesitamisel kuni 50 000 kr, mida võib rakendada ositi. (maksuhaldur I kord teeb hoiatuse täita maksukohustus, esitada mingid dokumendid
Maksuhaldur võib dokumente ära võtta poolte kokkuleppel. Võetuse kohta tehakse akt(mis dokument, millal, kes). Sest origianaale on üks ja kui dokumentidega juhtub midagi, siis on võimalik maksukohuslasel tõendada, et tal oli see dokument. Kui on oluline rikkumise või kuritöö kahtlus, siis võib dokumendi võtta kokkuleppeta. Koopiate tegemise kulud lähevad maksukohuslase täita. Sundtäitmine- rahalise kohustuse mittetäitmine, varade-kontode arestimine Sunniraha- mitterahaliste kohustuste täitmisel, deklaratsiooni mitte esitamine, halduri juurde minemata jätmine, seletustest keeldumine, dokumentide mitte esitamine. Tuleb teha hoiatus, umbes 7-10 päeva täitmiseks aega, hoiatuses tuleb ära näidata ka sunniraha summa. 2640 maksimaalsumma. Võib määrata ositi. Esimene kord võib sunniraha maksimaalsumma olla kuni 600. Revisjonist tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. On ka mõned erandlikud juhused.
(internal economic rate of return). Määratletakse Projekti välistulud ja väliskulud, mida ei ole finantsanalüüsis arvestatud. Tulud võivad endas koondada mitte üksnes tulusid otsestele tarbijatele vaid ka kolmandate osapoolte saadavaid tulusid, kelle jaoks küll need tulud ei ole otseselt mõeldud. Kui võimalik, siis omistatakse välismõjudele rahaline väärtus. Kui mitte, siis need kvantifitseeritakse mitterahaliste indikaatoritena. Analüüsi liigid Analüüsitavate nähtuste ulatusest, objektist, meetoditest ja analüüsi eesmärkidest lähtuvalt võib analüüse liigitada mitmel moel. Objektide ja metoodika järgi liigitades saame: 1) olukorra analüüsi kuidas on seni läinud, millised on tulemused; 2) dünaamikaanalüüsi millised on olnud muutused ajas; 3) võrdlusanalüüsi kuidas meil on läinud võrreldes plaanituga või võrreldes konkurentidega (alaliik hälbeanalüüs);
ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
3. Muutke ootused spetsiifiliseks mõõdetavaks numbriliseks näitajaks (mida mõõdetakse, seda ka toodetakse). Infosüsteem- 1. Tulemused on kõigile töötajatele nähtavad. 2. Reaalandmed reaalajas. 3. Pidev dialoog klientide ja töö teostajate vahel. Tasustamise süsteem- 1. Kinnistage seosed tegevuse ja tagajärgede vahel. 2. Kombineerige rahalisi tasusid (tasu kasvult, kasumiosalus, ühekordsed preemiad, väärtuse kasv jne) mitterahaliste tasudega (tunnustus, edutamine, eriülesannete usaldamine, iseseisvuse suurendamine jne). Kui te ei kirjelda, mõõda ega tasusta suurepäraseid tulemusi, siis kunagi ka ei saa suurepäraseid tulemusi. Lühidalt: - Kas igale töötajale on iga päeva alguseks teada, mis on tema töö jaoks suurepärased tulemused? - Kas iga töötaja saab iga päeva lõpuks teada, kas tema tulemused on olnud suurepärased?
30. AS iseloomustus. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital väh 25000eur. AS võib asutada üks või mitu isikut (füüsiline või jur); 1. Asutamislepingu sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4.Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8. Äriregistrisse kandmise avaldus 31. Aktsia iseloomustus. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust ASi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule mitmeid õigusi. A on jagamatu. Jaotatakse liht-ja eelisaktsia. Nimiväärtus aktsia nimiväärtus on 10 senti või kordne 10 sendile. A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s
TT õigused ja kohustused: kohustatud täitma pärandi hooldaja kohustusi või taotlema pärandvara (kuni pärandi vastuvõtmiseni) kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud jm kohustused kohustatud pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise kohustatud vajadusel pärandvara eraldama pärija varast kohustatud vajadusel pärandvara jagama kohustus tagada rahaliste ja mitterahaliste maksukohustuste täitmine kohustus tegevusest aru anda õigus ülesannetest huvitatud isikute nõusolekul kõrvale kalduda, kui see on testaatori viimse tahte täitmise huvides õigus vajadusel võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid pärija nõusolekuta õigus esindada pärijat või annakusaajat (kui see on vajalik TT ülesannete täitmiseks)
Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon), (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad:
pragmaatika valdkonda, mida tootmise planeerimisel on raske eirata. Kroonpress AS-i kogu tootmisvoo analüüs põhineb Piirangute teoorial. Samuti lähtutakse Goldratti printsiipidest tööde tootmisplaani paigutamisel ning kasutatakse mitmes osas trükkimist hoolimata topeltseadistustest just järgnevate "pudelikaelte" läbilaskvuse suurendamiseks. Ettevõte on loobunud rahapõhisest tulemusjuhtimisest ning üle läinud osakondade mitterahaliste mõõdikute kasutamisele. Sellist strateegiat kasutatakse vältimaks eesmärkide moondumist ning vajalikke eeldusi lokaalsete optimumide tekkimiseks. Ühe Piirangute teooria olulise rakendajana Eestis loobus Kroonpress AS ka omahinna arvutamisest, kuna see ei kuulu ettevõtte juhtimiseks tarvilike mõõdikute hulka. Ettevõte on tulemustega üsna rahul, kuna see on võimaldanud muuta suhteliselt suure ettevõtte arvestussüsteemi läbipaistvaks ja lihtsaks (Paavo, 2004)
ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahakäive klassifitseeritakse aruandes majandusüksuse äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse lõikes. Aruande koostamisel kasutatakse: otsemeetodit – kajastatakse otseselt raha liikumist (laekumisi ja väljamakseid); kaudset meetodit – korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine investeerimistegevusest
4, 7.9): (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; (c) makstud palgad; (d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17); (e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15). 39. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit (SME IFRS 7.8): (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon, eraldise moodustamine); (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). 8 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes Rahavood investeerimistegevusest 40
ja 2) ... Täiendavad nõuded puuduvad st võib olla ka nt. alaealine Tavamenetlus: · Asutamislepingu (-otsuse) sõlmimine notari juures + põhikirja kinnitamine. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud. (ÄS § 138 lg 4) · Asutajad annavad sissemaksed üle asutamisel olevale ühingule. Avatakse stardikonto / mitterahaliste sissemaksete korral vajalikud lepingud + registrikanded · Kui osad registreeritakse EVK-s, tuleb enne kandeavalduse tegemist avada osanikele väärtpaberikontod ja taotleda EVK-lt osade registreerimist (u. 5 tööpäeva) · Kandeavaldus registrile (5 tööpäeva pikendamine kuni 3 kuud ÄS § 53). Asutamisdokumendid · Asutamisleping (ÄS § 138 lg 2): Asutamisleping on mitmepoolne leping. Asutamislepingul on
7. Prognoositud tulevikuseisundite fikseerimine ja alternatiivsete stsenaariumide esitamine: x optimistlik stsenaarium; x pessimistlik stsenaarium; x tõenäosuslik (realistlik) stsenaarium 8. Juhtimisotsuste vastuvõtmine. Olulist rolli mängivad eksperthinnangud! 5.8. Tasakaalustatud mõõdusüsteem (balanced scorecard) ja süsteemne kompleksanalüüs TTK väljendab tasakaalu lühi-ja pikaajaliste eesmärkide, rahaliste ja mitterahaliste näitajate, tagajärg- ja põhjusnäitajate ning välis- ja sisevaadete vahel. TTK on organisatsiooni kehtestatud tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mida käsutatakse eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja strateegia rakendamiseks kõikidel juhtimistasanditel. Klassikaline TTK jagab eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused neljaks tasakaalustatud valdkonnaks: x finantsid x kliendid x protsessid x õppimine ja areng (töötajad ja innovatsioon). Igas valdkonnas määratakse:
oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahakäive klassifitseeritakse aruandes majandusüksuse äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse lõikes. Aruande koostamisel kasutatakse: otsemeetodit – kajastatakse otseselt raha liikumist (laekumisi ja väljamakseid); kaudset meetodit – korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiridade muutustega. Äritegevus on ettevõtte põhitegevus ja muu tegevus, mis ei ole investeerimine ja finantseerimine. Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka suurem osa rahakäibest. Põhitegevuse rahavood tulenevad peamiselt ettevõtte põhilistest tulutoovatest toimingutest. Äritegevuse all näidatakse ka muud raha laekumised ja tasumised, mis ei ole raha liikumine
vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust. Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend: D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind
1 lg 3.1). Vt RKTKo nr. 3-2-1-45-03; 3-2-1-79-05; 3- 2-1-30-07. · Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. · Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud esindajad solidaarselt maksukohustuslase endaga. Juhatuse liikme suhtes saab maksuhaldur teha vastutusotsuse, kui aktsiaseltsilt eneselt ei ole võimalik võlga sisse nõuda või kui aktsiaseltsi osas kuulutatakse välja pankrot. 4.5.3. Juhatus (ÄS § 306-315) Juhatus on juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi.
29 · kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; · makstud palgad; · makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all); · makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: · mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine); · äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja · investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. [2] 10.4 Omakapitali muutuste aruanne
raha ja jääb bilansi seis perioodi lõpul (lõpp jääk) 2. kaugmeetod – kaugmeetod on koostatud rahavoogude aruandes teisendatakse kasumi aruandes esitatud puhas kasum. Põhitegevusest tuleneva rahajäägi suurenemiseks või vähenemiseks. Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse raha käive esitatakse raha tegeliku kasutamise või laekumise järgi. Kaugmeetodil korrigeeritakse aruande perioodi puhast kasumit: a. mitterahaliste rahandus tehingute mõjuga (N: amortisatsioon) b. äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega c. investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (N: kasum põhivara müügist) A. Rahavood äritegevusest kasutatakse nii otse- kui kaugmeetodil (ühte korraga, mitte mõlemat korraga). Kajastatakse äritegevuse all: 1. kaupade ja teenuste müügist laekunud raha 2
Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud rahade laekumisi ja maksmisi, nagu kaupade ja teenuste müügist laekunud raha ning hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu
Lisaks võib kaitsenormina tulla kõne alla nt võlausaldajate teavitamiskohustus aktsiaseltsi likvideerimisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, kapitali vähendamisel jms. Rakendub 3-aastane üldine aegumistähtaeg. Juhtorgani liikmete otsevastutus võib tuleneda eriseadustest. Nt maksukorralduse seaduse § 8 lg 1.- juhatus on kohustatud tagama esindatava poolt MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise. Tahtliku või raskest hooletusest tuleneva rikkumise korral vastutavad seaduslikud esindajad solidaarselt maksukohustuslase endaga. Juhatuse liikme suhtes saab maksuhaldur teha vastutusotsuse, kui aktsiaseltsilt eneselt ei ole võimalik võlga sisse nõuda või kui aktsiaseltsi osas kuulutatakse välja pankrot. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine Ühinemine: ÄS § 391 lg 1 Ühinemine uue ühingu asutamisega
Eesti Väärtpaberikeskuse poolt peetavas Eesti väärtpaberite keskregistris. Eesti Väärtpaberikeskus registreerib aktsiad ja väljastab aktsiaseltsile sellekohase tõendi. Väärtpaberite keskregistris tuleb registreerida kõik aktsiaseltsi aktsiad. Juhatus saab esitada äriregistrile avalduse seltsi kandmiseks äriregistrisse alles siis, kui aktsiate eest on täielikult tasutud ning kui aktsiad on registreeritud väärtpaberite keskregistris. Mitterahaliste sissemaksetega tasumisel peab kanne omandiõiguse ülemineku kohta asutatavale aktsiaseltsile olema tehtud ka vastavates registrites (nt kinnistusraamatus, hooneregistris jne). Äriregistrile esitatakse dokumendid (väljavõte kinnistusraamatust, hooneregistri tõend jne), mis tõendavad, et mitterahalise sissemakse omanikuks on asutatav aktsiaselts. Juhatus on kohustatud esitama avalduse aktsiaseltsi äriregistrisse kandmiseks ühe aasta
Töötajatele tutvustatakse tasakaalus tulemuskaarti: mis see on; kuidas seda kasutatakse; kuidas seda kavatsetakse rakendama hakata; mida on juba saavutatud; millised on järgmised sammud 32 3. Kasumiplaan/ sihtide seadmine Ülalt alla suunatud protsessi käigus määratletakse rahaliste näitajate sihttulemused Alt üles suunatud protsessi käigus määratakse mitterahaliste näitajate sihttulemused 4. Isiklike eesmärkide viimine vastavusse organisatsiooni eesmärkidega Iga töötaja seab endale strateegiast lähtuva eesmärgi, määratledes enda jaoks tegevuse, mille teostamine mõjutab mõnd tulemuskaardi näitajat Isiklikke eesmärke arutatakse allüksuste juhtkonnaga Mõõtmine Tulemuskaardiga tutvunud juhtkonna protsent Tulemuskaardiga tutvunud töötajate protsent Oma isiklikud eesmärgid tulemuskaardiga sidunud juhtide protsent
jooksul toimunud sissetulekuid ja väljaminekuid (otsene meetod). Nagu näiteks: a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; c) makstud palgad; d) makstud tulumaks; e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: - mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon, eraldiste moodusta- mine); - põhitegevusega (äritegevusega) seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; - investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (kasum põhivara müügist). Rahakäibe aruande koostamise meetodid skeemina OTSEMEETOD KAUDMEETOD 1. Põhitegevuse rahavood 1. Põhitegevuse rahavood
1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad Välistele huvigruppidele suunatud kohustuslik aruanne on majandusaasta aruanne, mille olulisemad osad on tegevusaruanne ning raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas rahvuslike raamatupidamisstandarditega või Rahvusvaheliste Finants- aruandluse Standarditega (ingl k International Financial Reporting Standards, lüh. IFRS). Nendes aruannetes puudub enamasti põhjus-tagajärg seos rahaliste ja mitterahaliste näitajate vahel. Huvigruppidel ei ole võimalik mõista, millised on ettevõtte tegevuse tegelikud kulud, tänu millele kavatseb ettevõte tulevikus kasumit teenida, mis omakorda tekitab küsimuse, kas ettevõte on pikas perspektiivis jätkusuutlik. Ettevõtete aruanded on keskendunud finantsinformatsiooni pakkumisele, mille raames väga vähe pööratakse tähelepanu mittefinantsilisele informatsioonile. Aruanded on seetõttu raskesti arusaadavad ning vähese läbipaistvusega. Hans
Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud rahade laekumisi ja maksmisi, nagu kaupade ja teenuste müügist laekunud raha ning hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu
Rahavoogusid äritegevusest võib kajastada kahel erineval meetodil: · otsene meetod; · kaudne meetod. Otsese meetodi puhul näidatakse rahavoogude aruandes tegelikke äritegevusega seotud rahade laekumisi ja maksmisi, nagu kaupade ja teenuste müügist laekunud raha ning hankijatele ja töövõtjatele makstud raha. Kaudse meetodi puhul tuletatakse netorahavoog äritegevusest, võttes aluseks kasumiaruande, korrigeerides seda mitterahaliste tulude ja kuludega, investeerimis-ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega ning äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega perioodi jooksul. Juhul kui kaudsel meetodil koostatud rahavoogude aruannet alustatakse puhaskasumist, siis on vajalik teda korrigeerida : · materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus; · kasum/kahjum põhivara müügist · tulumaksu kulu
annaabi.ee 
