Hambaravi Eestis (0)

Hambaravi Eestis
Kristiina Samet
Sotsiaaltöö, 1. kursus
Ülevaade
Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst . Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika . (Gutmann, Jänes , & Saag ) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad , kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba . Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele. (Saag, et al., 2012)
Alates 1991. aastast kuulus hambaravi Eestis Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Kõik hambaraviteenused olid kõikidele kindlustatud isikutele tasuta. 1990. aastate lõpus tõid piirangud Eesti Haigekassa eelarves endaga kaasa ressursside killustumise eri teenuseosutajate vahel, lepingumahtude minimaalse taseme ja pikad ravijärjekorrad. Selline olukord andis erateenuseosutajatele võimaluse hindu tõsta, kuna õiguslik raamistik neil seda teha ei keelanud. Kõik nimetud arengud – pikad ooteajad, killustunud ressursid ja suurenev omaosalus – tõid kaasa hambaraviteenuste vähese kasutamise. 1999. aastal oli hambaarsti külastanud 52% Eesti elanikest; 2001. aastal langes see näitaja 42%ni. Selle tulemusena oli 2002. aastal uue ravikindlustuse seaduse elluviimisel Eesti ühiskond valmis aktsepteerima täiskasvanute hambaravi väljajätmist teenustepaketist, et kindlustada laste hambaravi rahastamine . ( Koppel , et al., 2008)
Eesti tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest põhiosa tuleb sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust, mis moodustab üle 60% kogu tervisesüsteemi rahastamisest. Ravikindlustussüsteemi korraldab Eesti Haigekassa, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik. Piirkondliku tegevuse paremaks korraldamiseks on haigekassal neli piirkondlikku osakonda . Teisteks olulisteks avaliku sektori rahastajateks on Sotsiaalministeerium, kes vastutab kindlustamata isikute vältimatu abi ja kiirabi kulude katmise eest riigieelarve vahendite abil ja on suurim rahvaterviseprogrammide rahastaja . Kohalikel omavalitsustel puudub tervisesüsteemi rahastamisel selge roll ning seetõttu on nende panus sellesse väike ning sõltub iga kohaliku omavalituse otsustest. Erasektori kulud, mis on peamiselt omaosaluse vormis, moodustavad ligikaudu neljandiku tervishoiu kogukuludest . (Koppel, et al., 2008)
Hambaravi on peamine valdkond , kus kindlustuskaitse on aja jooksul järk-järgult vähenenud . 2002. aasta lõpus arvati täiskasvanute hambaravi mitterahaliste hüvitiste loetelust välja ja lisati rahaliste hüvitiste loetellu. Hambaraviteenuste hinnad on kõikide Eesti Haigekassa lepingupartneritele ühesugused. (Koppel, et al., 2008) Alla 19-aastastele ravikindlustatutele võimaldab haigekassa tasuta hambaravi ainult haigekassa lepingupartnerite juures Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus nimetatud teenustele. Pärast isiku 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes isiku viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati. Nii ravikindlustatud, kui ravikindlustamata täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravina vaid vältimatut abi, mida osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu abiga, otsustab hambaarst. Vältimatu abi saamiseks peab pöörduma haigekassa lepingupartnerite poole, sest haigekassa maksab nii ravikindlustatud, kui ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuse eest ainult oma lepingupartneritele. (Eesti Haigekassa, kuupäev puudub)
19,18 euro suurust hambaravihüvitist saavad üks kord kalendriaastas taotleda vähemalt 63-aastased ravikindlustatud inimesed, vanadus- ja töövõimetuspensionärid. Rasedad , alla üheaastase lapse emad ja suurenenud hambaraviteenuse vajadusega inimesed saavad hüvitist 28,77 eurot. Hambaravihüvitise maksmist reguleerib sotsiaalministri 16. detsembri 2002. a määrus nr 145. (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/13116983?leiaKehtiv ) (Riigi Infosüsteemi Amet, 2015)
Hambaarstide arv Eestis 1000 elaniku kohta on suurem, kui Euroopas keskmiselt. 2008. aasta seisuga on Eestis praktiseerivate hambaarstide arv võrreldes 2000. aastaga suurenenud rohkem kui 12% võrra. Eesti hambaarstide suhe on pea sama kui Põhjamaades. Kreekas on see Euroopa kõrgeim ja Bosnia -Hertsegoviinas madalaim. Hambaraviasutuste arv on kasvanud 2000. aasta 364lt 457ni aastaks 2008 ja tegemist on eraõiguslike ettevõtetega. Domineerivad 1-5 arstiga väikesed kliinikud, mis on kontsentreerunud linnadesse. (Saag, et al., 2012)
Terviseamet viis 2014 aastal läbi sihtuuringu hambaraviteenuse osutajate seas, eesmärgiga kaardistada hambaraviteenuse osutajate olukord Eestis ja koguda informatsiooni 2014 aastal koostatud juhendi „Hambaravikabinetis kasutatavad meditsiiniseadmed“ täiendamiseks. Uuringu käigus laiali saadetud veebipõhisele küsimustikule vastas 519-st asutusest 286, sellele lisaks käidi kohapeal vaatlemas 78 hambaraviasutust. Veebipõhise küsimustiku vastused ning vaatlustoimingute protokollid kinnitavad, et üldine tase nii käte hügieeni ja nakkustõrje, kui ka meditsiiniseadmetele kehtestatud nõuete täitmise osas on kõikides hambaraviasutustes sarnaselt heal tasemel. Meditsiiniseadmete hooldus on teostatud ja dokumenteeritud 82% küsimustikule vastanud ning vaatlustoimingutes osalenud hambaraviteenuse osutajatest. Meditsiiniseadmete märgistus oli nõuetekohane veidi väiksemal hulgal ettevõtetel, täpsemalt 54% (küsimustik) ja 64% (vaatlustoiming), kuid seda saab seletada asjaoluga, et Eestis on veel kasutusel seadmeid, mis soetati enne Euroopa Liiduga liitumist , ehk ajal, mil siinsel turul liikusid vabalt ka CE märgistuseta tooted. Oodatust madalamal tasemel oli erialase koolitusnõude täitmine, kuid tervishoiuteenuse osutajaid, kes end aasta jooksul üldse ei täiendaks on üksikuid. Sihtuuringu tulemuste põhjal ilmnes, et vajalik on täiendav teavitustöö hambaraviteenuse osutajatele kehtestatud nõuete osas. Täpsemat selgitust vajab näiteks sterilisaatorite testindikaatorite kasutamine seadmetüübi põhiselt, aga ka kontrollitulemuste dokumenteerimise vajalikkus. Kaaluda tuleb tervishoiuteenuse osutajale kehtestatud iga-aastase erialase täiendkoolituse mahu 60 tundi aastas otstarbekuse küsimust. (Terviseamet, 2015)
Analüüs
Pikad ooteajad, killustunud ressursid ja suurenev omaosalus tõid kaasa hambaraviteenuste väiksema kasutamise (Saag, et al., 2012). Tänapäeval ei tunne patsient hirmu niivõrd hambapuuri, kuivõrd arve ees. Just raha on peamine tegur, mis takistab arsti juurde minemast. (Vaitmaa, 2014) Lisaks on ka probleemiks pikad ravijärjekorrad.
Hambaravi peetakse liiga kalliks ning seetõttu on ka Eesti inimeste hammaste olukord halb. Eksiarvamus, et hambaravi on kallis, tuleneb sellest, et haiglaravil olles või muidu arstil käies tasub ravi eest haigekassa ja patsient arveid ei näe. Hambaravi kulud tuleb aga sajaprotsendiliselt ise katta . (Vakra, 2012) Kuid, kui mõelda aga Eesti palkade suurusele ning sellele, et ühe hamba korda tegemine võib maksma minna lausa 100 eurot siis miinimumpalgaga inimestel on keeruline sellist raha välja käia. Kui mõelda veel omakorda sellele, et paljudel inimestel on rohkem kui üks hammas katki, on ilmselge, et sellist raha inimestel lihtsalt ei ole. Hambaravi tase on Eestis hea, sest meil on olemas tipptasemel tehnika ning tegevusluba omavad hambaarstid. Lisaks on hambaravi teenus kättesaadav üle Eesti, ka maakohtades. Siiski on hinnad üle Eesti kohati erinevad. Eesti riik on mõelnud selle peale, kuidas oleks võimalik ka hambaravi rahastamine Haigekassa poolt, kuid praegu jääb see tulevikku, sest riigil pole lihtsalt selliseid resursse . Eesti inimeste hammaste olukorda saaksid parandada vaid inimesed ise, hoolitsedes järjepidevalt oma suuhügieeni eest ning käies regulaarselt kontrollis .
Kasutatud kirjandus
Eesti Haigekassa. (kuupäev puudub). Hambaravihüvitis. Allikas: Eesti Haigekassa: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/hambaravihuvitis?highlight=hambarav i
Gutmann, K., Jänes, T., & Saag, M. (kuupäev puudub). Hambaravi eriala arengukava. Kasutamise kuupäev: 12. 03 2016 . a., allikas Sotsiaalministeerium: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/hambaravi_1_.pdf
Koppel, A., Kahur, K., Habicht , T., Saar, P., Habicht, J., & Ginneken, E. v. (2008). Eesti Tervisesüsteemi ülevaade. Eesti: WHO, Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus.
Riigi Infosüsteemi Amet. (12. 02 2015. a.). Hambaravi hüvitised isikule. Allikas: Eesti.ee/ Uks e-riiki: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/hambaravi_huvitised_isikule_1
Saag, M., Pähkla, E.-R., Vink, M., Vengerfeldt, V., Väli, P., & Seedre, T. (2012). Hambaravi eriala arengukava aastani 2020. Kasutamise kuupäev: 11. 03 2016 . a., allikas Sotsiaalministeerium: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/hambaravi_arengukava.pdf
Terviseamet. (02. 03 2015. a.). Hambaravi sihtuuringu tulemuste kokkuvõte. Allikas: Terviseamet: http://terviseamet.ee/info/uudised/u/artikkel/hambaravi-sihtuuringu-tulemuste-kokkuvote.html
Vaitmaa, E. (2014). Eesti riigis on midagi mäda. Meie hambad. Delfi.
Vakra, E. (2012). Eva Vakra: Miks on hambaravi nii kallis? Delfi.