50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Alternative Resources OÜ: Lauri Lehtmäe
Õppematerjali autor
teisiti. Usaldusosanik osaleb usaldusühingu osanike otsuste tegemisel nagu täisosanik. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Usaldusosanikule antud õigus esindada usaldusühingut tuleb kanda äriregistrisse. Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Usaldusosaniku sissemakse vähendamine on kolmanda isiku suhtes kehtiv äriregistrisse kandmisest. Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad või arvatakse välja kõik usaldusosanikud ja alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ilma lõpetamiseta ümberkujundatuks täisühinguks.
osanikud jäävad tarnijale (kellelt nad kaupa ostsid) võlgu 1 500 (u 25 000 kr) maksti ära firma arvelt ning ülejäänud 4 500 ( u 75 000 kr) jäädi kahepeale võlgu. Täis- ja usaldusühing · Usaldusühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja üks osanikest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja üks on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest sissemakse ulatuses. Täis- ja usaldusühing · Näide · Kaks osanikku panevad sissemakseks kumbki 6, 39 (100 kr) . Neil õnnestub tellida 6 000 (100 000 kr) eest kaupa nii, et maksetähtaeg on kahe kuu pärast. Kuid asjad ei lähe nii nagu nad on plaaninud ning kahe kuu pärast on neil arvel ainult 1 500 (25 000 kr). Et neil endal ei ole enam raha ettevõttesse juurde panna, läheb ettevõte pankrotti. Usaldusosanik jääb ilma oma 6,39-st
Nii võivad ühe ja sama mittetulundusühingu liikmeteks olla ka füüsilised ja juriidilised isikud koos. Sihtasutuse asutamine on mittetulundusühingu omast mõnevõrra keerulisem. Nõutav on notariaalselt tõestatud asutamisotsus, millega kinnitatakse nii sihtasutuse põhikiri kui määratakse juhtorganite liikmed. Kuna sihtasutusel liikmeid ei ole, on siin riigi poolt tagatud, et asutaja tahet ei saaks teised isikud hiljem muuta. Sihtasutusele vara üleandmise jaoks on samuti kehtestatud ranged protseduurireeglid, mis on sarnased aktsiaseltsi sissemaksete tegemisega. Mittetulundusühingu nimele ei kirjuta seadus ette muid nõudeid peale selle, et nimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest. Nii võib selles nimes olla kasutatud erinevaid isikute ühendusele viitavaid täiendeid nagu “ühing”, “liit”, “assotsiatsioon”, “koda” jne
madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid väljamakseid (dividend, oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.
tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne. Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega. Erinõuetega tegevusalade kohta leiad rohkem infot http://www.just.ee/29480 2.5. Osanikud Ettevõtte osanikeks on füüsilised või juriidilised isikud, kelle osadest moodustub osaühingu osakapital. Osaühingu võib
Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel. Äriregistrisse kandmiseks esitavad osanikud kohtu registriosakonnale avalduse, mis on kõigi osanike poolt alla kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjadega või esitatud ettevõtjaportaali kaudu. Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit «täisühing» või lühendit «Tܻ. Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Loe lisaks: kasulik info täisühingu kohta Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral
Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ning kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui
1.1. Aktsiaseltsi nimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi nimetatud AS). 1.2. AS asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik. 1.3. AS tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. AS võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. 1.4.AS majandusaasta algab 01.detsembril ja lõpeb 31.novembril. 2. Aktsiakapital 2.1. AS aktsiakapital on 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot. 2.2. Aktsiate eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab AS juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. 2.3. Aktsionär, kes viivitab osa eest tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest. 2.4. AS reservkapitali suurus on 1/15 (üks kümnendik) osakapitalist. 3
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid