„ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED“„ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED“ (1)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ärijuhtimise õppetool
Marelle Viilup
ÄJ10
„ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED“
Referaat õppeaines „Töökeskkond“
Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis
Väimela 2010
Sisukord

Sissejuhatus 3
Kontoritöös valitsevad ohud 4
Õnnetusjuhtumid ja traumad : 4
Hoidumine eelnevatest juhtumitest/traumadest: 4
Kutsehaigused : 6
Bioloogiline risk: 6
Mis on ergonoomika ? 6
Nõuded töökeskkonnale 6
Töökeskkonnas peab olema normidele vastav: 7
Töörežiim ja kehaasend 9
Arvutiga ja kontoritehnikaga töötamise ohud 10
Arvutiga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud: 10
Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? 10
Kuidas vähendada ja viia võimalikult madalale tasemele arvutiga ja kontoritehnikaga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud? 11
Hoidumine töövägivallast 12
Mis on töövägivald? 12
Kuidas ära hoida töövägivalda? 12
Töövägivalla ennetamine 12
Kasutatud kirjandus: 13

Sissejuhatus

Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus.
Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid ? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid , viirused , seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad kõiki töötajaid, kas eraettevõttes üksi töötades või siis suures firmas mitmekümnekesi töötades. Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud „liinifirmade“ probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine , ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Kuid kuidas saab neid ohutegureid vältida ja millised on nende vähendamise võimalused? Kuidas peaks käituma ohtlikes olukordades ? Sellest saabki alljärgnevast referaadist lugeda.

Kontoritöös valitsevad ohud

Õnnetusjuhtumid ja traumad:

- Kukkumine kõrgusest (riiulitelt dokumentide võtmisel, sinna panemisel);
- Kukkumine samal tasapinnal (takerdumine telefon- ja elektrijuhtmetesse, poleeritud põrandad);
- Elektrišokk, kontaktist vooluga;
- Lõikehaavad ( teravad paberi ääred, käärid).

Hoidumine eelnevatest juhtumitest/traumadest:

Kukkumine kõrgustest juhtub näiteks ruumides olevate kappide liigsest kõrgusest. Soovitakse panna dokumente/muid esemeid kapile, kuid ei ulatata, seega võetakse appi redel /muu kõrgem ese.
Kuidas hoiduda: Kukkumise vältimiseks oleks parim viis tähtsamaid/igapäevaseid asju mitte kõrgetesse kohtadesse asetada või kui seda ei saa vältida, tuleks appi võetud vahend alati ennem sellele astumist üle kontrollida.
Libisemine juhtub, kui inimese ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning jalad hakkavad liikuma kiiremini, kui ülakeha järele jõuab. Tulemuseks ongi kukkumine tahapoo­le. Tavaliselt libisetakse märjal pinnal.
Kuidas hoiduda: Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrand kuivana . Vajadusel töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Kontrollige põrandaid ja liikumisteid regulaarselt.
Komistatakse enamasti siis, kui lii­kumisel jalg takerdub millegi taha, kuid ülakeha püüab inertsist edasi lii­kuda. Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid . Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks või­malus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvesta­da, sest tavaliselt ei ole neid segamas.
Kuidas hoiduda: Kõrvaldage augud, praod , kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks.
Elektrišokk: 220 V toitepinge , mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma.
Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega:
- Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;
- Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved . Rikkis seadmeid kasutada ei tohi;
- Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides;
- Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud;
- Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;
- Tuleohtlike materjalide kuivatamine kütteseadmetel on keelatud;
- Kütteseadmed peab pärast kasutamist välja lülitama;
- Enne lambipirni vahetamist tuleb vool välja lülitada;
- Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade läheduses;
- Kaitsmete vahetamist ja jooksvat remonti peab teostama vastav väljaõppega töötaja.
Lõikehaavad tekkivad näiteks paberiäärtest, noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest kontoritarvetest/tööriistadest.
Kuidas hoiduda: Võimalikult vähe kokku puutuda ohtlikult teravate esemetega. Kui ei ole võimalik hoiduda, siis peab töötaja teadma kuidas toimida kui inimene on end vigastanud ning peab oskama anda esmaabi.

Kutsehaigused:

- Ergonoomilised ja psühholoogilised probleemid tingituna tööst arvutiga;
- Kontakt paljundusmasinatest ja laserprinteritest eralduvate ainetega.

Bioloogiline risk:

Kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu.

Mis on ergonoomika?

Ergonoomika on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele. Mõeldes töötajatele, keda ohustavad töötraumad, kujutleme usutavasti neid, kes teevad füüsilist jõudu nõudvat tööd, või neid, kes töötavad keerukate tehniliste seadmetega. On tõsi, et need töötajad on suuremas riskigrupis, kuid samas ei tasu alahinnata ka kontoritöös esinevaid ohtusid.

Nõuded töökeskkonnale

Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist.
Kiirgust, välja arvatud elektromagnetilise kiirguse nähtav osa, tuleb vähendada tasemeni, mis tagab töötaja ohutuse.
Töötamiskoht tuleb kujundada selliselt , et valgusallikad – aknad ja katuseaknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad – ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate.
Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama piisava tööpinna valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust. Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud.
Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele.
Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme.

Töökeskkonnas peab olema normidele vastav:

• temperatuur;
• suhteline õhuniiskus;
• valgustus ;
• müra;
• tõmbetuuleta õhuvahetus.
Õhutemperatuur: Optimaalne vahemik 18 – 24ºC.
Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast.
Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10ºC.
Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29ºC juures on töövõime langus 5%; +30ºC juures 10%; +31ºC juures 17% ja +32ºC juures 30%.
Õhuniiskus: Normaalne õhuniiskus on 40–60% (lubatud piirid 30–70%);

• Liiga kuiv õhk- tekib limaskestade ärritus;
  
• Liiga niiske– lõhnad, temperatuuri taju väheneb, aurumise takistus, materjalid niisked;
  
• Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused;
  
• Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul;
  
• Niiske ja jahe töökeskkond– kasvulava hallitusseentele.
  

Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel töölaadi, töötsooni heledust ja kontrastsust.
Hea valgustatus: 1) Tõstab töövõimet;
2) Väsimus tekib aeglaselt;
3) Parandab töökvaliteeti;
4) Väheneb traumatism;
5) Vähem sundasendeid;
6) Parem silmanägemine– langeb silmalihaste koormus jne.
Müra kaudne toime tervisele:

• Kõrgvererõhutõbi;
  
• Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel);
  
• Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid );
  
• Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged);
  
• Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale;
  
• Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne.
  

Mürakaitse:

• Müratõkked hoonetes, tootmisruumides või töökohtade vahel;
  
• Müraallika alla müra summutavad alused;
  
• Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi;
  
• Kaitsevahendid.
  

Õhu liikumine
Optimaalne õhuliikumine -0,1–0,4 m/s; istuva töö puhul 0,1–0,2 m/s.

• Soodustab temperatuuri taju;
  
• Soodustab aurumist;
  
• Tagab õhuvahetuse.
  

Töörežiim ja kehaasend

Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.
Arvutiga töötaja kehaasend peab olema õige ning nõuded kehaasendile peavad olema täidetud, sest vaid nii saab töötaja tööd teha pingevabalt ning ohutult. Kindlasti peaks töötaja tegema näidisharjutusi silmadele ja kehale, sest vaid see garanteerib töötegemise parema efektiivsuse.

Arvutiga ja kontoritehnikaga töötamise ohud

Arvutiga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud:

- Raadiosageduslikud elektromagnetväljad;
- Staatiline elekter ;
- Müra;
- Mitterahuldavad meteoroloogilised tingimused;
- Puudulik valgustus;
- Psühhoemotsionaalne pinge.

Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades?

Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid :

• 25% kaelapiirkonna probleemid;
  
• 20% alaseljavalu;
  
• 17% probleemid randmete ja kätega;
  
• 14% küünarvarte probleemid;
  
• 11% vaevused küünarnukkides;
  
• 9% kaebused peas ja silmades;
  
• 4% jalaprobleemid.
  

Kuidas vähendada ja viia võimalikult madalale tasemele arvutiga ja kontoritehnikaga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud?

Tuleb täita kõik nõuded arvutile:
Arvuti peab olema varustatud kasutamisjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid, või tal peab olema CE märgistus.
Kuvar peab vastama vähemalt TCO-92 ja TCO-95 nõuetele.
Elektrostaatilise välja ja elektromagnetväljade terviseohutus tagatakse vastavusega alljärgnevas tabelis toodud piirväärtustele:
Väli
Piirväärtus
Mõõtmiskaugus
Elektrostaatiline väli
+50V
10cm
Madalsageduslik elektriväli (VLF)