Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes
Inimese käitumine lähtub erinevatest ajenditest, motiividest. Sama tegevuse tõukejõud on aga erinevatel inimestel erinevad – soov areneda, soov rohkem teenida, soov kuuluda ja olla aktsepteeritud, soov saavutada, soov turvatundele jne. Igapäevaelus peame siiski suutma leida toimivaid motivaatoreid, mis suunaksid suurema hulga inimesi teatud soovitul viisil käituma. Motivatsioonisüsteeme, mida ettevõtetes rakendada on erinevaid. Igal ettevõttel on soovitatav oma eesmärkidest lähtuvalt välja töötada parim võimalik lahendus, tehes seda siis rahaliselt või mitterahaliselt. Antud teema puhul analüüsisimegi, millised motiveerimissüsteemid on tõhusamad ning kumba süsteemi rakendavad Eesti ettevõtted rohkem. Samuti spekuleerisime, millest selline valik võib tingitud olla.
Rahaliste ehk materiaalsete motivaatorite hulka kuuluvad erinevad materiaalsed hüved, mida ettevõtted oma töötajatele pakuvad. Nendeks võivad olla firmasisesed soodustused, lisapuhkused, ametikõrgendus, tulemuspalk , preemiad (rahalised, preemiareisid, teatripiletid vms) või meened .
Üks materiaalset motiveerimist kasutav ettevõte on näiteks mobiilioperaatorfirma Elisa, kus võimaldatakse peaaegu kõigile oma töötajatele tasuta helistamist ning tasuta interneti kasutamist. Töötingimuste parandamise ja efektiivsema töötamise eesmärgil annab firma oma töötajatele kasutada ka eraldi tööarvutid, milleks tavaliselt on mugavad ning kaasaskantavad sülearvutid. Kõige silmapaistvamatele ja tublimatele töötajatele jagatakse lisaks veel tasuta uuemaid telefone firmat toetavate ettevõtete nagu Samsung , SonyEricsson ja LG poolt. Need telefonid saavad töötajad päris endale ega pea neid töölt lahkudes või lapsepuhkusele jäädes ettevõttele tagastama, nii nagu tööarvutite ja –telefonide puhul.
Töötajate materiaalset motiveerimist kasutab ka Muhu saarel asuv Pädaste mõis. Seal jagatakse töötajatele mõisa kompleksi kuuluva SPA kinkekaarte või pakutakse võimalust koos kaaslasega Pädaste mõisa restorani Alexander õhtustama tulla. Restoran on teadupärast juba viimased 3 aastat kandnud Eesti paima restorani tiitlit . Lisaks on kõigil töötajatel võimalus soodsamalt osta ka Pädaste gourmet tooteid.
US INVEST investeerimisfirma Tallinnas aga kingib oma parimatel töötajatele, kes on andnud piisava panuse firma arendamisele (nt tootearendamisel), tasuta reise välismaale. Firma seisukohalt on tema töötajate tervislik seisund väga oluline, sest terved ja entusiastlikud inimesed annavad firma arengule oluliselt rohkem kui stressis ja haiglased töötajad. Seetõttu hoolitseb firma igati selle eest, et tema töötajad oleksid positiivselt meelestatud ja korralikult puhanud. Samamoodi hoolitsetakse lapsepuhkusele jäävate töötajate eest, kellele makstakse firma eelarvest lapsepuhkuse rahasid ning samuti ei peatata palga laekumist, vaid makstakse töötajale osaliselt palka edasi ka raseduspuhkuse ajal.
Endine Eesti Ühispank SEB kasutab aga hoopis teist laadi motiveerimisstrateegiat. Nimelt maksab SEB oma töötajate innustamiseks neile tulemuspalka, mis tähendab, et töötajale makstakse selle pealt, kui palju ta näiteks pensionifonde müüb vms. Firma usub, et selline strateegia paneb töötajaid rohkem pingutama ja seega ka rohkem pensionifonde müüma.
Materiaalsetest motivaatoritest rääkides ei ole alati tegemist üksnes esemelise või rahalise kasuga. Sinna alla kuuluvad ka ettevõtete poolt korraldatud erinevad motivatsiooniüritused nagu suvepäevad, talgud, jõulupeod jms, mis liidavad töötajaid paremini üheks suureks pereks ja annab neile võimaluse pääseda rutiinist, veetes kolleegidega aega ka tööväliselt. See annab võimaluse kaastöötajate paremaks tundmaõppimiseks ning võib tuua kasu ka tööalastel läbirääkimistel.
Siinkohal saab esile tuua näiteks Otepää SPA-hotelli Bernhard, kus kõik töötajad kutsutakse ühiseid talguid pidama . Talgute raames koristatakse ja korrastatakse üheskoos hotelli ümbrust, ning firma omapoolse panusena korraldab talgulistele tänutäheks õhtusööke. Sellist üritust võib laiemas plaanis vaadelda kui töötamist ühise eesmärgi nimel – antud juhul oma töökoha ilusamaks muutmise nimel. Töötamine ühise eesmärgi nimel on aga oskus, mis on väga oluline eeskätt ettevõtte efektiivsemaks toimimiseks, õpetades inimesi üheskoos tegutsema.
Samamoodi korraldab motivatsiooniüritusi AS Suve Auto Volkswageni esindus. Nimelt korraldab firma iga-aastaseid suve- ja talvepäevi, mis korraldatakse firma töötajatele ja nende peredele ühise aja veetmiseks. Ürituse raames korraldatakse suvel kanuumatkasid, paintballi mängimist, ühiseid klubiõhtuid jms ning talvel jõulupidusid ja suusareise. Töörutiinile vahelduse saamine on samuti ettevõtte üks viis, kuidas oma töötajaid entusiastlikumalt tööle motiveerida .
Materiaalsete motivaatorite kõrval eksisteerivad ka teistmoodi motivaatorid, mis ei too inimestele konkreetset, käekatsutavat kasu. Nendeks on mittemateriaalsed motivaatorid ja inimeste pühendumine, mis sageli on isegi tähtsamad, sest mida suurem on inimese ja organisatsiooni väärtussüsteemi ühisosa, seda rohkem ja pühendunult panustavad inimesed oma tegevusse ning seeläbi ka organisatsiooni edukusse. Olgu tegemist pensionisammaste müügi, uue toote hea müüginumbri või projekti õnnestumisega.
Mitterahaliste motivaatorite alla kuuluvad ennekõike head töötingimused, meeldiv kollektiiv, huvitav töö, vastutus, isiklikud saavutused, tunnustus, väljakutsed ja arenguvõimalused. Sealjuures tunnustus tööandja poolt on üks peamisi motiveerimisviise, mida väga paljud organisatsioonid ka rakendavad. Siinkohal võime esile tuua näiteks Hesburgeri, kus firma tunnustab oma töötajaid sellega, et paneb kuu parima töötaja raamitud pildi seinale. Teadupärast on hea eeskuju on nakkav, seega motiveerib selline tublide töötajate esile tõstmine ka teisi töötajaid rohkem pingutama.
Kokkuvõttes peab aga nentima , et enamus Eesti ettevõtetest kasutab töötajate motiveerimiseks eelkõige materiaalseid hüvesid, leides need olevat tõhusamad kui mittemateriaalsed. Elu pideva kallinemise tõttu on inimeste väärtushinnangud silmnähtavalt muutunud ning inimesed on keskendunud rohkem materiaalse kasu saamisele. Konkurents on tänapäeva majanduses väga elav ning iga ettevõte peab pingutama, et teistele mitte alla jääda. Selleks on vaja ettevõtte tõhusat toimimist, mida garanteeritakse sellega, et püütakse oma töötajaid nö „ära osta“, pakkudes neile erinevaid materiaalseid hüvesid. Mitterahalised motivaatorid on küll olulised ja garanteeriksid ehk paremini töötajate pühendumuse firma arendamisele, mitte üksnes isikliku kasu saamisele, kuid kahjuks on tänapäeval raske leida inimesi, kes oleksid nõus pingutama käegakatsutavat kasu saamata. Suuresti ongi ettevõtete selline käitumine põhjustatud elu püsiva kallinemise ning pidevalt kasvava konkurentsi tõttu.
Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes #1 Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes #2 Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katariina92 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mittemateriaalsete hüvede olulisus Eesi ettevõtetes
40
doc

Mittemateriaalsete hüvede olulisus Eesi ettevõtetes

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded.

Sotsioloogia
ÄRIPROTSESSID UUSIM 15 06 2020
45
docx

ÄRIPROTSESSID UUSIM 15 06 2020

renditööjõuga tegeleb 995 ettevõtet. Ettevõtte suurused on 1- 500 töötajani. Enne analüüsi soovitame ettevõttele tuult tiibadesse. Esmapilgul ei tundu, et kusagil asjad logisevad. Hästi organiseeritud ettevõtte. 3 Äriprotsesside lõpparuanne PERSONALIJUHTIMINE 1. Ettevõtte taustainfo Bestrent OÜ, brändi nimega Rentpro tegutseb kogu skandinaavias ja Baltikumis, samuti Eesti turul. Meeskonda kuulub ettevõtte tegevjuhina üks inimene, üks müügijuht, hankejuht, kolm - kuni viiskümnend spetsialisti sõltuvalt vajadusest ja hooajast. Ülejäänud personal hangitakse alltöövõttu korras. Personalipoliitika eesmärk on otsida tööle õigete väärtustega inimest tööle ja arendada töötajaid ühiste eesmärkide nimel. Bestrent OÜ-l on hästi toimiv personalipoliitika ja see on osa ettevõtte strateegiast

äriprotsesside juhtimine
Juhtimine-juhtimisaluste eksami vastused
21
doc

Juhtimine, juhtimisaluste eksami vastused

Need on kindlakoelised, nad on mõeldud kitsas tegevusvaldkonnas toimuva suunamiseks(ekspordi osa tõstmine aasta lõpuks mingi protsendini). Eripärased eesmärgid moodustavad aluse, millele organisatsioonis toetutakse eri tegevusvaldkondade kooskõlastamisel. Need on omamoodi viidad näitamaks õigel teel olemist ja ka verstapostiks, otsustamaks missugune vahemaa on üldiste eesmärkide taotlemisel läbitud. Suuremates ettevõtetes püstitavad erieesmärke keskastme juhid, väikestes aga jääb see omanike/juhi õlgadele. Organisatsioonide liigid on nii era- kui riigiettevõtted, nii ametlikud kui ka mitteametlikud asutused. Need on: · Äriühing- eesmärk kasumi teenimine, kasumisaajad on omanikud nt ajaleht, arvutitootja 3 · Mittetulundusühing- põhiline juhtimisprobleem on sihtrühma valimine, sest

Juhtimine
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest? Inglise ­ eesti sõnaraamat 1 annab inglisekeelsele sõna management eestikeelseks tähenduseks: juhtimine, administreerimine, haldamine; juhatamine, juhtkond, juhatus, direktsioon, administratsioon; mõjustamine; valik, valiku tegemine; organiseerimine, korraldamine; poliitika; harimine, viljelemine; arvestus; jälgimine, seire, monitooring; revideerimine, kontrollimine, revisjon; käitismajanduslik, ettevõtteökonoomiline.

Juhtimine
Juhtimine
59
pdf

Juhtimine

1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule

Juhtimine
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 14. Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. 15. Lõpp ­ ja vahetoodang: lisandunud väärtuse meetod Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus

Majanduse alused
Konspekt Personalijuhtimine 2013
46
doc

Konspekt Personalijuhtimine 2013

Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa

Personalijuhtimine
TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

....................................................117 Lisa 8. Ametijuhendi näidis...........................................................................................118 3 SISSEJUHATUS Käesolev konspekt on mõeldud TÜ Pärnu kolledzi aine ,,Juhtimine" abistavaks lisalugemiseks. Aine primaarseks materjaliks on siiski õpikud, mida erinevalt mitmest teisest ettevõttemajanduse valdkonnast on juhtimise teemal eesti keeles kirjutatud mitmeid. Konspekti roll on olla õpikute kõrval sekundaarses rollis ehk juhtida tähelepanu õpikutes vähe, raskesti mõistetavalt või puudulikult kajastatud asjaoludele. Siinkohal on asjakohane rõhutada, et aines esitatavate kirjalike tööde (referaat jmt.) puhul ei ole sobilik kasutada ainekavajärgseid põhiõpikuid ja/või konspekti primaarsete allikatena ­ selle nõude peamine põhjendus tuleneb sellest, et konspektis ja õpikutes olev tuleb aine

Turismi -ja hotelli ettevõtlus




Kommentaarid (4)

kizmet profiilipilt
kizmet: Väga hea! Oli kasuks.
10:45 03-10-2013
tauno365 profiilipilt
tauno365: Lisa kommentaar
13:41 03-10-2012
niisamasiin profiilipilt
niisamasiin: hea materjal
08:59 30-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun