Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja te...
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, mal...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka ...
1. Abiootiline keskkond ehk ökotoop on kõige eluta looduse komplekt (abiootiline oleluskeskond: õhk, muld, vesi + kliimakomponendid: valgus, temp, niiskus) ehk substraat + parameetrid. Eluta osa ehk ökotroop = elukeskkond + seal esinevad abiootilised tegurid (see on kliimakomponendid: valgus, temperatuur, niiskus.) 2. Abiootilised tegurid on organisme mõjutavad eluta keskkonna tegurid (keskkond) nagu näiteks valgus, temperatuur, sademed, tuul, ph, toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. 1. Veekeskkond + 1. valgus 2. Õhkkeskkond 2. temperatuur 3. Muldkeskond 3. niiskus 4. toitained 5. mõne vajaliku gaasi sisaldus 3. Adaptatsioon ehk kohanemine on pöörduv, ontogeeniline protsess. Isendi fenotüübi otstarbekas...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KÖÖGIVILJAD Õpimapp Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord KÜSIMUSED JA VASTUSED .................................................................................................... 3 KAPSADE LIIGID ....................................................................................................................... 7 MAARDU MAXIMA JA SÄÄSTUMARKETI VÕRDLEMINE ............................................ 8 TUNNITÖÖD .............................................................................................................................. 10 KOGUTUD ARTIKLID ............................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD .....................
Mineraalid õpilase toiduratsioonis Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ni...
Kordamisküsimused. Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus: Mehud- Mehud on viljalihaga mahlad, mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise esimeseks etapiks on toorainest püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl pastöriseeritakse ning villitakse. Gaseeritud mahlad- Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui mahlas on süsihappegaasi sisaldus üle kahe grammi liitri mahla kohta, peab pakendil olema märkus „karboniseeritud“. Mahlakontsentraat- Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee eemaldamisel füüsikaliste või teiste töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu kõik toormahlas leiduvad mineraalained, vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid. Kuivainesisaldus 50-70%. Kääritatud ...
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOS...
SOOL JA SUHKUR TOIDUS Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. Mis on sool? Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2 g naatriumi. Naatrium Naatriumi leidub peaaegu kõikides toitudes, kuid enim sisaldab seda sool. Toiduga saame naatriumi kolmest allikast: looduslikest toiduainetest, nt kartul, köögiviljad; taimedest on mõnevõrra suurema naatriumisisaldusega maitsetaimed; töödeldud toiduainetest ja väljas söömas käies; toiduvalmistamisel ja söömisel...
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
STRESS! Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele...
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja:...
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad samblikukomponendid levivad koos. 4. Samblike eoseline paljunemine. Kottsamblike täielik arengutsükkel eoselise paljunemise puhul. 1. Samblikutallus viljakehadega, mis sisaldavad kotteoseid 2. Kotteosed vabanevad ja levivad õhu või vee abil 3. Kotteosed satuvad soodsatesse tingimustesse, idanevad 4. Idanenud eostest a...
Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle ...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
Elva Gümnaasium ,,Vähid" Referaat zooloogiast Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahaksin teada rohkme vähkide kohta. Sellest referaadist saab teada vähkidest üldiselt ja täpsemalt saab teada jõevähist. Vähid Vähillaadseid, näiteks krabisid ja homaare, nimetatakse ka koorikloomadeks, mis kirjeldab üpris hästi nende välimust. Paljude vähiliikide keha katab tugev lubiainest läbiimbunud kitiinkoorik. Vähid kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, mis hõlmad ka putukaid ja ämblikke. Nii nagu teisi lülijalgseid, kaitseb ka vähke nende välisskelett ning nad liiguvad oma lülilistel jalgadel. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Enamik neist elab veekogudes, vaid väike osa asustab maismaad. Kõige väiksemad vähid m...
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
TÖÖJUHEND Töö koosneb kahest etapist I planeerimine (kahekäigulise toidukorra planeerimine) II aruande koostamine I Planeerimine Planeerida kahekäiguline toidukord. Pearoog ja dessert. Aruande struktuur: TIITELLEHT SISSEJUHATUS kellele, mida ja kuidas? (äriidee) Menüü Menüü koosneb kahest toidust pearoog ja dessert ning sinna juurde sobivast lisandist. Vormistada menüü korrektselt arvutil. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (Kaardid Lisa1) Vormistamiseks kasutada Exceli tabelit. Töövahendid ja nõud Koostada toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajaminevate töövahendite ja nõude loetelu. Tööplaan Koostada tööplaan (kirjeldada igas tunnis tehtavad tööd) tööde teostamiseks ja igaks tööks kuluv aeg. Pearoog tuleb serveerida 3 tunni alguses. Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia. Toiduainete tellimus (Koondtabel Lisa2 all) Koostada vajaminevate toiduainete koondtabel, märkide...
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifi...
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Mi...
1. NÄITUSED, LOENG 28.10 Söötmise loengus protsentarvutused, keemia ja matemaatika. Miks? Ülevaade tõu esindajatest – võrdlusmoment Spetsialisti arvamus koerast – mitmeid kordi käies saab mitmeid arvamusi, mis annab päris hea arusaama oma tasemest. (Ka kindla inimese arvamuse saamiseks) Tunnustus ja reklaam kasvatajale ning ka aretuskoerale Kogemuste vahetamine kasvatajatega ning suhtlemine – väärtuslikud tutvused Hindamise aluseks tõustandard. Kohtunik spetsialiseerub mingile tõule, enne eksamit peab stažeerima hindava kohtuniku kõrval teatud arvu koeri. Eksami läbimisel saab selle tõu hindajaks, iga tõu jaoks eksam. Teatud arvu ühest rühmast tõugude eksami läbimisel antakse õigus hinnata terve rühma koeri. Allrounder – võib hinnata kõiki tõugusid. Tihti eelistatakse kasvatajakohtunikku – kasvatab hinnatavat tõugu ja on seega pädevam hindaja sellele tõule. CACIB, SERT ...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...........................................................................................................................
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmista...
Referaat TEE Tallinn 2010 SISUKORD EESSÕNA..........................................................................................................3 1. Tee tootmine..................................................................................................................................... 4 2. Tee ajaloost.......................................................................................................................................5 3. Teesordid.......................................................................................................................................... 7 4. Tee valmistamine..............................................................................................................................8 5. Tervislikud omadused...........................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Polina Uit 012M TEE Referaat Juhendaja: Antson Aive Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tee valmistamine..................................................................................................................................4 Jäätee....................................................................................................................................................6 Must tee ...............................................................................................................................................7 Roheline tee .......................................................................................................
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see m...
KORDAMINE SENKUDEKS 1. AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE K...
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktse...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisõpetus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 1. Rukkileiva sünd .......................................................................... lk 4 2. Aganaleib ................................................................................. lk 5 3. Leivategu ................................................................................. lk 6 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval ......................................................... lk 8 5. Põhisoovitused tarbimiseks ............................................................ lk 10 6. 12 head põhjust süüa rukki...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)...........
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased ...
annaabi.ee 
