Turbavaru kasutamise potentsiaal-tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus (0)

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020


SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1. TURVAS................................................................................................................................4
1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4
2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5
3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)..............................................................................6
Joonis 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet)...........7
3.1. Turba freesimine..................................................................................................................7
3.2. Tükkturba tootmine.............................................................................................................8
3.3. Plokkturvas..........................................................................................................................8
4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL.....................................9
4.1.Turba ressursi piirangud.....................................................................................................10
5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA.....................................................11
6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS...............................................................................12 6.1. Turba import ja eksport................................................................................................12
6.2. Turba kodumaine kasutamine aastatel 2000-2007.......................................................14
6.3. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang ja varu............................................................14 ..................................................................................................................................................15 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine........................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20
KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................21
LISA.........................................................................................................................................23 2


SISSEJUHATUS Meie uurimistöö “Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus” eesmärgiks   on   hinnata   turbavaru   kasutamise   potentsiaali,   tehnoloogiat   ja   majanduslikku otstarbekust.   Valisime   selle   teema   kuna   turvas   on   üks   Eesti   tähtsamaid   ja   olulisemaid loodusvarasid kuid kahjuks ei ole tegemist  taastuva  loodusvaraga. See on inimeste  jaoks oluline puhta vee allikas ning elukeskkond paljudele looma- ja taimeliikidele. Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete   kogumiseks   kasutasime   materjale   erinevatest   usaldusväärsetest   allikatest   nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud.  Oma töös oleme välja toonud tähtsamad turba tüübid ja nende omadused, turba freesimise ja tükkturba   tootmise.   Veel   on   töös   leitavad   riiklikud   arengukavad   ja   strateegiad   turba kasutamise kohta. Töö lõpus on informatsiooni turba impordi, ekspordi, selle kasutamise, kogutarbimise, turba toodangu ja varu kohta.  3


1. TURVAS Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett ja õhkkuivas turbas on 30-40% vett. Enamlevinud mineraalained turbas on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ning mittepõlevad koostisosad (Eesti Turbaliit). Turbaalad   hõlmavad   Eesti   territooriumist   1,2   mln   ha   ehk   üle   viiendiku   maismaast.   Ühe protsendi sellest alast katavad aga mahajäetud freesturbaväljad. Eesti sood kannavad olulisi looduskaitselisi   väärtusi.   Soode   säästliku   kasutamise   eesmärk   on   nende   ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus. Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata   nende   kadu   riigis   olevaid   märgalasid   säästvalt   ja   arukalt   kasutades (Keskkonnaministeerium, 2018). 1.1. Turba tüübid ja omadused Turvas   jaotub   oma   tekkeviisilt,   lagunemisastmelt   ja   kasutusalalt   kaheks:   hästilagunenud madalsooturvas ja vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvas. Hästilagunenud madalsooturvas on palju tihedam ja raskem, kui vähelagunenud turvas. Hästilagunenud turvas moodustab ~85% varudest. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse aianduses ja põllumajanduses alusturbana ning moodustab ~15% varudest.  Kirjeldamisel   on   turba   olulisemaks   omaduseks   selles   leiduvate   taimejäänuste   koosseis   ja lagunemisaste. Kõige vähem taimeliike on sademetest toituvas rabaturbas, liigirikkamad on madal-   ja   siirdesoo   turbad.   Mida   rohkem   sisaldavad   taimed   valku,   kaltsiumi,   kergesti omastavaid   süsivesikuid   ning   mida   vähem   sisaldavad   lagunemist   takistavaid   biokeemilisi ühendeid,   seda   kergemini   taimed   lagunevad.   Turvas   on   üks   unikaalsemaid   looduslikke materjale.   Oma   füüsilistelt   omadustelt   on   turvas   pehme   ja   kergelt   kokkusurutav   (Eesti Turbaliit, s.a.). 4


2. TURBA KASUTAMINE Kuni   Nõukogude   Liidu   lagunemiseni   tarbiti   Balti   riikides   kaevandatud   turvast   peamiselt siseriiklikult, nii põllumajanduses kui ka energeetikas. Hiljem kui toimusid ümberkorraldused põllumajanduses kadus kohalik vajadus allapanu- ja aiandusturba järele. Osad katlamajad ehitati   ümber   õli-   ja   gaasiküttele   ning   kodumajapidamises   võeti   turbabriketi   asemel kasutusele teised kütused. Hästilagunenud turvast on hakatud aina enam kasutama aianduse tarbeks. Lisaks on Balti riikides tehtud suuri investeeringuid turbale lisaväärtuse andmiseks. (Eesti turbaalade kaitse ja säästliku kasutamise alused, 2010). Aianduses eelistatakse turbamuldasid just tema puhtuse ja kiulise struktuuri tõttu. Taimedele vajalikud   mineraalained   tuleb   suures   osas   lisada,   kuid   turba   struktuur   tagab   substraadi vajaliku   mullaõhu   ja   niiskusrežiimi.   Kui   turvas   on   väliskeskkonnast   isoleeritud,   on   ta sisuliselt steriilne, nii umbrohtude kui ka haigustekitajate vaba (Eesti Turbaliit, s.a.). Turvast   kasutatakse   palju   kosmeetika   ja   iluvaldkonnas.   Turbavanni   abil   siseneb   inimese nahka suur kogus mineraale, orgaanilised ühendeid ning jõuavad lõpuks naha kaudu inimese vereringesse. Näiteks väävlirikka turba puhul avaldab esmalt mõju turbas olev väävelvesinik, mis   alandab   põletikku.   Raviturba   bioaktiivsed   ained   omavad   antireumaatilist   efekti.   Kui võrrelda tavalist vanniprotseduuri turbavanni omaga, siis on selgunud, et turbavanni puhul laienevad veresooned rohkem ja vereringlus on kiirem. Turvast kasutatakse ka näokreemides vananemise vastu, kooriva toime tõttu lisandina vannivahtudes ja dušigeelides. Eestis on väga palju ettevõtteid, mis on kasutusele võtnud turba head omadused ning teinud sellest erinevaid loodustooteid (Turvas ning selle kasutamine, 2018). Lisaks   kõigele   muule   toodetakse   freesturvas   ja   turbabriketti.  Freesturvast   kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energeetikas. Turbabrikett on ökoloogiliselt puhas kütus, mida valmistatakse freesturbast (Eesti Turbaliit, s.a.). 5


3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE) Turba kaevandamisel on aja jooksul kasutuses olnud erinevaid tehnoloogiaid ning ebahariliku ehitusega   masinaid,   kuid Eestis  on  tänapäeval  kasutusel  peamiselt   kolm  kõige  levinumat meetodit:   turba   freesimine,   tükkturba   tootmine   ja   turbaplokkide   lõikamine.   Turba kaevandamine näeb võrreldes teiste maavarade kaevandamisega välja üsna teistsugune, sest selle käigus tehtavad tööprotsessid meenutavad sageli pigem põlluharimist kui kaevandamist (Eesti Turbaliit, s.a.). Kuna turvas sisaldab looduslikul kujul palju niiskust (ca 90%), seetõttu on iga tehnoloogia lahutamatuks  osaks turba kuivatamine,  mis  algab juba  enne  turba lasundist  eemaldamist. Kaevandamiseks lubatud ala hakatakse kraavidega piirama, et pinda eraldada ülejäänud soost. Turvas seob vett hästi ega taha seda kergelt loovutada, selleks tuleb rajada kraavid üsna tihedalt, enamikul juhtudel iga ~20 m tagant. Nii moodustub kaevandatavale alale kraavide võrgustik, mille vahelt nn väljakutelt turvast kaevandatakse. See on vajalik selleks, et saaks liigset  vett välja  juhtida. Kuivendamine  kestab ligikaudu  2-4 aastat.  Ärajuhitav  vesi, mis moodustub suures osas sademe- ja lumesulaveest, puhastatakse ja juhitakse mõnda eesvoolu – peakraavi, ojja või jõkke (Eesti Turbaliit, s.a.). Turbakaevanduse tähtsamad kohad on olnud Lavassaare, Oru, Ulila, Sindi, Tootsi (joonis 1). 6


Jooni s 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet) 3.1. Turba freesimine  Turba   freesimine   on   kõige   enam   levinud   turba   kaevandamise   meetod,   millel   omakorda eristatakse   toodangu   ladustamise   järgi  Harvester,  Peco  ja  Haku  meetodit.   Ühe   töötsükli freesimise   käigus   lõigatakse   lasundi   pealt   lahti   ainult   10   -   20   mm   paksune   kiht.   Turba kaevandamine   vajab   suurt   pinda,   seetõttu   on   enamik   freesvälju   suuremad   kui   100   ha. Freesitava turbakihi paksus sõltub turba lagunemise astmest. Freesimiseks kasutatakse 6 – 9 m laiust traktori haakes järelveetavat aktiivset pöörlevate teradega või passiivset lõikavate teradega freesi (Eesti Turbaliit, s.a.). Lahtifreesitud turvas jäetakse freesväljakule tuule ja päikese kätte kuivama, kuni tema niiskus on alanenud ~40%-ni. Kuivamise ajal turvast väljakul pööratakse, et kuivamine oleks kiirem ja ühtlane. Seda tehakse 1  -  3 korda, kuivamine kestab 2  -  3 päeva. Kui kuivatamise ajal peaks   vihma   sadama,   siis   tuleb   kuivatamisega   otsast   peale   alustada.   Seetõttu   on   turba kaevandamine otseselt seotud ilmastiku tingimustest sõltuv. Eesti kliimas on kaevandamise periooodiks maist kuni augusti lõpuni. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks (Eesti Turbaliit, s.a.). 7


3.2. Tükkturba tootmine Hästi   lagunev   turvas   ning   kasutust   leiab   energeetikas.   Tükkturba   tegemine   algab sügavfreesimisest.   Lasundist   lõigatakse   30   –   50   cm   sügavuselt   spetsiaalse tükitõstmismasinaga   mõnesentimeetri   laiuselt   turba   riba,   kruviseadmega   pressitakse   ja vormitakse see 4 – 8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama. Tükke kuivatatakse 1 - 2 nädalat ning pööratakse 1 - 3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35%-ni. Kuivanud tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil. Ei kasutata vaakumkogujaid,   vaid   ainult   mehaanilist   kogumist,   samuti   ei   ladustata   tükkturvast   Haku meetodil suurtesse aunadesse vaid väljaku otstesse ning kaetakse ilmastiku kaitseks kilega. Tükkturba tsükleid korratakse hooajal 1 - 3 korda (Eesti Turbaliit, s.a.). 3.3. Plokkturvas Turba plokke lõigatakse Eestis ekskavaatori külge kinnitatud labidaga kihiti vähelagunenud turbast.   Lõigatud   plokid   asetatakse   kaevandamata   alale   kuivama,   kuni   nende   niiskus   on vähenenud ~50%. Et plokid kuivaksid ühtlaselt, on vaja neid paar korda pöörata. Plokkide suurus   oleneb   tootjast   ja   kliendi   vajadustest.   Plokis   kuivanud   turvas   säilitab   hästi   oma struktuuri   ja   on   õhulisem.   Osades   riikides   kasutatakse   plokkide   lõikamisel   spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide   lõikamine   ja   kuivatamine   on   töömahukas,   toodetakse   plokkturvast   kõige vähem (Eesti Turbaliit, s.a.). 8


4.   EESTI   TURBA   RESSURSS,   ENERGEETILINE POTENTSIAAL Vähelagunenud   turvast   ehk   rabaturvast   kasutatakse   põllumajanduses   alusturbana. Hästilagunenud   turvast   kasutatakse   peamiselt   kütteturbana,   vähem   väetise   ja   kompostide valmistamiseks ning meditsiinis (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). Eesti lõikes on turbavarude jagunemine ebaühtlane - suurimad turbavarud asuvad Pärnu-, Järva-, Harju-, Ida-Viru- ning Jõgevamaa soodes. Turba aktiivne varu võib täieneda kas uute geoloogiliste uuringute tulemusel või varukategooriate muutmise tulemusel, samuti väheneda varu kategooria muutmiste tulemusel eelkõige keskkonnakaitseliste piirangute tõttu (Turba energeetiline ressurss, s.a.). Turbamaardlateks on Eestis praegu 1626 sood, millest majanduslikult huvipakkuvaks on 520. Turba   varu   on   Eestis   väga   suur-   aktiivset   tarbevaru   on   204   miljonit   tonni   ja   aktiivset reservvaru 755 miljonit  tonni. Sellele  lisandub veel  passiivne  varu, mida hinnatakse  641 miljonile  tonnile.   Hetkel  kaevandatakse  Eestis  umbes  700-900 tuhat   tonni  turvast  aastas. Seadus on aga ka turbakaevandamisele piirid seadnud ning üle 2,65 miljoni tonni turvast aastas kaevandada ei ole lubatud. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse nii briketi kui   väetisainetega   aidandusturbana,   millest   saadakse   suurt   tulu   (Turvas   pakub   huvi   ka meditsiinitööstusele, s.a.). Küttetükkturbaks sobib hästilagunenud turvas. Tükkturba keskmine niiskus on 37-39% ning sisaldab energiat keskmiselt 3,4 MWh/t. Küttefreesturba keskmine niiskus on 46-47% ning sisaldab   energiat   keskmiselt   2,8   MWh/t.   (Tartumaa   taastuvate,   olme-   ja   tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade, s.a.). 9


4.1.Turba ressursi piirangud Turbal on ka oma negatiivsed küljed. Turvas on äärmiselt tuleohtlik ning võib põleda ka maa all juhul, kui tal on ligipääs hapnikule. Samuti on turbaga kaetud aladele keeruline midagi ehitada, sest turvas on kergelt kokkusurutav, mis teeb pinnase väga ebastabiilseks. Kuigi turvas   on   taastuv   maavara,   on   ta   siiski   nii   aeglase   juurdekasvuga,   et   inimmõõtmelises perspektiivis   tuleks   turvast   käsitleda   ja   majandada   kui   taastumatut   ressurssi.   Looduse seisukohalt on turbakaevandamise suurimaks probleemiks suured muudatused maastikul ja ökosüsteemis. Rikutud saab kaevandamisala,  selle esteetiline  pale ning kaevandamisalaga seotud  veerežiim.  Taimkattest  kooritud  turbapinnal  suureneb märgatavalt  CO2  emissioon, vallandub tuuleerosioon jms (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). 10


5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA  Turbavarude   kaitseks   on   paika   pandud   mitmeid   arengukavasid   ja   tegevuskavasid. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ütleb, et  turba kasutatava varu suuruse ja aastase kasutusmäära, sätestab maapõueseaduse ning turba maksimaalseks aastaseks kasutusmääraks on   2,65   mln   tonni.   Võttes   arvesse   turba   märkimisväärset   energeetilist   võimekust,   selle kohalikku päritolu, head kättesaadavust ning soodsat hinda, tuleb parandada võimalusi turvast kasutavate   seadmete   kasutuselevõtmise   soodustamiseks.   Turba   kasutamist   on   piiratud katlamajades   ning   elektri-   ja   soojuse   koostootmisjaamades,   kuid   leidub   mitmeid koostootmisjaamasid ning katlamaju, mis turvast kasutavad (Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017). Looduskaitse   arengukavas   aastani   2020   öeldakse,   et   kuivendatud   sood   on   tööstuse   järel teiseks   oluliseks   süsihappegaasi   emissiooni   allikaks.   Turba   aastane   juurdekasv   on   üle hinnatud   ja   tegelik   aastane   juurdekasv   ei   ole   märkimisväärne,   mistõttu   loetakse   turvast taastumatuks   loodusvaraks.   Jääksood   on   taastamata   ja   nende   soostumisprotsesside isetaastumine on liiga aeglane ning nende taastamine on aeganõudev ja kulukas. Looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleks vältida ning pigem eelistada turba kaevandamist juba kuivendusest rikutud aladelt (Looduskaitse arengukava aastani 2020, 2012). Kaitstavate soode tegevuskava järgi otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks lähiajal Eestis ei ole, kuid on ohutegureid, millel on suur negatiivne mõju sookoosluste seisundile. Tegevuskava pikaajaliseks eesmärgiks on tagada soode soodne seisund säilitades ja taastades terviklikke ja ökoloogiliselt väärtuslikke sooelupaiku. Lähiaja kaitse-eesmärgiks on tagada kõigil   kaitsealustel   soodel   kohane   kaitsekord,   töötada   välja   ja   rakendada   soodsamaid meetodeid   sookoosluste   taastamiseks   ning   taastada   rikutud   soodest   kõige   olulisemate, eelisjärjekorras kaitsealustel soodel, võimalikult looduslähedane veerežiim (Kaitstavate soode tegevuskava, 2015). 11


6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS 6.1. Turba import ja eksport Turba näol on Eestis enamasti tegemist eksporttootega. Kuigi turvast veetakse pea pooltesse maailma riikidesse, annab 90-95% ekspordimahust Euroopa. Suurimad tarbijad on Saksamaa, Holland ja Belgia. Eesti turvast ja turbatooteid müüakse ka Mehhikosse, Hiinasse, Lähis-Itta, Aafrikasse ja mujalegi (Kalda I., 2017). 2020. aastal olid peamised riigid, kust turvast imporditi Läti 46,1%, Holland 35,9%, Soome 6,17%, Poola 5,85%, Leedu 3,24% ja Valgevene 2,81%. Kokku imporditi 1,2 miljoni euro eest (Eesti Statistikaamet, 2020). Turba   impordi   ja   ekspordi   andmed   on   saadud   Eesti   Statistikaameti   kodulehelt   ning   on esitatud aastate 2000-2017 kohta. Turba import on olnud väga muutlik (joonis 2). 2000ndate algusaastatel on import Eestis olnud suhteliselt madal ja stabiilne. Väikese sisseveo põhjuseks võib   olla   piisav   kaevandamismaht   meie   enda   riigis,   mistõttu   pole   vaja   olnud   importida Eestisse nii palju turvast juurde. 2005. aastal on turba import teinud olulise tõusu, mis võib olla tingitud heast ilmastiku tingimustest Eestis. Kui võrrelda sama aasta ekspordi graafikut (joonis 3) on näha, et ka eksport on 2005. aastal olnud madalam kui teistel aastatel. 2006-ndal aastal on import olnud 0,8 tuhat tonni, kui siis on läinud ainult tõususuunas ülespoole. 2010 aastal on imporditud Eestisse kõige rohkem turvast ehk 11 tuhat tonni.   Joonis 2. Turba import aastatel 2000-2017 (Eesti statistikaamet, 22.10.2020). 12


2020. aastal on kõige rohkem turvast eksporditud Euroopasse. Holland 17,8%, Prantsusmaa 8,73%, Saksamaa  7,84% ja Hispaania  6,94% on ühed suuremad riigid, kuhu turvas läheb. Teisena ekspordib Eesti turvast Aasiasse, suuremateks kohtadeks on Singapur 11,9% ja Saudi Araabia 6,82%. Kolmas on Põhja-Ameerika, kus Ameerika Ühendriikidesse eksporditakse 10,8%  ja   Kanadasse  2,51%  turvast.  Kokku  imporditakse   2,16  miljardi   euro  eest.    (Eesti Statistikaamet, 2020). Turba eksport on olnud kõikuva joonega (joonis 3). 2000. aastate algul on eksport kasvanud, põhjuseks võib olla nõudlus ja hea kaevandamise aasta Eestis. 2002. aastal on eksporditud Eestist 1022 tuhat tonni turvast. Alates 2003. aastast, kus eksport on olnud 993,1 tuhat tonni, on läinud eksport alla suunas kuni 2005. aastani. Kui nüüd tagasi tulla impordi graafiku juurde (joonis 2) on näha, et just nendel aastatel on import   jällegi   suurenenud.   See   annab   meile   ülevaate   sellest,   et   eksport   ja   import käivad käsikäes. Kui mõni aasta on import väiksem, siis sama aasta on jällegi eksport suurem. Kõige rohkem on Eesti importinud 2011. aastal, koguni 1086,4 tuhat tonni turvast. Alates 2013. aastast, kus eksport tegi taas väikese languse, on kauba väljavedu olnud pidevas tõusu suunas. 2017. aastal on kaupa Eestist välja veetud 1035,8 tuhat tonni. Joonis 3. Turba eksport aastatel 2000-2017 (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 13


6.2. Turba kodumaine kasutamine aastatel 2000-2007 Kodumaise turba kasutamine Eestis on olnud ühtlaselt stabiilne. On olnud aastaid, kus on kasutatud  rohkem  turvast ja  on olnud aastaid,  kus turvas pole  nii palju  kasutust  leidnud (joonis 4). 2002. aastal on kodumaise turba kasutamine olnud kõige suurem. Sellel aastal kasutati   1508,2   tuhat   tonni   turvast.   Kõige   vähem   on   turvast   kasutatud   2016.   aastal,   kus kasutamist on leidnud 517,4 tuhat tonni.  Joonis 4. Kodumaise turba kasutamine aastatel 2000-2017 (Eesti statistikaamet, 22.10.2020). 6.3. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang ja varu Kuna andmeid oli turba toodangu ja varu kohta palju, otsustati valida aastaks 2010 ja teha ainult nende andmete põhjal graafikud maakondade kaupa. Andmed on esitatud tuhat tonni kohta.  Üldiselt võib öelda, et kui vaadata maakondlikku üldpilti on tulemused väga erinevad. Mõnes kohas on turba toodang ulatunud üle 160 tuhande tonni aga teises kohas jääb tulemus alla 20 tuhande tonni. 2010. aastal on kõige rohkem nii vähelagunenud kui ka hästilagunenud turvast toodetud Pärnumaal (joonis 5). Hästilagunenud turba toodanguga järgnevad Tartumaa ja Ida- Virumaa.   Kõige   vähem   toodeti   2010.   aastal   vähelagunenud   turvast   Põlva   maakonnas   ja 14


Saaremaal. Hästilagunenud turvast toodeti väga vähe Jõgevamaal ja Põlvamaal. Täielikult puudus hästilagunenud turba tootmine Hiiumaal, Valgamaal ja Võrumaal.  Joonis   5.   Vähe-   ja   hästilagunenud   turba   toodang   2010.   aastal   (Eesti   Statistikaamet, 22.10.2020). Turba varu graafikult joonistub kenasti välja, et Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas on olemas hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral. Vähelagunenud turba varu on natukene kehvemas seisus. Vähelagunenud turba varusid oli 2010. aastal kõige rohkem   Pärnumaal,   Pärnumaale   järgnesid   Harjumaa   ja   Järvamaa   (joonis   6   lk.19). Hästilagunenud turba varusid oli enim Pärnumaal, Raplamaal ja Harjumaal. Kõige vähem leidus  2010.  aastal  vähelagunenud  turba  varusid  Võrumaal  ja   Saaremaal.   Vähelagunenud turba varud puudusid täielikult Hiiumaal ja Valgamaal. Kõige vähem hästilagunenud turba varusid oli Hiiumaal ja Saaremaal. Selle turba varud, aga ühestki maakonnast täielikult ei puudunud.  15


Joonis 6. Vähe- ja hästilagunenud turba varus 2010. aastal (Eesti Statistikaamet, 22.10.2020). 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus turvast toodetakse, jääb Eesti turbatootmise poole pealt üsna väikesele kohale. Kõige suuremate turbavarudega Euroopa riigid on Soome ja Iirimaa (joonis 7). Näiteks Soomes esmatoodeti 2017. aastal turvast ja selle produkte kokku 730,945 tonni nafta ekvivalenti. Enam-vähem võrdselt Soomega oli Iirimaa  turbatoodang samal aastal 743,888 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaal on turba tööstuslik kaevandamine laialt levinud. Baltiriikidest on siiski turbatootmises esikohal Eesti. 2017. aastal toodeti Eurostati andmetel Eestis turvast 7,704 tonni nafta ekvivalenti. Lätis ja Leedus vastavalt 0,458 ning 6,774 tonni nafta ekvivalenti. Suurte turbavarudega riik on ka Rootsi. Seal toodeti 2017. aastal turvast 112,556 tonni.  16


Joonis 7. Turba ja turba produktide esmatoodang 2017. aastal (Eurostat, 22.20.2020). Turba sisemaist tarbimist energia tootmiseks kasutatakse enim ülekaalukalt Soomes. Turba kogutarbimine   jääb   perioodil   2000-2018   vahemikku   1284,004-2456,005   tonni   nafta ekvivalenti   (joonis   8).   Kõige   rohkem   tarbiti   Soomes   turvast   sel   perioodil   2007.   aastal. Iirimaal jääb turba tarbimine vahemikku 377,223-1117,081 tonni. Baltiriikidest kogutarbiti enim turvast siiski Eestis. Turba kui kütuse energiaallika tarbimine aastatel 2000-2018 oli 29,372-109,283   tonni   nafta   ekvivalenti.   Kõige   rohkem   turvast   tarbiti   2007.   aastal,   kõige vähem aga 2018. aastal. Jooniselt 8 on näha, et turba tarbimine Eestis on hakanud aastatega pidevalt vähenema. Euroopa riikidest tarbitakse turvast kõige vähem Austrias. Seal on jäänud sisemaine kogutarbimine perioodil 2000-2018 üldiselt 0,210 tonni juurde.  17


Joonis 8. Turba sisemaine kogutarbimine 2000-2018 (Eurostat, 22.10.2020). Turba esmatootmine perioodil 2000-2018 on samuti kõige suurem Soomes ja Iirimaal (joonis 9). Soome esmatoodang jääb Eurostati andmetel sel perioodil vahemikku 720,322-3161,884 tonni nafta ekvivalenti. Iirimaa turba tootmine jääb aga vahemikku 605,956-1326,524 tonni nafta ekvivalenti. Eestis on sel perioodil turba esmatoodang 7,704-153,250 tonni. Viimaste aastatega on turba tootmine Eestis siiski vähenenud ja olnud võrdlemisi väike. Kõige vähem toodeti turvast 2017. aastal, kõige rohkem aga 2002. aastal. Suur turbatootmise maa Euroopas 18


on   ka   Rootsi.   Seal   kõrgus   turba   esmatootmine   2004.   aastal   266,612   tonnini. Joonis 9. Turba esmatoodang 2000-2018 (Eurostat, 22.10.2020). 19


KOKKUVÕTE Uurimistöö   “Turbavaru   kasutamise   potentsiaal,   tehnoloogia   ja   majanduslik   otstarbekus” eesmärgiks oli teada saada milliseid tehnoloogiad kasutatakse turba kaevendamiseks, milleks turvast kasutatakse, kui suur on Eesti turba ressurss ja energeetiline potentsiaal, millised on riiklikud arengukavad ja strateegia ning kui suured on turba transpordi ja kasutuse mahud. Valisime selles teema kuna turvas on Eestis väga tähtis loodusvara ning soovisime selle kohta rohkem informatsiooni saada.  Eestis   on   turbal   mitu   otstarvet.  Vähelagunenud   turvast   ehk   rabaturvast   kasutatakse põllumajanduses   alusturbana.   Hästilagunenud   turvast   kasutatakse   peamiselt   kütteturbana, vähem väetise ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Turbal on ka oma negatiivsed küljed kuna turvas on äärmiselt tuleohtlik ning saab põleda ka maa all. Turvast peetakse taastumatuks   loodusvaraks,   sest   seda   tekib   pika   aja   jooksul   juurde   väga   vähe   ning   seda kasutatakse   rohkem   kui   juurde   jõuab   tekkida.   Turvas   on   enamasti   eksporttoode   ning põhiliselt   eksporditakse   seda  Euroopasse.  Holland  17,8%,  Prantsusmaa   8,73%,  Saksamaa 7,84% ja Hispaania  6,94% on ühed suuremad riigid, kuhu Eesti turvast ekpordivad. Import on olnud väga kõikuva trendijoonega. Mõnel aastal on import olnud väiksem, kuid järgmistel aastatel jällegi väga suur. Import sõltub oluliselt sellest, palju Eesti ise suudab endale turvast kaevandada. Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas leidub hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral. Turba sisemaine tarbimine energia tootmiseks on kõige suurem olnud Soomes.  Võib öelda, et turba näol on tegemist väga harukordse ja mitmekülgse loodusvaraga, mille säilitamiseks   on   paika   pandud   mitmeid   arengukavasid   ja   strateegia.   Turvas   on   väga   hea energeetilise võimekusega, hea kättesaadavuse ja soodsa hinnaga.  20


KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Statistikaamet “Kodumaise turba kasutamine” (2000-2017) http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp (22.10.2020) Eesti   Statistikaamet,   2020   “Kust   Eesti   ekspordib   järgmist   kaupa:   Turvas?” https://valiskaubandus.stat.ee/visualize/tree_map/import/show/all/52703/2020/?locale=et (22.10.2020)  Eesti Statistikaamet “Turba eksport” (2000-2017) http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp (22.10.2020) Eesti statistikaamet “Turba import” (2000-2017)  http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp (22.10.2020)   Eesti Statistikaamet “Vähe- ja hästilagunenud turba toodang” (2010) http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp (22.10.2020)  Eurostat “Complete energy balances” https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do (22.10.2020) Eesti Turbaliit (s.a.) https://www.turbaliit.ee/kaevandamine/  (28.09.2020) “Energiamajanduse arengukava aastani 2030”, 2017 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (3.6.5.4. Turvas, lk 73) Tallinn (28.09.2020) “Kaitstavate soode tegevuskava”, 2015 https://www.envir.ee/sites/default/files/soode_tegevuskava.pdf  (Tegevuskavaga seatavad eesmärgid) (28.09.2020) 21


Keskkonnaministeerium, 2018 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/turvas? fbclid=IwAR1IrIls2aG-cS9zU2mbXEpebEu75HC6ODZCyg49T2ofC7sqlxF0tua7Jxc (29.09.2020) Keskkonnaministeerium, 2012 “Looduskaitse arengukava aastani 2020” https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (3.2. Taastumatud loodusvarad, lk 35) Tallinn (29.09.2020) Kalda   I.   2017.   Põllumajandus.ee   “Turbaäri   Eestis:   kaks   korda   sada” https://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/05/09/turbaari-eestis-kaks-korda-sada? fbclid=IwAR1WiWQG8GhCaHqwLgOYg9ew5utGkp8u4IptAWORFs20sWI03ogMwpYqDyU (20.09.2020) Annuk A.; Bogdanov P.; Jõgi E.; Kosk A.; Kriipsalu M; Tamm T. ”Tartumaa taastuvate, olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade” (s.a.) https://www.tas.ee/wp-content/uploads/2012/11/Tartumaa-energiaressurss_lopparuanne.pdf (29.09.2020) “Turba energeetiline ressurss” (s.a.) https://energiatalgud.ee/index.php/Turba_energeetiline_ressurss?menu-50 (30.09.2020) “Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele” (s.a.) https://www.envir.ee/sites/default/files/turvas_pakub_huvi_ka_meditsiinitoostusele.pdf (30.09.2020) Ubner M. 2018 “Turvas ning selle kasutamine” (s.a.) https://geo.edu.ee/wp-content/uploads/2018/07/Turvas_Monika_Ubner.pdf (30.09.2020) 22


LISA  Meie ärimudeli väärtuspakkumine on kosmeetikatooted (tabel 1.). Turbast annab toota väga väärtuslikke ja nahale kasulikke kosmeetikatooteid, praeguste mitte nii kvaliteetsete toodete asemel,   mis   on   tavapoodides   saadaval.   Tooteid   saab   pakkuda   eelkõige   eraisikutele,   nii meestele   kui   ka   naistele.   Samuti   kuuluksid   sinna   alla   spa-d   ja   kuurortravikeskused,   kes hakkaksid   oma   ettevõtetes   klientidele   pakkuma   kvaliteetseid   mudavanne   ja   teisi ravihoolitsusi.   Kosmeetikatooted   jõuaksid   klientideni   läbi   tooteesitluste,   reklaami   (nii internetis,   ajakirjades   kui   ka   poodides)   ning   koostöö   kosmeetikaettevõtetega.   Meie partneriteks oleksid turbatootjad, ülikoolide laborid, tehnoloogia pakkujad ja toetuste ning rahastuse  pakkujad.  Tooteid  saab müüa  e-poodides ja  talupoodides.  Kulude  alla  läheksid turba kaevandamine ja selle käitlemine, investeerimine seadmetesse ja rajatistesse, seadmete hooldus,   maksud   ja   personalikulud.   Tulude   alla   läheksid   investeeringutoetused. Võtmeressurssideks on hoidlad, töötajad ja tehnoloogiaalased teadmised. Võtmetegevustena kasutaks   turba   isekaevandamist,   samuti   turba   kokkuostu   Eestis   ning   transporditeenuse osutamist. Tabel 1. Neljanda praktikumi ärimudeli tabel.  23

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• 1. TURVAS
• 1.1. Turba tüübid ja omadused
• 2. TURBA KASUTAMINE
• 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)
• Joonis 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet)
• 3.1. Turba freesimine
• 3.2. Tükkturba tootmine
• 3.3. Plokkturvas
• 4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL
• 4.1.Turba ressursi piirangud
• 5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA
• 6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS
  • 6.1. Turba import ja eksport
  • 6.2. Turba kodumaine kasutamine aastatel 2000-2007
  • 6.3. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang ja varu
• • 6.4. Turba esmatootmine ja sisemaine kogutarbimine
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS
• LISA