Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organsimi puhastumine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on elutegevuse produktide jäägid?
  • Miks on puhastumine oluline?

Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga – kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid , liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga , mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu.
Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites , aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle võime mürkidest vabaneda ja ise puhastuda. Nii päeval kui öösel toimub ohtlike ühendite kahjutustamine ja nende väljaviimine organismist. Kõigi haiguste, ravimite kasutamise, pikaajalise stressiga kaasneb toksiliste ainete kogunemine ja see nõuab seetõttu veel pingutavamaid puhastusprotsesse.
Miks on puhastumine oluline? Kõigi erinevate erialade arstid teavad väga hästi, et ainevahetuse jääkproduktide kogunemine soolestikus võib esile kutsuda paljude haiguste ägenemist ja nende kulgu raskendada. Paljud probleemid algavad soolestikust. Mao-sooletrakti töö häired võivad välja lüüa kus iganes ja kuidas iganes: nahal (nahapõletik, sammaspool , allergia), kopsudes (bronhiaalastma), ainevahetushäirena ( rasvumine , diabeet, osteokondroos , artriit), kroonilise väsimuse, kroonilise kõhukinnisuse ja kuseteede haigustena, sagedase peavalu ja külmetuste kujul, radikuliidi, migreenina. Ja see loetelu on alles kaugel täielikust!
Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik . Nende kahe süsteemi töö on omavahel nii tihedas seoses, et see on andnud põhjust nimetada soolestikku meie teiseks ajuks. Soolestiku limaskest ja aju valgeaine on justkui ühe pere liikmed, mis tähendab, et kui üks süsteem saab häiritud, tekib häire ka teises süsteemis. Kaasaegsed uurimused on samuti jõudnud ringiga tagasi tõdemuse juurde, et kogu keha ja ka aju saab normaalselt töötada vaid siis, kui meie soolestik töötab häireteta. Soolestiku tööd aga saame õige ja teadliku toitumisega paljuski ise mõjutada. Kahjuks on paljude inimeste jaoks soolestiku kahjustatud töö saanud tavaliseks seisundiks ja inimesed ei kujuta isegi ette, kui kahjulik see organismile on. Seoses sellega on soolestiku töö normaliseerimine parim moodus hea enesetunde taastamiseks ja säilitamiseks.
Keha puhastamise eesmärgiks on viia välja mittevajalikud antitoitained (ühendid, mis takistavad vajalike toitainete imendumist). Samuti toetada maksa ja soolestiku tegevust, pakkudes vajalikke toitaineid ja vähendades n-ö töökoormust. Maks ladustab meie kehas vitamiine, vajalikke toitaineid, aga ka suhkrut ja rasva ning jagab seda vereringesse. Sellest, millal maks abi vajab ehk vajadusest organismi puhastada annab märku meie üldine enesetunne. Liialt koormatud maks võib põhjustada väsimust, pea-, lihase- või liigesevalu ning ka liiga sagedast haigestumist.
Keha puhastusprotsessi käigus vajab organism mitmeid erinevaid vitamiine, mineraale , aminohappeid ja fütotoitaineid. Puutume iga päev kokku väliskeskkonnast pärit toksiinide ehk mürkidega ja ka meie kehas tekib erinevate protsesside käigus toksiine . Oma eluviisidega, sealhulgas toitumisega saame palju ära teha selles osas, kuidas keha suudab puhastumisega toime tulla.
Puhastumise tulemuseks peaks olema paranenud enesetunne, rohkem energiat, klaarim ja säravam nahk, vähenenud peavalud . Organismi puhastuskuur võib kaasa tuua ka kaalulanguse, kuna menüüst tuleb eemaldada maiustused ja muud ebatervislikud näksid ning rõhk on tervislikul toiduvalikul.
Ilusamaks muutuvad nii nahk, juuksed kui ka küüned ning sellel on tegelikult väga lihtne põhjus – puhastunud keha saab tegeleda uute rakkude ülesehitamisega. Kui keha puhastussüsteem on ülekoormatud, tegeleb keha sellega, et kuidagi hakkama saada ning keha uuenemiseks ei jätku piisavalt ressurssi.
Keha vajab edukaks toimimiseks vitamiine, mineraale, valke, rasvu jms. Kui neist liiga suur osa tuleb kulutada organismi puhastusfunktsioonide toetamiseks, siis keha uuenemise protsessil jääb olulistest ainetest vajaka. See on ka põhjus, miks meie nahk on vahel kare või küüned haprad ja laigulised.
Seedesüsteemi ülekoormuse korral saab löögi ka immuunsüsteem. Nõrgenenud immuunsüsteemi korral kulub oluliselt rohkem energiat terve olemisele, mitte keha terveks uuenemiseks.
Ideaalses maailmas saab keha enda puhastamisega suurepäraselt hakkama. Selleks on vaja toit enne organismi imendumist piisavalt lagundada. Lisaks tuleb hoolitseda, et ümbritsevast keskkonnast ning toidu ja joogiga ei tuleks kaasa toksilisi ühendeid. Soolestik, maks ja erituselundid peaksid töötama laitmatult. Paraku igapäevaelus see nii siiski ei käi.
Toiduga saame tegelikult kaasa hulga soovimatut ja ebavajalikku nagu näiteks taimekahjuritega võitlemiseks kasutatavad pestitsiide, mitmesugused ravimeid, lisaaineid jm. Keskkonnast saame külge õhusaastet, parfüüme, sigaretisuitsu ning ka meie enda keha toodab palju ebasoodsat nagu ainevahetuse lõpp- produktid , bakteriaalsed endotoksiinid jne.
Meie keha üheks tähtsamaks puhastavaks organiks on ka maks. Kahjulike ühendite kahjutuks tegemine ning sidumine ühenditega, mille abil mürkained kehast eemaldatakse. Mürkide väljutamine maksas vajab kahte erinevat faasi ning oluline on, et mõlemad töötaksid efektiivselt.
„Lihtsustatuna öeldes esimeses faasis kogutakse ebavajalikud ained kokku ja teises faasis aidatakse need kehast välja viia. Nendeks protsessideks vajab keha mitmeid ühendeid, vitamiinidest aminohapeteni, lisaks kindlasti ka puu- ja köögiviljades sisalduvaid fütotoitaineid. „Kui maksa esimene ja teine faas on ülekoormatud, kogunevad kehasse toksiinid . Paljud neist on rasvlahustuvad ja kogunevad keha rasvkoesse, kuhu võivad jääda väga pikaks ajaks.
Esimeses faasis tegeleb maks jääkainete ettevalmistamisega organismist väljutamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid (paljud hügieeni- ja kosmeetikatoodetes sisalduvad ained) kergemini lahustuvateks. Lisaks toodetakse kehas palju vabu radikaale ehk ebastabiilseid osakesi, mis reageerivad keharakkudega ja põhjustavad nende kahjustusi.
Vabad radikaalid on üliaktiivsed ühendid, mis teatud määral on organismile kasulikud, kuna tagavad normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse. Ohtlikuks muutuvad nad siis, kui neid on liiga palju.
Selles faasis vajab keha eriti B2-, B3-, B6- ja B12-vitamiine, foolhapet, aminohappeid, flavonoide ja fosfolipiide. Lisaks vajab maks vabade radikaalide kahjutustamiseks palju antioksüdante, C-, A- ja E-vitamiini, seleeni ja fütotoitaineid puuviljadest, köögiviljadest, täisteraviljast, kapsalistest. Need toetavad maksa esimest detoksifikatsiooni faasi.
Maks ladustab A-, D- ja B12– vitamiini ning rauda, ülekoormuse korral on nende ainete ladustamine häiritud.  B12 on vajalik aminohapete normaalseks ainevahetuseks, erinevate aneemiate ennetamiseks ja närvikoe normaalseks arenemiseks. A-vitamiini kasutatakse nägemisprotsessiks, paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks, limaskestade normaalseks arenguks ning organismi viljastusvõime tagamiseks. D-vitamiini kasutab organism kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks, luude ja hammaste arengu soodustamiseks, vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamiseks, infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks.
Teises faasis seotakse toksiinid nende kahjutuks tegemiseks mitmesuguste ühenditega ning seejärel väljutatakse organismist.
Organismi puhastamine puhastamine seda, et meie toit sisaldab võimalikult vähe kehale halvasti mõjuvaid ning võimalikult palju puhastusprotsessi toetavaid aineid. Vajalikud on mineraalained , vitamiinid, fütotoitained, probiootikumid , kiudained , head valgud ja rasvad jne. Halvasti mõjuvad meie nahale näiteks praetud toidud, magus, sageli ka piimatooted. Naha jaoks on olulised vitamiinid A, C, B, K , E, lisaks ka oomega3 rasvhapped .
Keha puhastumisvõimet pärsib oluliselt puhastussüsteemi ülekoormamine, mida põhjustab suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ohtrad lisaained toidus, liigselt grillitud liha jms. Lisaks koormab suur toidukogus liigselt maksa ja soolestikku ning see ei suuda kahjulikke ühendeid efektiivselt detoksifitseerida, Toidukogused võiksid olla väiksemad ning süüa tuleks ka tihedamini – kolm toidukorda ja kaks vahepala on siin raudselt omal kohal. Kuna maksal ja soolestikul on raske töödelda küllastunud rasvu, rasvaseid liha- ja piimatooteid, transrasvu ja hüdrogeenitud rasvu. Liiga suured ja rasvased toidukogused koormavad liigselt maksa ja teisi seedesüsteeme ning nii ei suuda see täisvõimsusel töötada. Rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetus on häiritud, vereringesse satuvad toksiinid ja jääkained ning tulemuseks on väsimus, energia langus ja nõrgenenud immuunsüsteem. Puhastunud organism saab keskenduda uute rakkude tootmisele ja toob seega ka parema enesetunde ja rohkem energiat. Oluline on loobuda või vähemalt oluliselt vähendada ka järgnevate toiduainete tarbimist: rafineeritud nisujahu ja sellest valmistatud tooted, valge riis , maiustused ( kommid , koogid, küpsised, jäätised, šokolaadid jne), kohv, must tee, praetud toidud, mis on ka muuhulgas toitainetevaesed.
Maiustustes peituv liigne suhkur, pagaritoodetes leiduv (osaliselt) hüdrogeenitud taimeõli ning kantserogeenseid aineid sisaldavad praetud ja grillitud toidud ei toeta organismi mürkidest vabastamisel. Detoksi ajal vajab keha valke, kuna detoksifikatsiooni protsessi käigus seotakse paljud toksiinid valkudest saadavate aminohapetega.
Liigselt töödeldud toidust loobumise kõrval on hea toita organismi valkudega, kuid kindlasti ei tohi ka sellega liiale minna. Suurem osa valkudest võiks tulla hoopis taimsetest allikatest nagu näiteks kaun - ja teraviljad. Liha asemel võiks eelistada kala. Ka rasvadest ei tohiks loobuda, kuid neid tuleb hoolega valida.
Transrasvu ja hüdrogeenitud rasvade tarbimist tasub vältida, kuid kindlasti lisada menüüsse tervisele olulisi rasvhappeid sisaldavaid toite nagu kala, pähklid, seemned, avokaado, oliivid . Samuti võiks igapäevaselt menüüsse lisada hapendatud ehk fermenteeritud toite, näiteks hapukurk ja hapukapsas . Vahet tuleb osata teha hapendatud ja äädikaga marineeritud toiduainetel, kuna organismile vajalikke häid baktereid leidub just hapendatud toitudes. Head probiootikumid ja ensüümid aitavad seedeelundkonnal paremini töötada ja tugevdavad organismi vastupanuvõimet. Seejuures leidub elus baktereid just toores toidus, mitte näiteks praetud hapukapsas.
Süsivesikurikastest toitudest tuleb kindlasti jätta menüüsse täisteraviljad. Kindlasti peaks tarbima piisavas koguses puhast vett, kuhu võib maitseks lisada sidruni- ja kurgiviile või marju. Vesi aitab neerude kaudu toksiine kehast välja viia. 
Lisaks vedeldab vesi ka pärasooles söödud toidujääkide massi, mistõttu see liigub kiiremini läbi soole ja viib kaasa erinevad toksiinid. Kui vett on organismis vähe (sh toidumassis, mida viiakse kehast välja), püsib mass liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes.
Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju , eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat , marjad , punapeet , viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika . Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas , brokoli, rooskapsas , lehtkapsas ja nuikapsas . Kasuks tulevad ka redised, kaalikas , naeris, spargel ja laugulised ( sibul , punane sibul, küüslauk).
Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele.
Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid, vitamiine ja aminohappeid ning nende piisav olemasolu toidus on väga oluline, et keha puhastusprotsess toimiks tõrgeteta. Puhastumise ettevõtmisel peab kindlustama selle, et keha suudaks jääkaineid efektiivselt organismist välja viia.
See ei tähenda, et mingi perioodi vältel tuleks ainult kindlaid toiduaineid või mahlu tarbida. Oluline on regulaarselt süüa. Eined peaksid enamasti olema taimsed ja sisaldama palju värskeid köögi- ja puuvilju, häid rasvhappeid ja valke. Menüüsse võiks igapäevaselt teadlikult valida rohkem puhastumist toetavaid toitusid.
Püsivalt hea enesetunde ja tervise tagab siiski tervislik söömine elustiilina, mitte kuuride või dieetidena.
Organsimi puhastumine #1 Organsimi puhastumine #2 Organsimi puhastumine #3 Organsimi puhastumine #4 Organsimi puhastumine #5 Organsimi puhastumine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuglase Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Milleks meile maks
8
doc

Milleks meile maks?

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Maksa peamised funktsioonid...................................................................4 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt............................................................4 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine.............................................4 1.1.2 Glükogeeni ainevahetus............................................................5 1.1.3 Rasvade ladustamine...............................................................5 1.1.4 Kolesterooli tootmine ja detoksifikeerimine....................................5 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll...................................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................6 2. Kui maksa normaalne talitlus on h?

Bioloogia
Tervislik toitumine
7
doc

Tervislik toitumine

Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile ­ tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näo

Iluteenindus
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
Tööseadusandluse praktiline rakendamine
18
doc

Tööseadusandluse praktiline rakendamine

Juhendaja : Mai ­ Liis Toivar Tallinn 2009 ­ 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1. PH OLEMUS..........................................................................................4 2.PH TASE VERES JA PRGANISMIS...............................................................5 3.PH PUHASTUMINE..................................................................................6 4.PH TOITUMINE.......................................................................................8 5.TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES......................9 6.PH TASAKAAL JA FÜÜSILINE KOORMUS..................................................10 7.PH TOITUMINE HAIGUSTE RAVINA..........................................................11 KOKKUVÕTE.............................................

Tööõigus
Toit ja toitumine
32
docx

Toit ja toitumine

SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus

Toit ja toitumine
Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport
Seedimine-imendumine ja toitained
4
pdf

Seedimine, imendumine ja toitained

Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avaldada alles maos. Ööpäev

Kokandus
Toidu- ja toitained
10
docx

Toidu- ja toitained

VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valguta

Kodundus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun