Toitainetest kuni neerudeni (1)

Süsivesikud(energia). rasvad (naha uuenemine, vitamiinid )
valgud (keha uuenemine)
mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne)
Skorbuut – C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus)
Rahiit – D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste )
natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne.
Kuivsilmsus –A-vitamiini puudus(loomsed toidud)
Kalorsus – energiakogus , 40% kasulik energia(60% soojend.)
Ensüümid – keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid
Ainevahetus – toitumine+jääkide eraldamine
Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane
rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire
Amülaas – lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L.
Maos: soolhape + pepsiin (valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L.
Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis – lipaas -lagund.rasvu,
vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut)
Kusiaine – uriini ja higi koostises olev mürgine aine
Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest
Sapp -muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab.
Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda.neerus miljon.
Lümf-moodustub verest.läbipaistev kehavedelik,
mis voolab lümfisoontes, ei sisalda erütrotsüüte

Ainevahetusprotsesside kaudu on organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jääkaineid. Toiduained on inimtoiduks mõeldud taimse või loomse päritoluga ained.

Toitained on toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat.

Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel.

Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumata.

Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis ensüümide koostises osalevad ainevahetuses. Põhiliseks vitamiinide allikaks on inimesele toit.

Organismi ainevahetuse kiirus sõltub mitmetest teguritest, näiteks vanusest , keha temperatuurist, toitainete hulgast, ensüümide aktiivsusest, kehakaalust jne.

Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõd koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu , peensool ,jämesool ja pärak.

Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastatavaks.

Suus peenestatakse toit hammastega ja segatakse süljega.

Neel ja söögitoru juhivad toidu makku.

Maos algab toidu intensiivne seedimine, lisaks on magu toidu mahuti . Maonõre soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest.

Peensooles seeditakse toit lõplikult.

Peensoole sisepinda suurendavad arvukad kurrud ja hatud . Suur sisepind kiirendab toitainete lõhustumissaaduste imendumist.

Jämesoolde kogunevad seedumatud toidujäägid ja seal elutseb ka rikkalikult baktereid.

Seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsivesikud.

Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensüümid. Tärklist lõhustab amülaas, valkude lõhustamiseks on vaja pepsiini , rasvu lagundab lipaas.

Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel.

Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde.

Peensooles lõpeb süsivesikute,valkude ja rasvade seedimine.

Maksas sünteesitakse sappi , mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilkadeks.

Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme.

Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi.

Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi.

Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud , aga ka kopsud , nahk ja soolestik .

Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest.

Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka.

Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide.

Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites).

Seedumata toidujäägid väljuvad päraku kaudu, kusjuures väljaheidete hulk sõltub toidu koostisest, söömise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.