100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K2hkuTargaks
Õppematerjali autor
a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1…30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim.. suur survetugevus, väike tõmbetugevus, suur tihedus, väike veeimavus, suur külmakindlus, suur soojajuhtivus, suur kõvadus, suur kulumiskindlus, hästi poleeritav, väga dekoratiivne. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on: -killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; -sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad);
..........................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse .................................................................................................................8 2.6 Puidu kuivatamine .............................................................................................................8 2.7 Puidust ehitusmaterjalid......................................................................................................9 3 Kivimaterjalid...........................................................................................................................10 3.1 Looduskivimaterjalid........................................................................................................ 10 3.1.1 Tardkivimid................................................................................................................11 3.1.1.1 Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)............................
peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon, kips, klaas, tellis). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik, kumm). 1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi: a) Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt, võivad jääda peale tulekahju kasutuskõlblikuks. b) Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. c) Põlevad Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Kõik orgaanilised ained, mida
.................................................................. 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ................................................................................ 13 23. Lubisideained - tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad. .............................. 14 25
............ 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............. 61 5.7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid