Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinevad soolad ja suhkrud (0)

1 Hindamata
Punktid

Erinevad soolad ja suhkrud
Soolad
Mis on sool ?
Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist.
Erinevad soolad :
Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium . Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained ( kloor , jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja tekitab turseid, sest puhtal kujul ja suurel määral mõjub ta organismile mürgina. Organism kaitseb ennast kahjuliku aine vastu, lahustades seda vedelikes . Seepärast tekitabki tavaline lauasool ehk naatrium( kloriid ) janu ja turseid. Kogu see naatrium, mida organismil ei õnnestu lahustada, koguneb kristallidena luudesse ja lihastesse.
Seega tasuks naatriumi vältida, kuid tuleks tagada organismi varustatus mere- või mäesoolaga, kasutades neid toiduvalmistamisel või pistes mõne tera jahvatamata soola suhu sulama. Mineraalainete vaegus tekitab muu hulgas vererõhu- ja ajutegevushäireid ning soodustab krampide teket. Inimene, kes tarvitab vererõhku alandavaid ravimeid ja kasutab mineraalainete saamiseks mere- või mäesoola, peaks ravimiannust vähendama, et vererõhk ei langeks ülemäära palju. Looduslik magneesium aitab ära hoida ka lihas- ja soonekrampe. Samuti suurendavad mere- või mäesool organismi aluselisust.
Kunstlik tootmine :
Kunstlikult toodetud soolal pole midagi ühist looduslike sooladega. Looduslik sool pärineb kas kuivatatuna merest või on see kaevandatud iidsete sisemaiste merede põhjast, nagu näiteks Himaalaja sool.
On olemas : Meresool, PAN-sool, ürdisool,Himaalaja sool,tavaline keedusool , küüslaugu sool ,
Suhkrud
Suhkur kui looduslik energiaallikas on organismile
kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik
inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut
mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast.
Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda
sisaldavad toidud ( kondiitritooted , karastusjoogid jms)
annavad tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll
palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli
on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva.
Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest.
SAHHAROOS
Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See
koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist.
GLÜKOOS
Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning
lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks,
kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism
muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende
omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre,
seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides.
Tööstuslikult saadakse glükoosi tärklisest. Glükoosi on
võimalik osta ka poest või apteegist.
FRUKTOOS EHK PUUVILJASUHKUR
Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades
ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi
teel. Fruktoos on suhkrust magusam . Kuna see imendub
aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes.
LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR
Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega.
Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile
magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel
osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes
on laktoosi 3–3,5%.
MALTOOS EHK LINNASESUHKUR
Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest
glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel
terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb
glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate
ensüümide toimel väiksemateks osadeks . Linnaseekstrakt
on tuntud ka maltoosa nime all.
TOOR -ROOSUHKUR
Toor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Suhkruroost pressitakse välja mahl , mida keedetakse , kuni vesi on
aurustunud ning lõpuks tekivad pruunid kristallid . Tänu sellele
on melassilt (suhkru tootmisel tekkiv pruun siirup) pruuni
värvuse saanud suhkrus säilinud vitamiinid ja mineraalained.
PRUUN SUHKUR
Nn pruuni suhkrut on kahte liiki: osaliselt rafineeritud
suhkur ehk melassijääkidega toorsuhkur ning fariinsuhkur ,
mis on saadud valge suhkru tootmisjäägist ja mis
sisaldab lisaks sahharoosile ka glükoosi, fruktoosi ning
melassijääke. Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur
on suhkrutootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud,
keemiliselt töödeldud-pleegitatud ega ka tagantjärele
pruuniks värvitud. Toorsuhkrud on näiteks Demerara ja
Muscovado suhkur.
VALGE SUHKUR
Valgel suhkrul (rafineeritud sahharoos, peensuhkur,
lauasuhkur , kristallsuhkur) on puhastamise käigus
eemaldatud vitamiinid, mineraalained ja teised organismile
vajalikud ained, mis on olemas suhkruroo ja - peedi mahlas.
Valge suhkru baasil on tehtud näiteks fariinsuhkur,
tarretisesuhkur , pärlsuhkur, tuhksuhkur , tükisuhkur,
vanillsuhkur ja suhkrusiirup.
SUHKRUTE SISALDUS MÕNINGATES TOITUDES
Sahharoos, g / 100 g Fruktoos, g / 100 g Glükoos, g / 100 g
Viinamarjad 0,3 7,3 7,6
Banaan 11,1 5,0 4,8
Õun 1,3 4,5 2,1
Pirn 0,9 4,7 2,2
Ploom 3,8 1,3 3,2
Virsik 5,8 1,2 1,2
Apelsin 3,9 2,4 2,2
Sidrun 0,3 0,5 0,6
Kiivi 1,3 4,3 4,6
Ananass 5,5 2,5 2,0
Mango 9,0 2,6 0,8
Maasikad 2,3 3,0 3,1
Mustad sõstrad 0,3 4,0 3,5
Punased sõstrad 0,2 4,4 2,9
Mustikad 0,5 2,9 3,0
Arbuus 3,4 2,3 1,3
Rosinad 1,5 28,9 29,7
Mahl, keskmiselt 2,8 4,6 3,1
Puuviljanektar, keskmiselt 7,7 1,9 1,6
Marjanektar, keskmiselt 25,6 1,7 1,6
Mahlajook , keskmiselt 10,3 0,3 0,3


KOOSTAS : Kätrin Tarjus
K-12A
Vasakule Paremale
Erinevad soolad ja suhkrud #1 Erinevad soolad ja suhkrud #2 Erinevad soolad ja suhkrud #3 Erinevad soolad ja suhkrud #4 Erinevad soolad ja suhkrud #5 Erinevad soolad ja suhkrud #6 Erinevad soolad ja suhkrud #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Chokolattte Õppematerjali autor
ülevaade erinevatest sooladest ja suhkrutest ning nende headest ja halbadest külgedest ning kust neid saab

Sarnased õppematerjalid

Sool ja suhkur toidus
18
docx

Sool ja suhkur toidus

tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Suhkrud jagunevad looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste

Toiduained
Suhkur looduses ja suhkruliigid
3
docx

Suhkur looduses ja suhkruliigid

Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat ­ st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. · Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. · Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud ­ sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses

Toiduainete loomne toore
Suhkrud
9
pptx

Suhkrud

Suhkrud Kadi Hinrikus KM12-PE Suhkrud KORRUS Peamised suhkrud Leib, teraviljatooted, Maltoos, sahharoos kartul Puu- ja köögiviljad Fruktoos, glükoos, sahharoos Piimatooted, Laktoos, sahharoos toidugrupp liha-kana- kala-muna Lisatavad toidurasvad Laktoos Suhkur ja maiustused Sahharoos – peamiselt lisatavast suhkrust Suhkrud ja magusained meie ümber  Suhkruid võib jagada looduslikult esinevateks suhkruteks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad

Bioloogia
Sool ja suhkur
6
doc

Sool ja suhkur

soolaümbrises või -alusel. Toidus tarvitamiseks on kivisool pahatihti liiga must ning vajab mõnikord lausa läbipesemist. Jodeeritud sool. Joogivees loodusliku joodi puudumist korvav sool, milles leiduva joodi üledoseerimist ei kasuta normaalse soolatarbimise puhul sugugi peljata. Vältida võiks seda soola aga hoidistamisel, kus ta võib anda kõrvalmaitseid ja vallandada ootamatuid keemilisi protsesse. Maitsestatud soolad. Selleri-, küüslaugu- ja sibulasoolad on heaks vahendiks, et kiirendada ja hõlbustada kuumade roogade maitsestamist. Mugav on neid kasutada ka külmroogades nagu maitsestatud võisegud, dipikastmed, segasalatid jpm; ka võib neid võileibadele või muudele toiduainetele lihtsalt peale riputada. Maitsesoolade koduse valmistamisega ei maksaks aga aega ja vaeva raisata, kuna vajalike lisaainete puudumise tõttu kipuvad segud kiiresti paakuma ehk kivistuma. Kallid soolad

Keemia
Toidu süsivesikud
9
doc

Toidu süsivesikud

- hemitselluloose, pektiinaineid, tselluloosi jne. PISUT VAJALIKKU AJALUGU Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Nendest faktidest võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.),

Keemia
Eritoitumine diabeetikule
35
docx

Eritoitumine diabeetikule

normaalsele tasandile näiteks kaalulanguse või kehalise aktiivsuse suurendamise abil, kuid geneetiline eelsoodumus jääb alles. I tüübi ja II tüübi diabeet on diabeedi peamised vormid, kõik teised alavormid on haruldased. Erinevate diabeedivormide eristamine on vähemalt teatud määral kunstlik ning ebaselgetel juhtudel ei ole täpset klassifikatsiooni alati võimalik leida. . ( www.diabetes.ee) Diabeedi erinevad alatüübid On võimalik eristada mitukümmend erinevat diabeedivormi. Diabeet ei ole kindla sümptomaatikaga haigus, diabeedi võib jagada erinevatesse alagruppidesse. Jaotus on üsna ebatäpne ning seda ei saa kaasajal pidada näiteks ravivariantide ainsaks valikukriteeriumiks. Diabeedi loomus võib haiguse edenedes muutuda, seetõtu on täpsest klassifikatsioonist olulisem arvestada haiguse raskusastet ja pakkuda komplikatsioone tõhusalt ennetavat ravi.

Toit ja toitumine
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained

Toit ja toitumine
Toidukauba õpimapp
80
docx

Toidukauba õpimapp

üle 60 kraadi hävinevad ja mee kvaliteet väheneb. Mee kasulikud omadused: magustaja ­ suhkrut saab asendada meega paljudes toitudes ja jookides. Mesi sisaldab umbes 69% ulatuses glükoosi ja fruktoosi võimaldades kasutada seda magustajana. energia allikas ­ mett kasutatakse ka energia allikana, kuna see sisaldab ühes täies teelusikas umbes 64 kilokalorit. Üks teelusikas suhkurt annab umbes 50 kilokalorit. Samas suudab ka väga tundlik kõht muuta mees olevad suhkrud glükoosiks, mis teeb mee kergest seeditavaks. Kui tunned ennast hommikul väsinu ja letargilisena, siis selle asemele, et võtta energiajooki või kohvi, proovi mett. Pane mett kas röstsaiale või asenda suhkur oma hommikutees meega. Kui lastel on koolis raske hakkama saada, tasub ka neile teha päevaks kaasa mõned saiad meega. kaalu alandaja ­ kuigi mees on rohkem kaloreid kui suhkrus, aitab sooja veega segatud mesi lagundada kehas talletunud rasvu. Samuti aitab mee ja sidruni ning mee

toiduainete sensoorse hindamise alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun