Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia ja argielu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Toidukeemia
Valgud
Me sööme iga päev
mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu,
köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained :
valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid , mikroelemendid , mineraalained .
Toitained imenduvad
kehas: valgud, rasvad , sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja
vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest
moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui
täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul.
Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb
lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri
toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas.

Toitainete vajadus ja nende
ülesanded organismis



Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed,
valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere
hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu
Keemia ja argielu #1 Keemia ja argielu #2 Keemia ja argielu #3 Keemia ja argielu #4 Keemia ja argielu #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meeelis Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Toidu- ja toitained

VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valguta

Kodundus
thumbnail
5
doc

Toitainete referaat

REFERAAT TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad.Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu ­ sellest ka nimi toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid, mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Kui suurt toitainete kogust me vajame? Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinev sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Se

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Toitained

TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud ka

Bioloogia
thumbnail
17
doc

Toitumisõpetus

SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid......................................................

Toiduainete ja toitumisõpetuse alused
thumbnail
12
doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad........................................................................................................................... 6 1.4.Vesi...........

Toitumisõpetus
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k

Biokeemia
thumbnail
24
doc

PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad k

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun