Tervislikud eluviisid (0)

Tervislikud eluviisid
Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid.
Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust.
Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu , s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada.
Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik.
Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud .
Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal . Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta ! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama.
Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna , vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks.
Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima.
Püramiidi tipp
Rasvade, õlide ja maiustuste söömist peaks piirama ning nende grupp moodustab väikese tipu püramiidist. See rühm kätkeb endas salatikastmeid, erinevaid õlisid, kreeme, võid, margariini, magustatud karastusjooke, komme ja magustoite. Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid , aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte.
Püramiidi keskosa
Mõõdukas koguses vajab meie organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad püramiidi keskosa ülemise poole. Piim, jogurt, juust, samuti liha, kala, linnuliha , kuivatatud oad, munad ja pähklid - kaks erinevat toiduainete gruppi, mille enamjaolt moodustavad loomsed toitained - on tähtsad valgu, kaltsiumi, raua ja tsingi allikaks. Võimaluse korral valida taine liha, nahata linnuliha, kala ning madala rasvasisaldusega piimatooted kontrollimaks rasva ja kolesterooli taset. Piira fritreeritud toitude osakaalu, see aitab ka rasva ja kalorite liigse kogunemise vastu.
Rohkem peaks sööma puu- ja juurvilju, mis täiendavad püramiidi alustala. Peale selle, et puu- ja juurviljad on parim allikas vitamiinide, mineraalide ja kiudainete ammutamiseks, on need ka madala rasvasisaldusega, madala soodiumimääraga ning ei mingit kolesterooli. Süües erinevaid puu- ja juurvilju on kindel, et igapäevane C-vitamiini vajadus on kaetud.
Püramiidi alustala
Leib, tangained, riis , makaronid - teraviljatooted - on püramiidi aluseks, sest nende järgi peaks planeerima toitumist. Püüa valida iga päev nende toodete hulgast 6-11 portsjonit. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale . Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Et säilitada madal rasvasisaldus, piirake leivapealset.
Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet meie tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus , et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud , lipiidid, vesi, vitamiinid , mineraalained , mikroelemendid ) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka meie oma toiduainete tööstus hakkab üha julgemalt ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki , kes näevad lisaainetes rahva tervise otsest laastajat. Püüamegi järgnevalt heita pilgu E-tähise ja numbrikoodidega ainete maailma ning vaagida nende ohutust/ohtlikkust inimese tervisele erapooletu pilgu läbi.
Tervisespordi parimad pooled:
- Vähendab seljavalu
-  Alandab depressiooni
-  Aeglustab vananemisprotsessi
-  Säilitab kehakaalu
-  Tugevdab südant ja kopse
-  Tugevdab lihaseid ja luid
-  Ergutab mõttetegevust
-  Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset
-  Alandab  vähki haigestumise riski
Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab?
Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks. Liigne kolesterool võib olla ladestunud veresoontes ja seetõttu viimased kitsenevad. Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter , mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon , mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus.
Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist?
Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum.
Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini.
Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase
Milline peaks kolesterooli tase olema??
Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka südamehaiguste ja ajurabanduse suhtes. Kui üldine tase on kõrge nn. hea kolesterooli kõrge taseme tõttu, siis ei ole tõenäoliselt vaja karta suurenenud riski südamehaiguste suhtes. Siinkohal ka mõningaid näpunäiteid : Söö palju juur - ja puuvilju · Söö enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel.
· Vali taised lihatükid sea-, veise- ja lambaliha süües. Samas vähenda liha kogust.
· Söö erinevaid kiudainerikkaid toite nt. täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada. Samuti tulevad kiudainerikkad toidud kasuks kui püüate kehakaalu vähendada, sest kiudained tekitavad täiskõhutunde.
· Piira küllastatud rasvade tarbimist, just piimatoodete näol (näiteks jäätis ja või) ning palmi - ja kookosõli puhul. Kui näete pakile kirjutatud järgmisi koostisosi, siis teadke, et toidus on küllastatud rasvade osakaal väga suur: palmiõli, kookuspalmiõli, osaliselt küllastatud taimeõli.
· Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas.
· Tarbi väherasvaseid piimatooteid.
( http://www.doctus.ee/era/tervislikud_eluviisid.ht m  viide 1.)
Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele
Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse.
Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem.
  Nikotiin tekitab keemilises reaktsioonis inimkeha valkudega aine nimega nornikotiin. Just see aine osaleb nikotiinisõltuvuse tekitamises. Nüüd avastati ka keemiline side suitsetamise ja ainevahetushäirete vahel. Avastuse olemuseks on suhkrute ja teatud valkude omavaheline keemiline reageerimine, millega võivad kaasneda arenenud glükolüüsi lõppproduktideks, AGE- deks nimetatavad ained.
AGE-de suurt hulka veres on juba varem seostatud paljude haigustega, eriti Alzheimeri tõve, suhkruhaiguse ja vähiga. Nendel on roll ka veresoonte lubjastumises ja muudes inimese vananemisega kaasnevates tervisehäiretes. Suitsetamise mõjul kehas tekkiv nornikotiin muudab kehavalgud pöördumatult ja võib tõbede süvenemist ergutada.
 Teadlased analüüsisid suitsetajate ning mittesuitsetajate verd ning avastasid, et suitsetajate kehas oli nornikotiini läbi muutunud valkude ja glükolüüsi lõpp-produktide hulk suurem kui mittesuitsetajatel.
Üllatuslikult leiti ka, et suitsetamisest loobumise järel jääb nornikotiin inimkehasse palju kauemaks kui nikotiin, mis kaob üsna kiiresti. Veel avastati nornikotiini reageerimine selliste üldlevinud steroidravimitega nagu kortisoon, mis võib nende tarvitamise kasule lisada ka kahju Isegi suitsetamise mahajätmist hõlbustavad nikotiini sisaldavad närimiskumm ja plaastrid võivad tervist kahjustada. Siiski on pikemas perspektiivis kõige tähtsam suitsetamisest loobumine, ükskõik milliste abivahendite najal.
( http://www.advent.ee/tervis/?op=artikkel&id=33  viide nr.2)
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärssijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist.
Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas , mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga . Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta
Tõrv , mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad . Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana.
Miks suitsetatakse üha enam?
On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha. Püütakse kõike ise üle elada ja omal nahal tunda. Ega neist proovijaist kõigist regulaarseid suitsetajaid saa. 20aastaselt suitsetavad neist ehk pooled või needki enam mitte. Tegemist on eaga , kes alles leidmas ennast ja neile on üpris raske selgeks teha, et suitsetamine pole positiivne valik. Pealegi ei ilmne noortel haiguse tunnuseid, seega ei karda nad midagi. Neile ei saa käegakatsutavalt selgeks teha, et suitsetamine andis tõuke sellele või teisele haigusele. Eesti peredes suitsetab iga teine lastega pere, kas siis üks, või mõlemad vanemad. Ehkki ka neis perekondades, kus mõlemad vanemad ei suitseta, hakkavad samuti lapsed suitsetama, on siiski nii, et laps matkib paljuski vanemaid. Kui peres suitsetatakse, siis peetakse seda toimingut sama normaalseks kui kõike muudki.
Suitsetamisest loobuda üritatakse kas omal jõul või kuskilt abi nõutades. Paari-kolme aasta jooksul on Eestis hakanud selles plaanis puhuma uued tuuled. 10 a tagasi ei tuldud selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus . Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav . Jagub neidki, kes katsunud elus viis-kuus, vahel suisa 10 korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Kui rääkida nikotiinisõltuvuse intensiivsusest, siis see on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus.
Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis haigusnähte, tuuakse ka mitmesuguseid sotsiaalseid põhjusi, ka otsustatakse suitsuga lõpp teha laste pärast, et neile mitte halba eeskuju anda. See on ju üpris positiivne pöördumine. Ühiskonnas on hakatud üha enam rääkima suitsetamise negatiivsetest külgedest, samuti on pannud tubakaseadus paljusid inimesi mõtlema.
Ühiskonna suhtumises toimunud nihked on muutunud teretulnuks need kohad, kust saab suitsetamisvastast abi.