Toitumine (1)

Toitained
Toiduained – see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms)
Toitained – need millest see toiduaine koosneb ( valgud , rasvad , süsivesikud, vitamiinid)
Toitainete ülesanded:

• Energia tootmine
  
• Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele
  
• Toidutagavarade säilitamine
  

Klassifikatsioon:

• Makrotoitained – süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud
  
• Mikrotoitained – mineraalained , vitamiinid
  
• Kõikideks tegevusteks on vaja vett
  

Süsivesikud

• Põhiline energiaallikas
  
• Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse
  
• Annavad ainevahetuseks , närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia
  
• Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g
  

1g süsivesikuid annab 4 kcal
Süsivesikute liigid

• Lihtsuhkur ehk monosahhariidid – glükoos, fruktoos
  
• Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid – laktoos , maltoos , sahharoos
  
• Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid – tärklis, glükogeen, tselluloos , pektiin
  

Fruktoos – puuviljasuhkur, mida võib leida palju erinevates puuviljades
Glükoos – viinamarjasuhkur, palju leidub viinamarjades, mees
Maltoos – linnasesuhkur
Sahharoos – peedisuhkur
Glükogeen – loomne süsivesik, sisaldub maksas
Tselluloos – kiudaine
Pektiin – looduslik paksendaja
Mitte tärkliskiudained:

• Tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust
  
• Seovad hästi vett ja annavad täiskõhutunde
  
• Kiirendavad toidu liikumist läbi soolestiku
  
• Vähendavada vere kolestoroosi taset
  
• Leidub taimsetes toiduainetes – täisteraviljatooted, kliid, leib, herned, oad, läätsed, puu- ja juurviljad , marjad
  

Lipiidid:

• Lipiidi on rasvhapped , triglütseriidid (rasvad), fosfoliidid, glükoliidid, steroodid (kolestorool)
  
• Energiaallikas
  
• Kuuluvad kudede ja rakkude koostisesse (närvi, aju jne)
  
• On asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas
  
• Kaitseülessanne (soojus)
  

Triglütseriidid e.rasvad:

• Sisaldavad 3 tüüpi rasvhappeid
  

Küllastunud - loomsed , kookospähkel, palmiõli

( Mono )küllastumata – oliiviõli, rapsiõli, sarapuupähkliõli, avokaado , mandlid

Polüküllastumata – taimsed õlid, kala, mereannid
Küllastunud
Küllastumata
Toatemperatuuril tahked
Toatemperatuuril vedelad
Taluvad kõrgeid temperatuure (kuni 200C)
Ei talu kõrgeid temperatuure (üle 180C ei tohi kuumutada)
Liigtarbimine tõstab kolestorooli taset ja suurendab riski südame- ja veresoonkonna haigustele
Suure keemilise aktiivsusega, omastatakse kergemini, avaldavad mõju rasvade ainevahetusele, soodustades organismi kudede vabanemist kolestoroolist
Kolestorool:

• Rakuseinte koostisosa , veres
  
• Organism toodab ise, lisaks saadakse toiduga
  
• Organism (maks) vajab kolestorooli, et funktsioneerida, aga liigtarbimine viib tervisehäireteni
  
• Leidub kõigis loomsetes toiduainetes (muna, subproduktid, rasvane liha); taimsetes üldiselt mitte
  

Valgud:

• Valgus on rakkude põhikoostisosa ja neid on vaja rakkude (saab ainult toidust):
  

Ehitamiseks

Parandamiseks

Elutegevuseks ( hingamine , pärilikkus)

• Toidust saadavad valgus lagunevad organismis aminohapeteks või nende ühenditeks, mis jagatakse:
  

Asendamatud (peab saama toiduga)

Asendatavad (organism sünteesib ise)

• Valke, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid nim. TÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (piim, muna, liha, kala, kartul , soja)
  
• Valke, kus mõni aminohapetest puudub, nim. MITTETÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (taimsed toiduained)
  
• Täiskasvanud inimese valkude vajadus ööpäevas 50-100 g (1g = 4,1 kcal)
  

Mineraalained:

• Üle 70 keemilise elemendi
  
• Tõhustavad rasvade, süsivesikute ja valkude ainevahetust
  
• Luustiku kujunemist
  
• Närvisüsteemi ja lihaste töö
  
• Ei anna energiat
  

Liigitus:

Makroelemendid – on vajalikud kogustes, mida arvestatakse milligrammides – süsinik, vesinik , hapnik, kaltsium , fosfor, magneesium , naatrium, kloor , kaalium, lämmastik, väävel

Mikroelemendid – on vajalikud üliväikestes kogustes, mida arvestatakse mikrogrammides – raud, tsink , vask, jood , floor, seleen , arseen, tina, koobalt, broom

• Täiskasvanud inimese ööpäevane mineraalainete vajadus on 20-30 g
  
• Mineraalaineid leidub väikestes kogustes paljudes toiduainetes ja sellest piisab organismi vajaduste rahuldamiseks
  
• Erandiks on kaltsium ja raud, mida on tarvis rohkem ja mille vajadusi on raskem rahuldada. Kaltsiumi leidub piimatoodetes, molluskites, koorikloomades, kaunviljades, pähklites, seemnetes. Rauda leidub lihas, maksas, kaunviljades, teraviljatoodetes
  

Vitamiinid:

• Tegemist on toidust saadavate orgaaniliste ainetega, mis on inimorganismile hädavajalikud – organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks
  
• Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat
  

Liigitus:

Vesilahustuvad – C, B, P, PP

Rasvlahustuvad – A, D, E, K, F, Q10

• Vitamiinide imendumist ja omastavust takistaks liigne kohv, alkohol , suitsetamine
  
• Vitamiinide puudumist organismist nim. AVITAMINOOSIKS
  
• Vitamiinide üleküllus nim. HÜPERVITAMINOOSIKS
  

Vesi:

• 1-2% janutunne;
  
• 6-8% tekib südame pekslemine, peapööritus, nahk kortsub, lihaste nõrkus;
  
• Üle 10% eelmised haiguslikud nähtused muutuvad pöördumatuteks, lakkab urineerimine , nõrgeneb nägemine ja kuulmine, tekivad psüühikahäired
  
• Üle 20-25% saabub surm, sest veri on muutunud paksuks ja süda ei suuda verd ringi ajada
  
• Tähtsaim koostisosa, sest osaleb kõigis protsessides, mis toimuvad inimorganismis
  
• Inimorganismist moodustab vesi 70%
  
• Ööpäevas tarbib inimene keskmiselt 1,5-2 l vedelikku
  
• Kui palju tarbid sina vett ööpäevas?