Maailmas on palju inimesi. Kõigil neil on erinev minapilt. Minapilt pole sündides kaasa antud, see kujuneb elu jooksul ja ei püsi muutumatuna. Minapilti mõjutavad peale iseenda ka ümbritsevad inimesed, tegevused, ning hobid. Iseenda otsimine käib terve elu. Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte
tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada Suheldes saab lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine
etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli ,,oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine", teine ,,mõistes ,,Soeristase identiteeti" ehk tekkis arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab valmis olema täielikuks karskuseks", kolmas ,,aktiivse osavõtja identiteet, kujundades Soberistase identiteeti liidrirollis", neljas ,,kindlustades enda kui kasklase minapilti, jõudes tagasi enda kunagise algse identiteedi juurde" ja viimane ,,eluga edasimineja minapilt, jättes Soberistase identiteedi seljataha". Uurimisrühm arvab et selline identiteetide loomine toetab Soberistase näitel alkoholisõltuvusest vabanemist, tuues välja ühe tähtsa argumendi teiste mitteveebipõhiste rühmadega (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud) võrreldes täieliku anonüümsuse või õigemini võimaluse luua veebiidentiteet.
PIISAVALT TUGEVAD, ET SAAKS VÄLJENDADA OMA KEHALIST AKTIIVSUST. VÄIKE LAPS VÄLJENDAB SEDA VEHKIDES KÄTEGA JA JALGADEGA NING PEAD PÖÖRATES. NENDE PÕHIOSKUSTE OMANDAMINE ON VÄGA MITMEPALGELINE JA AEGLANE PROTSESS NING VASTAVALT SELLELE, KUIDAS TERVE LAPSE ORGANISMI SÜSTEEMID ON ARENENUD, HAKKAVAD KUJUNEMA UUED LIIKUMISOSKUSED. LAPSEEAS TEKIB PALJU EBAÕNNESTUMISI ISTUMISEL, KÕNDIMISEL JA JOOKSMISEL, KUID SEE EI PEATA LAST ARENEMAST JA OMA MINAPILTI AVASTAMAST. (ROPER JT 1996: 269).............................................5 1.3.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE MÕJUTAVAD TEGURID.........................................6 2.INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE....................................................8 2.1.ÜLEKAALULISUSE OHJAMINE VÄIKELASTEL.............................................8 MÕNEDELE LUGEJATELE VÕIB SEE OLLA ÜLLATUSEKS, ET ÜLEKAALULISUS ON KÕIGE HARILIKUM KÕRVALEKALLE LAPSE TOITUMISES. SEETÕTTU ON SEE
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid
tavainimese omadest, siis põhjendamatult. Peamiselt hinnataksegi inimesi osside kriteeriumide järgi nende autode, välimuse ja kaklemisoskuse põhjal. Tihti liigutakse grupis, sest üksikud ossid on küllaltki võimetud ja kaitsetud olendid, kuid see tõsiasi ei mõjuta nende enesehinnangut kuigivõrd- tänu oma väärastunud maailmapildile on ossid vaimustavalt vastupidavad kriitikale (sealhulgas ka konstruktiivsele). Minapilti mõjutab siiski suuresti osside grupi arvamus ja positsioon grupis. Antud rühmad on tugevalt hierarhilised, alluvussuhteid hoitakse range kontrolli all. Mõningane sarnasus on hundikarjaga tegu on samuti hierarhilise rühmitusega, mille ka kõige nõrgem ja rõhutud liige ei julge rühmast eralduda, sest üksi on tema ellujäämisväljavaated küllaltki väikesed. Ülejäänud ühiskond hoiab end harilikult sellest subkultuurist eemale nii palju kui võimalik.
Laastavate mõtete vältimiseks peaksime uurima teise inimese kavatsusi ja fakte, vaagima panust probleemi tekkimisel, küsima endalt millised eeldused meie tundeid 7 põhjustavad ning tunnetama ja väljendama enese emotsioone. Kolmandaks alapunktiks oleks eesmärk ennast ausalt, ilma teist osapoolt süüdistamata ja hukka mõistmata väljendada.(Harvard 2010, 43) 4.3. Kolmas samm: minapilti ähvardavate ohtude tõrjumine Paljudele inimestele võib muret tekkitada nende minapildi ohus olemine. Nad võivad tunnetada, et nende nägemused on seatud kahtluse alla ning see võib omakorda põhjustada ebaproduktiivse arutluse(Harvard 2010, 48). Ohtude tõrjumiseks peaksime esmalt ohtu mõistma. Reaktsioonid, mis ohtu võivad tekitada on tunnete maha surumine, üldistamine ja eemaldamine, teise inimese verbaalne ründamine ja vastasseisust või seisukoha võtmisest keeldumine
sellest rõõmu tundma. Ta ei suuda mõista maailma, mis teda ümbritseb, sarnanedes rohkem üksiku hundi kui inimesega; ometi on temas ka kübeke inimlikkust, mis kummalisel kombel lubab tal armastada ning kirjandusteoseid nautida. Hermann Hesse on suutnud oma romaaniga kirjeldada inimese vastandlikku sisemaailma ning tema ideed ei ole kaugeltki eluvõõrad, kuna kõigis meist toimub väljapaistmatu ja lakkamatu võitlus mitme erineva isikumina vahel, mis kõik omamoodi kujundavad meie minapilti ümberkaudsete isikute suhtes. Kindlasti võib öelda, et inimene on äärmiselt huvitav olevus, põhiliselt just tema sise-maailma analüüsides. Keskkonna või ümbritsevate isikute mõjul on ta võimeline tundmatuseni muutuma või minetama oma senise iseloomu, olgu põhjus näiteks kujutlusvõimes või maailmavaate avanemises. Inimese tegelikud omadused ilmnevad tihti ka ohtlike olukordade ajal, millest ei paista väljapääsu leiduvat. Kõige huvitavam on inimese
eristamist (maximum differentiation). Ehk valitakse punktide andmise süsteem, kus vahe enda grupile antavate ja teisele grupile antavate punktide vahel on võimalikult suur. Siiski arvestatakse punktide jagamisel ka enda kuuluvust gruppi ning eelistatakse just viimast. Enda grupi eelistamist seletatakse sotsiaalse identiteedi teooriaga (social identity theory), mille kohaselt püüdlevad inimesed võimalikult positiivse minapilti poole. Üheks minapilti allikaks on sotsiaalne grupp, kuhu inimene kuulub. Positiivse kuvandiga grupi liikmeid nähakse samuti positiivsemalt seega tõstes enda grupi mainet, tõstetakse ka üksikisikute mainet. Eelnevast tuleneb ka motivatsioon positiivseks eristamiseks (positive distinctiveness). Tajfel'i uuringud on näidanud, et kui inimesed on veendunud, et grupidesse jagatud inimesed on mingil määral sarnased (näiteks kunsti eelistuste poolest), siis eelistatakse enam enda gruppi (antakse
Selle põhjuseks on esiteks maal elavate inimeste väiksem sissetulek võrreldes linnaelanikega. Teiseks puudub maal klubide, kinode, teatrite olemasolu, mis piirab suurel määral inimeste vaba aja veetmise ning inimestega suhtlemise võimalusi. Linnaelaniku valik vabaajaveetmise võimaluste suhtes on tunduvamalt suurem ja seetõttu saab ta kasutada pakutavaid teenuseid ja suhelda teiste inimestega. Kolmandaks puudub maainimesel soov ja vajadus kujundada oma minapilti läbi kallite riiete ja uhkete autode, sest maal tunnevad kõik inimesed üksteist juba sünnist saati ja seetõttu puudub nii- öelda uhke esmamulje avaldamise vajadus, mis linnainimesele läheb palju rohkem korda. Võib öelda, et maa inimese ostud võrreldes linnainimesega on kordades ratsionaalsemad, mis tähendab seda, et ta alati mõtleb ja kaalutleb enne ostu tegemist, kas soovitav kaup on talle eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka
tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist
, 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õige noor peab välja nägema, näiteks mida harrastama, mida sööma. Kui mõni teismeline suudab jääda isikupäraseks, võib ta
rõõm. Normaalsest aeglasem kõnetempo ning vaiksem ja madalam hääletoon annavad aimu tüdimusest või depressioonist. Kuulates tähelepanelikult partneri kõneviisi, pöörates tähelepanu tema kõnerütmile, väljendamise kiirusele, hääletoonile- ja kõrgusele võime kõneleja emotsioone tunnetada ja teha järeldusi tema seisundi suhtes. Kehahoid, zestid ja tegevused: Inimese kehaasend ja liigutused on samuti väga olulised näitamaks inimese tundeid, minapilti, energiataset. Näiteks võib inimene kes soovib vestlust lõpetada jalgu sirutada, laual hakata pabereid korda sättima vmt. Inimeste erinevad tegevused näitavad välja nende tegelikke tundeid. Lastepsühholoogid kinnitavad, et enamus lapse häirivast käitumisest võib olla hoopis varjatud appikarje. Näiteks kui perre sünnib uus laps, kes hakkab saama rohkem tähelepanu, võib hakata pere vanem laps käituma titalikult.
....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus Oskar Luts oli väga tuntud Eesti kirjanik. Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar
tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse,
jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang
Olen nüüd sujuvalt ja lühidalt käinud läbi tee interaktsioone reguleerivate tegurite juurest sõnumivormideni, mis mõjutavad inimeste arusaamu kõrvalviibijatest ning olukordadest. Mulle tundub, et see mis puudutab interaktsiooni alguses keskkond, isikuvälised tegurid ning indiviid ise on alati nagu mingit sorti põhi, kogemused mis ta on omandanud ning järgides minu arvates tähtsaimat interaktsiooni tegurit, minapilti, astume me justkui uue sammu kommunikatsioonis me kujundame oma suhtluse sõltuvalt tajudest ning seejärel otsustame, kas laseme end meieni jõudvatel mõjutustel end ka mõjutada. Kui me astume selle sammu ja laseme end ka mõjutada, oleme minapildi arengus taas sammu edasi astunud ning sellest lähtuvalt on kommunikatsioon lõputu protsess, mis aina täieneb ja areneb ning samal ajal teeb seda ka indiviidi endaga.
gruppidesse. Kommunikatsioonis võib esineda mitmeid tõkkeid, kuid on võimalusi neid parandada või vältida. Kommunikatsioon Organisatsioonis 1. SUHTLEMISE JA KOMMUNIKATSIOONI OLEMUS Suhtlemisel on täita mitu elutähtsat funktsiooni. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi ning siis me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel. Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on sedavõrd keerulise koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale
See on kohastumuslikult kasulik, sest pakub meile automaatse reaktsioonina tänapäeva elu keerukuses otseteed- me ei pea infouputuses aega kulutama nende küsimuste üle mõtlemiseks ega tegema raskeid otsuseid. 3 Millised on need 4 tegurit, mille puhul kohustumine v seotus põhjustab muutumise inimese minapildis ja sellest tulenevalt ka tema käitumises? Aktiivne-kirjalik(aktiivne kohustumine annab info, mille alusel kujundame minapilti, mis kujundab meie käitumist, mis tugevdab uut minapilti). Inimese seepoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla, väljaspoolt surve kohandada minapilt selliseks, kuidas teised meid tajuvad. Avalik- avalikult võetud seisukohast(avalikust seotusest) tekib vajadus kinni pidada, et näida järjekindla inimesena, sest see on soovitav isiksuseomadus. Pingutust nõudev- mida rohkem pingutust kohustumine nõuab,
miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse). Otsides tegureid, millest enda hindamise põhitoon sõltub, on osa psühholooge arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab tegelikku mina ja ideaalmina vahet. Psühholoogid on üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, millega inimesed võrdlevad oma tegelikku minapilti, ja selle võrdluse alusel tekivaid tundeid. Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". Suhete põhjal
aeg lihtsalt ära kannatada, sest sõprade valikut on väga raske mõjutada. Puberteediea ülesandeks on õppida täiskasvanuks olemist ja saada lahti vanemate sõltuvusest. Vanemad jäävad autoriteediks sellistes valdkondades, nagu haridus, karjäär ja sissetulekud. Sõpradelt õpitakse rohkem välist kui igapäevast käitumist, õpitakse ka seksuaalset käitumist. 15. Peegelpilt-mina. Õppimise käigus kujunevad välja ka arusaamad iseendast, oma sotsiaalsest minast. Peegelpiltmina - oma minapilti näeme teiste inimeste käitumise ajal ja reaktsioonide peeglist. Inimese arusaamad enda kohta pärinevad: 1). In. arvamusest selle kohta, kuidas ma teistele paistan. See ei pruugi alati kokku langeda. 2). Teiste hinnangust. 3). Meie arvamusest teiste hinnangute kohta. Kusjuures tähtsaks peetakse autoriteetide hinnangut. Arvamus iseendast ei ole fikseeritud, see on pigem protsess, oma mina-pilt muutub, kuigi aeglaselt. Ise valime samuti endast kujundeid, mida peame tähtsaks ja eirame
poolt survet käituda järekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Inimest, kelle uskumused, sõnad ja teod on vastuolus, peetakse häirituks, kahepalgeliseks, isegi vaimselt haigeks. Kui seisukoht on kord võetud, on inimestel loomulik kalduvus käituda viisil, mis on selle seisukohaga kangekaelselt kooskõlas. Järelkindluse surve all: 1) Seespoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla. 2) Väljastpoolt mõjub salakavalam surve - kohandada minapilti vastavalt sellele, kuidas teised meid tajuvad. Ristmisrituaalid: 1) Peksmine. 2) Külma käes viibimine. 3) Janu. 4) Ebameeldiva toitu söömine. 5) Karistused. 6) Surmaähvardused. Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal - just enne uute liikmete vastuvõtmist kogukonda.
lõikamise või rebimise valik); Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 3 · Nukkude ja maskide valmistamine kasutatakse rollimängudeks. Sageli on lihtsam end avada, kasutades maski või nukku; · Skulptuur- saab luua ja näha asju (ja ka elusündmusi) ruumiliselt; · Savi - savi abil saab uurida inimese minapilti. Inimesel on võimalus savi kontrollida, tundeid saab väljendada erinevatel viisidel. Lihtne tehtut muuda, manipuleerida; · Kombineeritud modaalsused kunstiloomingu ja muusika kombineerimine, kunstiloomingu ja kirjanduse-luule sidumine; · Portree - arusaam oma käitumisest, välimusest, suhetest teistega. Kasutatakse ka ajukahjustuse korral, kui on probleeme lühimäluga. · Videod, lühifilmid, visualiseeringud teemana nt
Seda lubada ei saa, kuna elu tähtsaim roll pole mitte see roll, mida täidame tööl, vaid see, mida tuleb täita kodus - emaroll. Ja samas võib selgelt mõista ka Sheila ootusi oma õpetaja suhtes, kes oli esimene inimene, keda ta usaldada sai, aga kes justnagu neid lootused ja ootused purustas… Leian, et tuleks leida kesktee töö- ja eraelu vahel. Kõik läbielamised tekitasid Sheilas tegelikkuses suurt ebakindlust, negatiivset minapilti ning madalat enesehinnangut. Mistõttu Sheila leidiski, et Torey süüdistamine on ainuõige ning uskumus, et keegi temast nagunii päriselt ei hooli saatis teda igapäevaselt. Tol hetkel kui Sheila Toreyga uuesti kohtus, ta enam oma ema ei mäletanud, küll aga oli tal selgelt meeles vahejuhtum kui teda autost teepervele aeti. Samas oli selleks hetkeks toimunud Sheila mälestustes oluline kõrvalekalle, nimelt oli neiul mälestustes, et just Torey oli see, kes teda sealt autost välja ajas
Meedia vahendusel puutub laps kokku ka paljude käitumismudelite ja eeskujudega. Erilist tähelepanu väärivadki lapse meedialemmikud, kuna laps üritab neid jäljendada ning nendega samastuda. Õpetaja või lapsevanema peaks lapsega arutama, miks just need tegelased talle olulised tunduvad ning seejärel analüüsima nende käitumist. Samuti võib paluda lapsel otsida sarnaseid jooni enda ning oma lemmiktegelase vahel ning hilisema arutelu käigus on võimalik lapse minapilti kohendada (juhul, kui ta näeb endas pigem negatiivseid külgi) (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). 1 KOKKUVÕTE Niisiis on meedial laste elus ning kasvatuses väga suur koht. Kuigi sellega kaasneb palju negatiivseid tagajärgi, siis ei ole mõeldav, et me ei lase oma lastel absoluutselt kokku puutuda näiteks televiisori või internetiga
Madal enesehinnang põhjustab liigset enesejälgimist ja enda kallal urgitsemist ning hirmu oma nõrkuste ees. Inimene, kelle enesehinnang on madal üritab olla teiste meele järgi, seda kas selleks, et saada teistelt kiitust ja tõsta nii oma enesehinnangut või siis, tunnetades oma alaväärsust, lihtsalt alluda endast parematele. Igal inimesel on vajadus säilitada enesehinnangut suhteliselt stabiilsena, enamasti positiivsena. Inimesed kaitsevad ja üritavad parandada oma positiivset minapilti. Seda loetakse inimese üheks baasvajaduseks. ENESEHINNANGU FAKTORID Enesehinnang sõltub kolmest faktorist: 1. Võrdlus teiste saavutustega - võrreldakse enda saavutusi teiste omadega, endast paremate ja halvematega. 2. Võrdluse väärtus oleneb inimese seotusest, lähedusest teistega sarnaste, harjunud tegevuste tulemuste võrdlused ja enda võrdlemine sarnaste omadustega inimestega on tähtsamad kui enda võrdlemised ebaharilike tegevuste või tundmatute ja teistsuguste inimestega
nõuandmine , arvamuste toetamine, uskumuste-hoiakute kinnitamine, tunnustamine, kaaslaseks olemine kui sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab".
interaktsioonidel. KOKKUVÕTE Inimeseks saamine kulgeb sotisaalses ümbruses, laps kasvab ümbritsetuna teistest inimestest. Sotsiaalne ümbrus eeldab indiviide ühendavaid inimvorme- nii inimtegevust kui ka vastavat suhtlemist. Kasvades sotsiaalses ümbruses, teeb laps läbi vastava arengu, mille tulemuseks on inimesele omane karakteristik- sotsiaalsus. Sotsiaalsus avaldub käitumises ning näitab inimese isiksust tervikuna- tema minapilti, vaateid, väärtusorientatsiooni, eetilisust või tundemaailma, samuti harjumusi, kuidas langetada otsuseid ja otsida lahendusi. Ühesõnaga, inimene, kes on sotsiaalselt küps, suudab elus ise toime tulla, endas tasakaalu ja rahu saavutada ning oma mõtlemises paindlik olla.
Arenevad kognitiivsed võimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale läbilöögiks sobiv keskkond -kõik need omadused muudavad lapse enesest lugupidamise realistlikuks. Seega arendavad lapsed vanuses 8 kuni 11 oma mina- arusaama läbi inimestevaheliste suhete. Nende enesekirjeldus peegeldab seda, kui nad kirjeldavad ennast kui „tark“, „loll“, „kena“ või „õel“. Lapsed esimeses ja teises klassis ei oma selgelt negatiivset või positiivset minapilti, siis lapsed algkooli vanematest klassidest suudavad juba täiendada oma otsuseid nii positiivsest kui negatiivsest küljest ja saavad hinnata oma tugevusi ja nõrkusi palju tasakaalukama mina-arusaamaga. Kuuenda klassi laps teab, et kui ta ei ole tugev näiteks kirjutamises, on ta siiski väga hea sportlane, sõber või arvutaja. Ühised suhted akadeemilise mina-arusaama ja akadeemiliste saavutuste vahel ilmnevad, kui lapsed kellel on kõrge akadeemiline mina-arusaam usuvad enda
töötada ja hoolikas olla (viidanud 2007). Autor leidis, et temaatilised rollimängud mõjutavad kõige rohkem lapse arengut, kuna läbi nende mängude areneb lapsel empaatiavõime. Lavastusmänge on erinevaid tüüpe. Konkreetse kirjandusteose põhjal lavastatud, õpetaja oma looming, laste oma looming. Lavastusmängudes laps väljendab tundeid, tõlgendab kunstiliselt mõistet, õpib rollis käitumist, kasutab omapäraselt asju ja asendusliikmeid. Laps avastab tegelaskuju tõest minapilti, suudab tegevusi hinnata ja analüüsida (, 2008, 2009, 2009). Seega lavastusmängud soodustavad sotsiaaloskuste arengut. Laps saab teada, et igal muinasjutul on oma moraalne alus. Ehitusmaterjalidega mäng ehitusmäng selle peamine sisu on konstrueerimisoskuse arendamine. Ehitusmäng on sarnane rollimänguga, sest nendel on ühisallikaks keskkond. Mängu ajal ehitavad lapsed sildu, staadioneid, raudteid jne. Ehitusmängu mängides toovad
Neid on suhteliselt kerge meenutada-st tuua eelteadvustatud tasandilt teadvustatud tasandile. 3.alateadvus(ihad, surmatung, hirmud)- See osa mõjutabki meie käitumist, ehkki me pole sellest teadlikud. Nii tekitavadki allasurutud soovid ja ihad meis ärevust ning pinget(see tulebki vist) 35.Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl(veri, lima, kollane sapp, must sapp, ) 36.Osata kirjeldada minapilti- Olen suuteline elama täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.Ma õpin vigadest, pean end otsusekindlaks inimeseks. Olen võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest,Huvitun paljudest asjadest, samuti on mul endast selge arusaam. Usun ,et enamus inimesi on valmis aitama ning võtan teisi inimesi sellistena nagu nad on.Muidugi ma loodan, et mul läheb edasises elus hästi, selleks proovin kõike mida teen teha hästi
loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja kõne jne. Ja liikumisõpetusele seatud eesmärke ei tagata pelgalt liikumistundide kaudu
erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu. Gruppidevahelised erinevused tulenevad pigem inimeste tajust, kui objektiivsetest erinevustest. Enamasti nähakse sotsiaalseid erinevusi kontrastide, mitte sujuvate üleminekutena ning rõhutatakse erinevusi ühest aspektist, samas kui paljudes teistes asjades võivad grupid olla sarnased. Erinevuste ületähtsustamine ning problematiseerimine näib olevat kultuurierinevustele iseloomulik. Üheks võimalikuks
toitumine, reisimine, õpilasvahetus ja palju muud. Õigel ajal antud info ja teadmised on ennetuslik meetod sotsiaalpedagoogikas. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on mõista, milline on noorte infovajadus ja neile seda pakkuda. Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada. Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse igapäevane tegevus ja arvamus iseendast ning teistest. Näiteks millega ta tegeleb, millisena näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii edasi. Minapilt kujuneb lapsel aja jooksul ning see sõltub väga palju teistest inimestest ja keskkonnast. Minapildi kujunemisel on oluline see, et laps oleks enesekindel ja sotsialiseeruks teistega. Minapilt ei tohiks kahjustada teisi inimesi.
sedavõrd eraldiseisvana nagu sõltumatu mina puhul. 2. Suured X-id tähistavad kuuluva mina võtmeaspekte, ning nende asetus viitab, et minapilt tugineb suhetel teiste inimestega. Erinevad suhted nõuavad erinevaid rolle, mis määratlevad, kuidas isik olukorras käitub ja tunneb. Seega saab minapilti määratleda ka gruppidesse kuuluvuse alusel. 3. Indiviidi ümbritsev punktiirjoon viitab ka sellele, et indiviidi minakogemus erinevates olukordades on varieeruv. 4. Pidev joon ümber kuuluvusgrupi näitab võrdlemisi tähtsat ja stabiilset eristust. Suhted kuuluvusgrupiga on kuuluva mina jaoks
3. toote/teenuse enda imago Nende kolme komponendiga moodustab brändi terviklik imago. Imago tekib nii isikliku kogemuse kui ka reklaami ja sotsiaalse teabelevi (kuulujutud, kellegi tähtsa arvamuse) mõjul. Tihtipeale need omadused, millega toodet või mingit brändi reklaamitakse pole otseselt brändi kohta aid pigem inimeste, kellele need suunatud on. Inimeste reaktsioone juhivad tunded, subjektiivsed ettekujutlused ja olmemüüdid ning inimene reageerib nii, et kaitsta enda minapilti. Priimägi. Imago - teatav kujutlus, psüühiline reaalsus, pigem mäluline ehk oluline on minelik-olevik. ● on seotud kindlate tajumeeltega ● toetub juba mälus olevatele jälgedele (ehk siis arvamusele tootest/brändist) Bränd. Väidetavalt luuakse 10 000 uut brändi iga päev. Inimesed lähtuvad valikute tegemisel sellest millega on tuttavad - ehk siis pigem valitakse tuttav bränd kui hakatakse uut proovima.
arenguvõimeline ja edasipüüdlik, püüdleb arengu ja täiustumise poole. Humanistliku psühholoogia keskmeks on inimeseettekujutus iseendast. Koolkonna looja on Carl Rogers. Rogersi isiksuseteooria idee rajaneb elujõu mõistetele, see on eneseteostuse tendents. Igal elusorganismil on suund areneda. Inimesed määratlevad ise oma eesmärgid. Organism väärtustab osasid asju mitteteadlikult, nt positiivne suhtumine (armastus, hoolimine), sellest areneb enesehinnang. Inimesel on mitu minapilti: ideaal- ja tegelik mina. Terve isiksus on avatud kogemustele (tunnistab tegelikkust, enda tundeid), elab olevikus, usaldab oma organismi, tunneb vabadust valida (ka vastutab) ning loob ja teostab iseennast. Enese määratlemisel kasuatatakse kogemust. Igaühel on oma unikaalne kogemusteväli ehk see, mis ta sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama. Sõnad on tegelikkusega seotud nagu kaart maa-alaga. Kogemustevälja baasil moodustub self, mis
Brändi nimi peab olema teistest eristuv, kergesti meeldejääv ning kirjeldama toote kuuluvust. Brändi nime toetab logo, mis on nime visuaalne lahendus. Logo pidev näitamine aitab tarbijal brändi ära tunda. Slogan on tunnuslause. Brändi vajadus: Tarbijale: bränd lihtsustab valikut; vähendab aja- ja energiakulu kordusostude sooritamisel ja toote leidmisel konkurenttoodete seast; lubab kindlat kvaliteeti; vähendab riske; tekitab usaldust; kinnistab tarbija minapilti; tekitab lojaalsust. Ettevõttele: Teeb toote/teenuse müümise lihtsamaks ja mõjutab otseselt ettevõtte majandustulemusi - Aitab kasvatada käivet ja turuosa - Kahandab hinnatundlikkust - Kasvatab tarbijate lojaalsust - Kasvatab kasumit - Muudab selgemaks ettevõtte visiooni - Võimaldab palgata paremaid töötajaid ja leida paremaid koostööpartnereid
omandatava materjali iseloom ja hulk. mnemotehnilised abivõtted – meeldejätmise ning hilisema meenutamise täiuslikuks muutmine vahetu mälu maht – seostamata teabeühikute maksimaalne hulk mälus (7 +/- 2 kompa) mälus informatsiooni säilitamine on aktiivne protsess repressioon – liiga säga või intensiivne meenutamine on traumeeriv ja lükkab mälust välja asja, mida soovitatakse sinna talletada. (tugevasti ebameeldiv, isiksuse terviklikkust lõhkuv, positiivset minapilti ohustav) 2) SÄILITAMINE muutused mida teeb mälus säiliv teave: reduktsioon (info mahu vähenemine) transformatsioon (info lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuga, ajalise järgnevuse muutused) personaliseerumine (info muutumine isikupärasemaks) üldistumine (konkreetsuse taandumine) kognitiivse konsistentsi printsiip (ootustega sobimatu taandumine) ratsionalisatsioon (info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget), dominandi teke
Bränd on tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse, objektiivse poole, kui ka selle, mis asub vaid meie teadvuses (subjektiivne pool). Tiheda konkurentsi olukorras on subjektiivsed tegurid brändi edu puhul isegi olulisemad. Bränd võimaldab lihtsustada valikud, vähendada aja- ja energiakulu, kergesti ära tunda ja leida oma harjumuspärast v loodetud toodet, vähendada riske, pakkuda usalduskrediiti, ka kinnistada minapilti. Brändi mõiste on kujunenud nn. mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab mitmeid erinevaid tähendusi. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed) (Kotleri def. järgi) ja kaubal on subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidz, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse Koos moodustavad need BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused:
rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus jne mitteverbaalseks suhtlemiseks. Lavinia Plonka (2007, lk 9) on öelnud, et kehakeel mõjutab kõike – suhteid, võimekust ja minapilti. Kui minna välisriiki partneritega kohtuma, siis peaks sekretär kindlasti arvestama ka välismaalaste käitumise ja žestidega, mis võivad erinevates kohtades tähendada väga erinevaid asju. horisontaalses suunas pea raputamine tähendab paljudes maades "ei", samas Indias tähendab see "jah". 9 paljudes riikides on naermine eelduseks, et inimene on õnnelik. Jaapanis on
iseloomulik joon on ebatavaline tundlikkus teiste inimeste ootuste ja tunnete suhtes. Kui andekas laps ei õpi nendes tunnetes ja käitumises selgust saama ning neid oma väärtussüsteemi taustal analüüsima, on ta jätkuvalt vastuvõtlik kaasinimeste kriitikale, püüdleb pideavalt edu ja tunnusetuse poole. See on tõsine probleem, kuna me teame, et lapse motivatsiooni hukutavad kõige kindlamini kahtlused oma edus ja hirm läbikukkumise ees. Kui andekas lapse ei omanda stabiilset ja kindlat minapilti, ei suuda ta õppida toime tulema oma kõrgenenud tundlikkuse ja enesekriitikaga ning seab endale sellest tingitult sobimatuid eesmärke (teiste inimeste ootused), hävitades nii motivatsiooni (ibid). 2.2.1 Õpetajate mõju Inimest väärtustavas ühiskonnas ei tohiks ükski laps õpikeskkonnas tähelepanuta jääda, seda enam andekas laps. Et potentsiaal saaks areneda ja saavutused ei jääks tulemata, on oluline roll kasvu- ja õpikeskkonnal.
lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha Kaubamärk- brändi osa mis on tootja poolt patendeeritud. Iseloomustab logo Toode on see mida ettevõte toodab, bränd on see mida klient ostab. BRÄNDI TÄHTSUS Tarbija jaoks: · Lihtsustab valikut · Vähendab aja ja energiakulu korduvostude sooritamisel · Vähendab riske · Tekitab usaldust · Lubab kindlat kvaliteeti · Kinnistab minapilti nii endale kui ka teistele · Ettevõtte jaoks · Lihtsustab toote või teenuse müümist · Mõjutab majandustulemusi · Aitab kasvatada käivet · Kasvatab tarbijate lojaalsust · Kasvatab kasumist · Loob väärtusi investoritele · Võimaldab leida paremaid koostööpartnereid · Võimalik palgata paremaid töötajaid. · · Brändi funktsioonid: · Identifitseerida ühe ettevõtte toodet teistest ja konkurentidest
kontekstis nt prosotsiaalne käitumine kui kiidetakse prosotsiaalse käitumise eest ja karistatakse asotsiaalse käitumise ees. Kui kiidetakse siis prosotsiaalne käitumine kasvab, kui karistatakse asotsiaalset siis ei kasva. - Altruistliku mina-pildi kinnitamine – inimesel on vaade iseendast kui aitajast nt need kes verd annavad neil on minapildiga tugevalt seotud see et mina olen doonor. Mina-pilt hoiab käitumist alal ehk püsiva ja pikaajalisena, nendel kelle pole seda minapilti ei ole käitumine nii püsiv. Mina-pildi kinnitamise juures mängivad rolli ümberolevad inimesed, eriti laste puhul. Väline tagasiside seostub sellega kuidas ennast nähakse, oluline on et laps mõistaks et laps saab oma käitumist mõjutada ja see on püsiv. On sweet-spot sest minapilt ei ole välja kujunenud ja ta on võimeline tagasisidet vastu võtma 6-10 aastased kus saab öelda et ta on lahke, sõbralik ja abivalmis.
Enesepresenteerimine. ● Käitumuslik minapildi väljendus ● Goffman’s, 1959. sotsiaalne suhtlus kui teater → inimesed on näitlejad, kellel on rollid, mida nad mängivad ette publikule sotsiaalsetes olukordades. Nii näitlejad kui ka publik loovad sotsiaalseid olukordi koos. ● Peamiseks eesmärgiks on sotsiaalse suhtluse toetamine ja konfliktide vältimine. ● Enese-verifitseerimine (Swann, 1992). Enesepresenteerimine aitab meil kinnitada enda minapilti ehk kui inimesed reageerivad vastavalt meie ootustele siis meie minapilt saab kinnituse. Sotsiaalne tunnetus: teistest arusaamine. Sotsiaalne tunnetus – sotsiaalsest maailmast mõtlemise ja selle tõlgendamise protsess. Miks ta seda tegi? – põhjuslik omistamine. ● Situatsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on välimised tegurid ehk ümbruskond. ● Dispositsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on sisemised tegurid.
muusikast, näitekunstist. Teema võib välja tuua näidendi, jutuvestja, muusikali, kunstinäituse, kontserdi vormis jne. läbipõimununa näiteks esivanemate lugudest või eraldiseisva vormina jõudes iseendani. Samuti võib esitada mingi esemega kaasatud loo, mis on mingil moel esivanema(te)ga seotud ja kuhu on põimitud esivanema(te) pärand, nende uskumus, n.ö. oma lugu. Eesmärgiks on väärtustada esivanemate kultuuripärandit, seostada ja suhestada ,,minapilti" ümbritsevaga ning tajuda oma kohta selles. Projekt ,, Minu raamat" Teema on seotud kirjandusega, kus etteantud teema järgi luuakse oma nägemus raamatust koos illustratsioonidega. Teemaks võib olla ulme, põnevik, muinasjutud või mõni muu zanr. 55 Muusika ,,Helid minuga, minu ümber" Helide maailm on teema, mida käsitletakse 7. klassi muusika ainekavas ja 8. klassi füüsikas
Puuduolek, võõrandus. TEINE kategooria, seisad eraldi ema kehast. Sinust väljaspool asub maailm. Mina kategooria, mida see mina tähendab. Lacan kasutab peegli kujundit, väike laps vaatab peeglisse, mõtestab mina, kui kedagi keda ta näeb peeglis illusoorne maailm. Peeglis pole mina nähtav, seal on kujutis, mina pole võimalik näha. Ennast ei saa näha, hakatakse otsima viise näha ennast. Milline Mina on, on tabamatu, näed seda mis on Teine, kuid käsitled seda kui Mina. Minapilti katsub laps mõista kui terviklikkuse garantiid, tegelikult on see illusioon. Minapilt, mille laps loob, nim. Lacon ideaalseks Minaks. (kogu minapilt on illusioon). Kolmas, sümboolse korra faas. Puudutab otseselt keele mõistet. Õpitakse teistega arvestama, millised on teiste õigused sinuga võrreldes, õpid omandama kohustusi, õigusi, rääkiv subjekt. Kõik sõnad, keeles, millesse oled sisenenud, täieõiguslik liige. Sõnadel fikseeritud tähendus. Phallus/IsaNimi
Motivatsiooni uurijad küsivad endalt sageli: Kui see mark oleks inimene, siis mis tüüpi isiksus ta oleks? Kaubamärk tõmbab ligi inimesi, kelle tegelik või soovitav ettekujutus enesest sobib margi imidžiga. Tarbijal võib bränd lihtsustada valikut, vähendada aja- ja energiakulu kordusostude sooritamisel ja toote leidmisel konkurenttoodete seast, lubada kindlat kvaliteeti, vähendada riske, tekitada usaldust, kinnistada oma minapilti nii endale kui teistele jmt. Brändis kajastuvad kõik kogemused, mis tarbijal tootega seoses on olnud. Brändid paiknevad tarbijate mõtetes ja seega seisneb tugeva brändi väärtus võimes saavutada tarbijate eelistus ja lojaalsus. Ettevõttele teeb brändi omamine toote/teenuse müümise lihtsamaks. Inimesed tahavad osta ettevõtetelt seda, mida nad teavad ja mis neile meeldib ning olulisel kohal on sealjuures usaldus. Ka aitab bränd kasutada
tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste). Kitzbergi ühe marginaalsema näidendi mugandusel põhinenud „Laseb käele suud anda” osutas kibekalt konformismile kui rahvuslikule probleemile, deheroiseerides ja murendades eestlaste minapilti; üllatava ja uudsena mõjus autentse rahvaluule sulandamine novaatorlikku teatrikeelde. Lavastaja Toominga väljendusvahendite füüsilisus ja kohatine brutaalsuski tekitasid aga vaatajates diametraalselt erinevaid reaktsioone. Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi näidendist „Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971) – teos, mis oli varasemas eesti
elus on koguaeg midagi puudu. Narkootikume võetakse selle pärast, et jõuda sinna tagasi. Kultuuris see ideaal on erakordselt kütkestav. Tagasipüüdlemine millegi poole, mis asub keelest väljas, puhas kogemus ise. 2) imaginaarse korra faas – nõudmine on keskne mõista. Nägemine on oluline. Nõudmine ei ole rahuldatav objektide kaudu. See, mida laps hakkab sündides nõudma on armastus ja kiindumus. Esialgu ei ole terviklikku minapilti, seal hakkab minakujutis välja joonistuma. Tegelikult selles faasis on inimene jõudnud võõrandumiseni. Puuduoleku ja võõrandumise faas. PEEGLIFAAS – peegeldumise motiiv. See, mis inimesega juhtub, kuidas mina kujuneb, selle aluseks on kujuteldav situatsioon, kus ema viib lapse peegli ette ja näeb ainult peegeldust, mitte iseennast. Laps samastub kellegiga keda näeb. Seob ennast kujutisega endast väljaspool. See võib olla lapse enda kujutis või teine laps, kes iganes, kellega laps
annaabi.ee 
