Minapilt (0)

Minapilt
Psühholoogias on kasutusel 
mõiste minapilt ehk 
ar
 E us
t s aam
aaksid kir in
jeld e
ad i
a  s
o e
m e
a  n
mi das
napilti,  t
t .
ul  eb sul 
vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad 
sinu igapäevategemisi ja  arvamusi . 
 Näiteks: 
 Millega ma tegelen? 
 Mis mulle meeldib? 
 Milline on minu välimus? 
 Millised on minu hobid? 
 Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua 
minapildi ehk portree iseendast. 
 Minapilt on viis, kuidas ma  iseennast  näen. See on vaimne 
kujutluspilt ja see ei pea olema “tõene”, nii nagu ka kõik 
muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. 
Minapilt on kujutluspilt  minust  endast, mida ma hoian oma 
teadvuses. 
 Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu 
jooksul ega püsi muutumatuna. 
 Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste 
põhjal.
 Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad 
inimesed ja see, millega sa tegeled. 
Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud 
sellel teemal ühe suurepärase 
raamatu “ Psycho -cybernetics”.
 töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma 
teenuseid inimestele, kellel tekitas väline viga – mingi 
füüsiline kõrvalekalle – alaväärsustunde. 
 See ei lubanud neil elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. 
 Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse 
tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. 
 Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga väga suuri 
kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas 
proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma  kehaosa  nägid. 
 Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua 
ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad. 
 Kõik need inimesed tulid  doktori  vastuvõtule teadmisega, et 
kui füüsiline viga eemaldada, saab nende elu korda. 
 Kuid inimesed, keda ta opereeris, reageerisid operatsioonile 
erinevalt.
 Paljud neist nõudsid peale esmast operatsiooni uut lõikust, 
sest neile tundus, et midagi ei ole muutunud
 samas kui mõned  patsiendid  said oma  emotsionaalsed  
haavad parandatud isegi ilma lõikuseta.
 miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said 
alaväärsuskompleksist lahti, kuid teise jaoks ei muutnud 
lõikus midagi. 
 Minapilt kontrollib täpselt seda, mida ma saan ja ei saa 
teha. Kui ma näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, 
ebakindlamana … siis minu minapilt kindlustab selle, et 
selliseks  ma ka jään.
 Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma  tunnen  end 
ebakindlana, sest  oman  “vale” uskumust, siis minapilt 
tagab selle, et minu  ebakindlus  säilib. 
 Nii nagu minapilt hoiab  minus  ebakindlust, omab ta ka väga 
olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida ma endale sead.
 Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas 
minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib 
seda, mida ma saavutan.
Dr. Maxwell Maltz selgitab 
minapilti järgmiselt:
 “Minapilt kontrollib mida sa suudad ja mida sa ei suuda 
saavutada, mis on sinu jaoks kerge ja mis on raske, isegi 
seda, kuidas teised sinusse suhtuvad. 
 Minapilt toimib nagu  termostaat , mis kontrollib sinu kodust 
temperatuuri. Kõik sinu tegevused, tunded, käitumine, isegi 
võimed on alati harmoonias sinu minapildiga.” 
 Pane tähele sõna alati. Lühiajaliselt võid sa küll käituda 
nagu inimene, keda sa kujutled, et sa oled, justnagu 
lühiajaliselt võib toatemperatuur langeda, sõltuvalt sellest 
kui sageli välisust avatakse ja sulgetakse, kuid 
pikemaajaliselt toatemperatuur  taastub . 
 Heaks näiteks on keegi, kes on kasutanud oma tahtejõudu, 
et võtta alla 10 kilo.
 Tahtejõuga on võimalik lühiajaliselt paljusid asju ellu viia, 
kuid kui tulemus on saavutatud pelgalt tahtejõudu 
kasutades, on peatselt vanad tulemused – mis on 
kooskõlas minapildiga – taastatud  ja 10 kilo on taas tagasi.
 Sama reegel kehtib kõigi meie tulemuste kohta –  treenitud  
välimuse saavutamine või rahalise olukorra paradamine jne.
 Kui ma olen seadnud endale eesmärgi ja hakkan selle poole 
liikuma ilma, et ma looksin uue ja oma eesmärgiga 
kooskõlas oleva kujutluspildi, on minu üritus hukule 
määratud. 
Kujutluspilt ja tegevus peavad käima käsikäes. Negatiivne 
kujutluspilt võidab iga kell tahtejõu pingutuse.

Tuues  avalikkusest mõne näite inimesest, kes kujutluspildi loomist 
edukalt  valdab , võiks mainida  Arnold  Schwarzeneggerit. 

Viieteist aastasena oli tema keha väga kondine ja kõhn, mis ei 
andnud talle  sugugi  lootust saavutada edu kulturismis. Kuid see, 
mis teda teistest eristas, oli tema minapilt. 

Tema visualiseeris oma  musklis  keha iga kord, kui ta jõusaalis 
trenni tegi, samal ajal kui teised, seda ei teinud. Tulemus – 
1980ndal aastal sai ta seitsmenda Mr Olympia  tiitli .

Vaadates tema edasist karjäär on selgelt näha, et vana 
minapildiga ei oleks ta neid tulemusi loonud. 

Tundub justkui, et ükskõik millise võimatuna näiva ülesande ta 
ette võtab, selle ta saavutab. See on võlujõud, mida sisaldab 
minapildi muutmise oskus.
 Iga uut eluetappi iseloomustavad uued rollid ja 
ülesanded. 
 Iseenda otsimine kestab kogu elu! 
 Minapildi stabiilsus on aluseks noore inimese 
väljakujunemisele ja eneseteostusele
 Enda isiksuseomaduste teadlik tundmaõppimine 
annab inimesele võimaluse elu- ja 
karjääriplaneerimisel arvestada enda isiksusliku 
tervikuga
Järgnevalt on vastavalt erinevatele 
eluetappidele märksõnadega kirja 
pandud olulisemad mõjurid minapildi 
k
 ujunemisel:
Väikelapsel on selleks mäng
 Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased
 Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma 
käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused
 Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus
 Noorukieas otsustatakse elukutsevalik, saadakse esimesed 
töökogemused, tekivad suhted vastassooga
 Täiskasvanueas lisandub lapsevanema roll, rikastuvad 
kogemused
Kuidas leida väärtuslik 
minapilt?
 Oma identiteedi otsimisega alustab inimene üsna 
varases eluetapis ning  teekond  võib kesta aastaid 
või isegi aastakümneid. 
 Eriti tugevalt  kerkib  eneseleidmise küsimus esile 
teismeliste seas. 
 Puutume kokku paljude inimestega ning 
mõjutame kõik üksteist omal moel – tihtipeale 
positiivselt, kuid vahel võivad öeldud sõnad lüüa 
südamesse haavu 
Lizzie Velasquezi lugu ...
 ... kingib loodetavasti jõudu ja innustust  paljudele  noortele, 
kes on langenud koolikiusamise ohvriks või ei ole leidnud 
väärtustatud minapilti. 
 Lizzie Velasquez sündis sündroomiga, mis on  senini  arstide 
poolt diagnoosimata. Sarnaseid patsiente on maailmas 
peale tema veel vaid kaks.
 Sündroomi eripära seisneb võimetuses kaalus juurde võtta. 
Selle tagajärjel kaalub 23-aastane  neiu  vähem kui 30 kg, 
tema keha rasvaprotsent on 0, mis tähendab, et ta keha ei 
suuda rasva koguda. 
 Samuti on ta ühest silmast pime ning teisest piiratud 
nägemisega. 
 Lapsena ei  tundnud  Lizzie end oma haiguse tõttu 
halvasti või ebatavalisena. 
 Ta pidi küll sööma iga 15 minuti järel, kuid võis 
ometi süüa, mida tahtis, ning õppis elama oma 
eripäraga. 
 Muidugi pidi ta  taluma  halvustavaid  pilke  tänaval 
ja tihti solvati teda kooliski. 
 Siiski oli neiul sõpru ning tema sisemist 
enesekindlust imetlesid ka teised. 
 Lizzie keskkooli minnes aga probleemid süvenesid 
– ta leidis, et temast on youtube´is video 
pealkirjaga „Maailma inetuim naine”, mis on vaid 8 
sekundit pikk, kuid kogunud ometi  miljoneid  
vaatamisi. 
 Video kohta oli tuhandeid kommentaare, millest 
osad olid eriliselt pahatahtlikud, soovitades 
tüdrukul „endale kuul pähe lasta, sest teda 
vaadates tuleb tahtmine oksendada”. 
Küberkiusamine on tänapäeval küll tavaline, kuid 
sellises mastaabis alandust ei suudaks ükski 
tavaline inimene ette kujutada. 
Lizzie aga ei ole niisugune, nagu teised. Selle asemel, et minna enese 
vigastamise või isegi enesetapu teed, nagu on tänapäeval tavaline, võttis 
ta nõuks astuda kiusajatele vastu. 

Ta seadis endale mitu eesmärki. 

Esiteks otsustas neiu oma  puudest  mööda vaadata ja ülikool lõpetada. Selle 
eesmärgi saavutas ta juba 22. eluaastaks. 

Lisaks soovis ta inspireerida noori, kellel on probleemid  enesehinnanguga . 

Temalt on ilmunud kaks teemakohast raamatut: „Lizzie Beautiful” ja „Be 
beautiful, be you”. 

Samuti on Lizzie rääkinud oma lugu nii populaarsetes telesaadetes kui ka temale 
pühendatud dokfilmides, inspireerides noori jääma  positiivseks  ning mõistma, et 
nad on Jumala loodud ja  kellelgi  pole õigust otsustada nende üle välise põhjal. 

Lizzie  kirjutised  ja kõned on muutnud paljusid noori ning nende 
mõttemaailma,  kusjuures  esimese raamatu lugejate inspireerivaid  lugusid  
on põimitud ka teise raamatusse. 
 Lizzie loo põhjal peaks igaüks tegema korrektuure oma 
minapildis. 
 Mis põhjustel tegeleb tänapäeval nii palju noori enese 
vigastamisega? 
 Miks kuuleme pidevalt uudistest järjekordse küberkiusatud 
teismelise  enesetapust? 
 Ometi räägitakse minapildist rohkem kui varem. On 
ilmunud palju raamatuid, lühifilme, artikleid ja muid 
materjale, mis innustavad noori mööda vaatama teiste 
arvamusest ja meedias ette antud „ideaalse” välimuse 
mudelist. 
 Mis vahe on Lizzie ja tavalise teismelise elupildis ning mis 
tingib erineva suhtumises olukorda? 
Erinevalt paljudest teismelistest ei ole Lizzie hetkekski kahelnud, 
et tal on siin maailmas täita väga tähtis eesmärk, mis mõjutab 
paljusid inimesi. 

Ta usub, et ta on Jumala  imeline  loodu ning ei süüdista Teda 
kunagi oma hädades, vaid teeb kõik, et ise oma positiivsusega 
inimesi enda ümber muuta. 

Tema elupilt oli ja on jätkuvalt täis rõõmu, mis ei lase teiste 
negatiivsusel enesehinnangut alla viia. 

Samuti on neiul eluterve minapilt –  ta on õnnelik täpselt 
sellisena, nagu ta on. 

Küberkiusamise vastu võideldes on ta öelnud: „Kui aus olla, siis 
muidugi teevad need sõnad haiget, kuid lõppude lõpuks on 
need lihtsalt sõnad, mida on öelnud inimesed, kes peidavad 
end oma arvutite taga. Nende  hinnangud  minu kohta ei ole 
see, kes ma tegelikult olen, ja ma ei lase sellel end 
defineerida.” 
 kindel identiteet  on alus eluterve maailmapildi 
kujunemiseks. 
 Kristlastena usume, et meie väärtus ja identiteet 
on antud Jumalast, mitte ei kujune teiste poolt 
kaela määritud siltidest või kommentaaridest.
 Loomulikult mõjutavad meid ka kaaslaste 
hinnangud ja arvamused ning peame olema 
ettevaatlikud, mida oma südamesse lubada ja 
mida mitte. 
 See kõik aga ei saa jääda määravaks elu suuna ja 
eesmärkide kujunemisel. 
Minakontseptsiooni järgi 
vaadeldakse 4 mina: 
 Psühholoogiline mina, s.o. meie sisemaailm, meie mõtted, 
emotsioonid  ja nendega kaasnevad tegevused.
 Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega 
kaasnevast käitumisest. Sotsiaalne mina avaldub enamasti 
rollilise käitumise kaudu. Rolle on palju: ema või isa roll, 
lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või 
alluva roll jne, jne. 
 Füüsiline mina, s.o. kogu keha ja temas toimuvad 
protsessid – kas ja kuidas olen rahul oma välimuse ja 
füüsiliste võimetega. 
 Ideaalmina – kes ma tahaksin olla. 
Pea meeles, et : 
 võta ennast sellisena, nagu oled
 igaühes on midagi väärtuslikku
 nõrkused ja puudused ei tee sinust vähem väärtuslikku 
inimest kui teised
 ideaalset inimest pole olemas
 oma tugevate külgedega ja tahtejõuga püüa ületada 
puudusi
  tuleta  meelde  olukordi , kus on sind kiidetud
 oled  teistega  võrdne, nagu igal inimesel, nii on ka sinul 
õigus oma arvamusele.
Jäta meelde !

sinu kommentaarid,  naljad  või kiidusõnad võivad parandada või 
halvendada  sõbra arvamust iseendast. 

Nali võib olla  solvav . 

Teise inimese eripära pidev esiletõstmine pole talle meeldiv. 

Teise vigadest avalikult rääkides solvad sa teda üsna kindlalt. Ka 
siis, kui teine kaasa  naerab , võis ta  hinges  haiget saada. 

Igaüks ei julge enda eest seista. 

Sinu käitumisel ja kommentaaridel võib olla suurem mõju, kui 
arvata oskad. 

Kuulujuttude levitamine  alandab  nii sind ennast kui  kaaslast .
Kuidas kujuneb lapse 
mina-pilt? 

Laps tuleb siia maailma teadmata, kes ta on. Ta hakkab koguma 
infot nii enese kui maailma kohta oma elu esimestest hetkedest 
alates. 

Lapse minapildi kujundamise esimeseks allikaks on teda 
ümbritsevate ja tema eest hoolitsevate täiskasvanute suhtumine 
(teod ja käitumine) temasse. 

Täiskasvanud peegeldavad oma  suhtumist  lapsesse. Kui nende 
suhtumine on tähelepanelik, turvaline, armastav jne, hakkab laps 
end väärtustatuna tundma.

Kasvades hakkavad lapsed tähele  panema  mitmeid sõnadesse 
pandud teateid, sealhulgas nii positiivseid kui ka negatiivseid: „Ma 
armastan  sind,“ „Mulle meeldib, kuidas sa  kuulad ,“ „Ma saan sind 
usaldada “ või: „Sa oled üks viripill“, „Miks sa ei võiks olla nagu 
Robert“.

Sõnadega saab väljendada kiitust, julgustust või ka kriitikat.
Mina-pilti kujundab veel: 
 võimaluse loomine pädevuse  arendamiseks  
(et laps kogeks hakkamasaamise ja toimetuleku  tunnet )
 võimaluse loomine vastutusvõime arendamiseks 
(lapsele usaldatakse teatud tegevusi, mille eest ta vastutab)
  distsipliin , millega püütakse last õpetada ja arengut 
soodustada.
 NB! Last on kergem distsiplineerida, kui ta tunneb, et teda 
tõeliselt armastatakse.
 Terve mina-pilt viib  selleni , et laps või nooruk distsiplineerib 
end juba ise.
Kuidas aru saada, kas laps 
peab endast lugu? 
 Oluline on, et laps  usuks , et ta on võimekas, 
oluline, edukas ja väärtuslik.
 Madala enesehinnanguga laps peab end 
võimetuks, edutuks, ebaoluliseks ja mitte kuigi 
väärtuslikuks.
 Lapse käitumine annab infot ta enesehinnangu 
kohta:  enesekindel  ja endale meeldiv laps on 
sõbralik, tasakaalukas,  lahke . Ta on  eakaaslastest  
vähem mõjutatav.
Kuidas muuta lapse 
mina-pilti? 
 Nii kiitust kui kriitikat tuleb õigesti doseerida. 
 Meie, täiskasvanute, mina-pilt on meid 
ümbritsevatele inimestele nähtav, sellel võib olla 
suur mõju lastele, kellele me oleme eeskujuks ja 
juhendajaks.
 Sellega, kuidas me räägime ja käitume, saame 
näidata lastele, kuidas elavad oma elu need 
inimesed, kes endast lugu peavad.
 Minapilt ei ole kunagi lõplikult valmis, iseenda 
otsimine kestab kogu elu!
Igaüks mõtleb nüüd enda 
“Mina”-pildile
 Milline sa oled? 
 Millised on sinule iseloomulikud omadused, 
käitumisviisid, tunded, mõtted. 
 Mõtle, mis see on, mis teeb su just selliseks nagu 
sa oled. 
 Selleks:
 Joonista keskele ring, kuhu kirjuta MINA
 Jaga leht selle ümber kuueks ja asu täitma tekkinud 
sektoreid järgmiselt:
 Sõbrad ütlevad, et olen ….
 Vanemad ütlevad, et olen …
 Ise arvan, et olen ….
 Kui mul on hea tuju, siis …
 Kui ma olen tujust ära, siis …
 Pidulikul üritusel olen …
SIIT LÄHEME EDASI:
 lisa siia skeemi endale tähtsate inimeste 
arvamusi, tähistades need endale teadaoleva 
sümboliga. 
 Mida nad sinu kohta ütlevad?
 Lisa nüüd see, mida sa ise kõige selle kohta 
arvad .
ENESEHINNANG
Minapildi alusel kujuneb enesehinnang, mida saab jaotada 
kaheks:

hinnang iseendale (kasulik on iseennast tunda)

enda austamine (kasulik on olla positiivne)

Kõik  arvavad  midagi

Annavad hinnanguid

Sildistavad

Määravad

Nimetavad jne

Teiste ja enda arvamused mõjutavad seda, kuidas meie ise oma 
MINA hindame, mida endast arvame. See ongi enesehinnang
ENESEHINNANGU 
MÕÕTMINE
Erinevad testid, näiteks
www. rajaleidja .ee

NB! TESTIDE TULEMUSI TULEB ENDAL 
KRIITILISELT HINNATA – KAS IKKA ON 
NII? 

Enesehinnang on madal, keskmine, 
kõrge, kõikuv jne – see oleneb ka 
olukorrast.
Kuulad saadet ...
 Huvitaja “Sisekaemus ja minapilt”
 http
:// vikerraadio .err.ee/helid?main_id=2285
261
   (Alates 7 minutist)

Document Outline

• Minapilt
• Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast.
• Slide 3
• Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu “Psycho-cybernetics”.
• Slide 5
• Slide 6
• Dr. Maxwell Maltz selgitab minapilti järgmiselt:
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel:
• Kuidas leida väärtuslik minapilt?
• Lizzie Velasquezi lugu ...
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Minakontseptsiooni järgi vaadeldakse 4 mina:
• Pea meeles, et : 
• Jäta meelde !
• Kuidas kujuneb lapse mina-pilt?
• Mina-pilti kujundab veel:
• Kuidas aru saada, kas laps peab endast lugu?
• Kuidas muuta lapse mina-pilti?
• Igaüks mõtleb nüüd enda “Mina”-pildile
• Slide 28
• SIIT LÄHEME EDASI:
• ENESEHINNANG
• ENESEHINNANGU MÕÕTMINE
• Kuulad saadet ...