Kvantitatiivse artikli ülevaade (0)

` PÕHIMÕTE: Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(vihik), artikli leheküljed.
Valisin kvalitatiivse artikli ülevaate tegemiseks teadusartikli: Chambers , S.; Canvin, K.; Baldwin , D.; Sinclair, J.( 2017 ) Identity in recovery from problematic alcohol use: A qualitative study of online mutual aid. Drug and Alcohol Dependence, 174, 2017, 17-22. Loetud allikast https://ac-els-cdn-com.ezproxy.utlib.ut.ee/S0376871617300819/1-s2.0-S0376871617300819-main.pdf?_tid=d8eafa84-c617-11e7-bf35-00000aab0f02&acdnat=1510319318_27d2a1485213b455bc7b9363651875ce
Artikli eesmärgiks on uurida, mil määral aitab liitumine ühe kindla ja kõigile avatud veebipõhise alkoholisõltlastele mõeldud suhtluskeskkonnaga, kaasa alkoholismist vabanemisele. Selle käigus keskendudes veebilehega liitunud inimeste erinevatele minapiltide tekkimisele. Samuti vaadeldakse mis põhjustel inimesed üldse võiksid eelistada veebipõhiseid abistamiskeskkondi traditsioonilistele (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud).
Kasutatakse kvalitatiivset uurimistöö andmekogumismeetodit - telefoniintervjuusid inimestega kes kasutavad veebipõhist alkohoolikute toetuskeskkonda Soberistas. Valimi moodustasid 31 inimest, kes kas on aktiivsed või endised Soberistas liikmed, valdav enamus (25) neist naised vanuses 45-64, 7 neist tarvitab alkoholi edasi, ülejäänud on erinevates alkoholisõltuvusest vabanemise staadiumites.
Andmeid analüüsiti konstruktivismi teooriast lähtudes, mis rõhutab uurijate rolli olulisust suhtlusel uurimisobjektidega, ja tähendab et andmeanalüüs kujuneb välja uurimisobjektidega suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse uurimisel . Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees.
Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes.
Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate – uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli „oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine“, teine „mõistes „Soeristase identiteeti“ ehk tekkis arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab valmis olema täielikuks karskuseks“, kolmas „aktiivse osavõtja identiteet , kujundades Soberistase identiteeti liidrirollis“, neljas „kindlustades enda kui kasklase minapilti, jõudes tagasi enda kunagise algse identiteedi juurde“ ja viimane „eluga edasimineja minapilt , jättes Soberistase identiteedi seljataha “.
Uurimisrühm arvab et selline identiteetide loomine toetab Soberistase näitel alkoholisõltuvusest vabanemist, tuues välja ühe tähtsa argumendi teiste mitteveebipõhiste rühmadega (näiteks Anonüümsed Alkohoolikud) võrreldes – täieliku anonüümsuse või õigemini võimaluse luua veebiidentiteet.
See artikkel oli minu jaoks huvitav just artikli kvalitatiivsesse uurimismeetodisse süvenemise vajalikkuse tõttu. Huvitav oli jälgida kuidas uurimisrühm jõudis järkjärgult küsimuste, valimi ja intervjuudest kogutu üldistamiseni. Tänu sellele tööle suudan loodetavasti hiljem eristada artiklites kasutatavaid meetodeid .
Marge Tammis
AÜTH1
Korrektne doi number
https://doi.org/10.1016/j.drugalcdep.2017.01.009