Oskar Luts (0)

Viimsi Kool
Ketrin Umbjärv
8c
Oskar Luts
Referaat
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................... 3
1. Esimene maailmasõda ..........................................................................................4
2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5
3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6
4. Kokkuvõte............................................................................................................6
5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7
Sissejuhatus
Oskar Luts oli väga tuntud Eesti kirjanik. Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', '' Kapsapea '', ''Suvi'', '' Nukitsamees '', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek ''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega ; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor , kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator.
1902 . aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903. aastal Kivisilla apteegis, kus ta pidi lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Siiski ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid natukese aja pärast lahkus ta taas Tartusse . Peale apteekriabilise eksami sooritamist 1907. aastal mais, läks ta mõneks ajaks Rakveresse vanemate juurde elama. Seal kirjutas Luts näidendi " Joosep Ärkla", mis A. Jürgensteinile üldse ei meeldinud. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp kirjaniku elule. Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Seal vabanenud tööolud võimaldasid Lutsul jätkata kirjaniku elu. Välja tulnud "Postimehes" 1907. aasta veebruaris Thomas Oskary luuletus "Elu", hakkas Luts ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Luts sõitis 1909. aastal jaanuari algul Poolamaale Holmi, sealt viidi ta üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki.
3
Esimene maailmasõda
Kui Esimene maailmasõda algas, viidi Luts 1914. aastal septembris tegevväkke. Peterburist viidi ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt suunati ta detsembri lõpul Vilno (praeguse Vilniuse ) välihospidali apteeki. 1915. aastal jaanuarist augustini töötas Luts sõjades kahju saanud inimeste päästmisega Varssavi haiglaapteegis, kus evakueeriti Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski väliapteegis oli Luts osakonnajuhat. Ta ei võtnud osa lahingutuledes, kuid haiglate ja väliapteekide miljöös, kus ta päästis mitme noormehe vaimu, kes olid sõdinud. Tervisehäirete tõttu süvenes Luts rohkem oma eneseanalüüside peale, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Peale haiglates ja apteekides töötamise proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Siis tutvus Luts Holopovitši politseipristavi tütre Valentina Krivitskaja, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses.
4
Perekond ja lapsepõlv
Kirjaniku isa Hindrik Luts 1886 . aastal abiellus Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning ta tegeles oma perega puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Algul elas pere Posti talus koos ema vennaga. Omavahel said nad väga halvasti läbi, kui Oskar oli nelja aastane koliti Palamusele. Oskari vend Arnold suri kolmeaastaselt teine vend aga, nimega Theodor temast sai ettevõtlik mees. Ema poolt Oskari vanaema Triino, kellega oli hea muinasjutte lugeda ja vanaisa Mardilt kuulis Oskar pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Oma osa kirjaniku elukutse kujunemises aitas teda ka osaliselt isa elukutsel, väiksena kuulas ta iga päev kingsepal käijate külauudiseid ning jutte, näha ja kuulda aktiivset maaelu õigel ja loomulikul kujul. Oskari lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis. Lutsude pere elas esialgul Palamusel kehvas üürikorteris. Hiljem aga, ehitas isa veskijärve äärde maja. 1895 . aasta talvel alustas Oskar oma kooliteed . Ta läks Palamusel asuvast mõni kilomeeter eemal Änkküla vallakooli. Enamasti tuli Lutsul kooli minna igapäevaselt jala. Palamuse veskiomaniku Goldbergil oli kaks poega, kes õppisid Tartus, gümnaasiumis, kuid käisid tihti kodus. Üks neist, Harri, õpetas Lutsu isa palvel Oskarile rehkendamist ja vene keelt. Ta tegi seda nii põhjalikult, et kui Luts 1895. aastal sügisel üheaastase vallakooli haridusega Palamuse kihelkonnakooli läks, oli ta sama hea vene keeles kui teised. Isa nõuandel hakkas Luts 1899. aasta suvel Goldbergi poja juures valmistuma Tartu reaalkooli sisseastumiskatseteks; (Wikipedia). 1899. aasta sügisel 2. klassis õppis Luts juba Tartu reaalkoolis. Seal hakkas ta ka rohkem huvituma kirjandusest ja kirjaniku elust. Ta lemmikautoriteks olid R. Kipling, K. Hamsun , G. Maupassant ja Eduard Vilde, kelle romaan „ Külmale maale” oli Lutsu lemmikteos. Esimesed Lutsu kirjanduslikud katsed olid tehtud kooliajal. Käies 1895 - 1899. aastani Palamuse kihelkonnakoolis üritas ta kirja panna oma iga vaimusünnitusi. Muidugi ei ilmunud need katsetused trükis, ning jäid Lutsu enda teada. 1902. aastal läks Luts reaalkoolist ära 4. klassi tunnistusega, sest reaalained olid poisi jaoks väga rasked. Samal aastal sooritas ta ka apteekri õpilase eksami ja 1903. aastal sai temast Tartu kivisilla apteegi õpipoiss.
5
Vaikne Nurgake
Eestlane oli hea ja hoolas põllumees, arvab see sammaldunud siga Lücke, aga nüüd on ta enda läbi ehitanud, läbi koolitanud, läbi laiselnud ja läbi prassinud. Kaputt. „Vaikne nurgake” on Lutsu leebe panus eestlase ja sakslase teineteisepeegeldusse. ( Undusk , Jaan 2009.Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake" 27. veebruar). Novell oli kirjutatud 1934. aastal. Tegevuse alla on võetud eestivenelaste asemel baltisaksa rahvusvähemus. Oskar Lutsu mahe huumor on siin kõige sagedamini märgatav. Loo minategelane Heino Anderson jääb võrreldes teiste, ehk teravamalt väljajoonistatud karakteritega julgeks tüübiks , kes võib oma tegemiste ja tegematajätmiste üle kauaks valuliselt kahtlema jääda. Tasub silmas pidada, et Luts on oma teose ridade vahele rohkemat peitnud, kui neil ridadel endil seisab. Nendel on sünged ja sõgavad mõtted. Vaikse Nurgakese raamatu järgi on tehtud mitmeid näidendeid.
Kokkuvõte
Oskar Luts on kirjutanud umbes kuuskümmend teost. See tähendab, et aasta jooksul on ta kirjutanud keskmiselt kaks kuni kolm teost. Luts pole kirjutanud midagi, mis oleks kvaliteedilt halb, see annab tunnustust erakordsest loomejõust, mille taolist meil teist Eestis ei leidu. Lutsu auks on tehtud majamuuseum Tartus, mälestussammas Tartus ning mälestuskivi kirjaniku kunagises elukohas (praeguse Mäe tänav 1B maja ees). Ta on teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Lutsu raamatutest on tehtud ka näidendeid ja filme
6
Kasutatud kirjandus
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-oskar-luts-vaikne-nurgake?id=51160439
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luts_oskar
https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts
https://www.google.ee/search?q=oskar+luts&biw=1366&bih=653&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0CAYQ_AUoAWoVChMI09ai_6zgyAIVCVssCh1_WwQ5
7