Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga...
poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
Sissejuhatus Antud referaat püüab tutvustada lühidalt Eestis kasvavaid tuntumaid samblikke, nende eluviisi ja kasvamisharjumusi. Referaat tutvustab piltide ja teksti abil lugejale Eestis tuntumaid ja igapäevaseid samblikke. Antud materjali ei käsitleta väga põhjalikult, st materjalile lähenetakse pigem hobiaedniku, kui elukutselise botaaniku pilgu läbi. Referaat on koostatud isiklikust huvist Eestis kasvavate samblike vastu. 3 Samblikest üleüldiselt Samblikud on omapärased organismid, mida tihtipeale sammaldega segi aetakse. Miks just neid segi aetakse. Selleks on kaks väga head põhjust. Esiteks, samblike asend looduses on teadlaste seas tuliseid vaidlusi põhjustanud, kuna ligi paarkümmend aastat tagasi käsitleti
b. P, TP ja ATC on suuremad c. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad d. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem e. P, TP ja ATC on väiksemad 7. Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: a. MC = AC b. MR = MC c. P = ATC d. P = MC 8. Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK- haru S-kõver SR- ajakäsitluses 9. Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliseslt, sest: a. Tema keskmised püsikulud kasvavad b
Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on vähem elastne kui TK-haru S-kõver SR- ajakäsitluses c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga Küsimus 4 Küsimuse tekst Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: Vali üks: a. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem b. P, TP ja ATC on suuremad c
MURU HOOLDAMINE A.KADAI Väetamine(Naatrium,Fosfor,Kaalium) Muru riisumine Umbrohutõrje Lisakülv Õhustamine Rullimine,mururulliga NIITMINE niitmine(2 korda nädalas)4 päeva tagant Niitmine Eestis kasvavate taimede jaoks 3-4 cm kõrguselt Mida madalamalt me muru niidame seda vähem on vaja anda toitaineid Esimese aasta murul tohib ära niita(lõigata)pool taime kõrgust KASTMINE Kastmisel on suur tähtsus,sest muidu põuastel aegadel võib muru laiguliseks kuivada Kasta tuleb siis kui vaja,mitte koguaeg, muidu taimed hukkuvad liigniiskuses AEDNIKUREEGEL Kasta harva ja korra tugevalt
Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Bioinvasiooniga kaasnevad ohud: Kohalike liikide vähenemine või isegi väljasuremine, biodiversiteedi vähenemine Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: ● sisenevad kohalikku toiduahelasse; ● konkureerivad teiste organismidega täites samu nišši; ● võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele; ● on patogeenide ja parasiitide kandjateks;
Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks
jõgi, mis on tähtsaks liikumisteeks ja oma suurte languste tõttu energiarohke. Vihmametsades on väljakujunenud väheviljakad ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Muld on happeline ja mineraalainete vaene, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Termiidid, mikroorganismid ja seened lagundavad orgaanilise aine kiiresti ja tekkinud toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse juba enne täieliku lagunemist vihmadega jõgedesse. Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga. Puud kasvavad rinnetena, kõrgeima rinde moodustavad 50-70 meetrised hajusalt paiknevad puuhiiglased. Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad võrad lasevad vähe päikesevalgust madalama rinde varjutaluvatele puudele, mille kõrgus ei ületa 20 meetrit. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid,
Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades
Tango Tango on 19.sajandi lõpus sündinud Argentina tants. Tango sündis kiiresti kasvavate ja kirevate suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo seas, sidudes Euroopa muusika-ja tantsutraditsiooni Lõuna-Ameerika päritolu ja Aafrika rütmidega. 20. sajandi algul jõudis tango Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse ning sai eriti suurlinnade vabameelsetes ringkondades ülipopulaarseks. Tänapäevaks on välja arenenud mitu erinevat tangostiili: Argentiina stiil paljude eri variatsioonidega, Soome tango, võistlustantsus tuntud Ameerika ja rahvusvaheline stiil
Tango Enelyn Vilk 8B Päritolu/Sünd Tango on 19. sajandi lõpus sündinud Argentina päritolu tants. Selle nimi tähendab aafriklaste keeles "kohtumise koht" või "omapärane koht". Teine variant pärineb ladina sõnast "tango", mis tähendab "puutun". Tango sündis kiiresti kasvavate ja etniliselt kirevate suurlinnadeBuenos Airesse ja Montevideo alamklasside seas, sidudes Euroopa muusika ja tantsutraditsiooni (habaneera) Lõuna Ameerika päritolu milonga ja Aafrika rütmidega (candombe). Mis muusikaga tantsiti? Algul tantsiti tangot mistahes sobiva muusika järgi, hiljem hakati looma spetsiaalseid palasid. Tangomuusikat esitas tüüpiliselt orkester, kuhu kuulus viiul, klaver, kitarr, flööt ja akordion. Tangomuusika
aspekti. 1.2 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale. Tootmisvõimaluste raja sellist kuju tingib ressursside piiratus. Kui majandus asub tootmisvõimaluste rajal, siis tähendab see, et ressursid on täielikult kasutatud. Kasvavate alternatiivkulude seadus kasvavate alternatiivkuludega on tegemist vaid siis, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt nappust, valikut ja alternatiivkulu. 1.3 Turg ja majandus Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist
vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda).
t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Invasiivseteks võõrliikideks on Eestis näiteks loomadest mink ja punahirv, taimedest kanada kuldvits ja galeega. Loomad Mink on peamiselt levinud Põhja-Ameerikas. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias
A D U S www.fotolibra.com krüogeensed - külmumise tagajärjel M Polügonaalpinnas: on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster A Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest A üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. T Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. E A
F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H: *Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused *Herbitsiid ehk umbrohumürk- on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. *Hüdropoonika- on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid *hüdropult- lihtne käsiprits veeanumaga, ämberprits I: *Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid
lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu.
peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani, millest vaik 9 kasvab Euroopas ning 1 Eestis. · Kasutatakse peamiselt ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses ning kadakaõli valmistamiseks. Paju · Pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond. · Pajusid on maailmas ligikaudu 400 liiki, nad kasvavad peamiselt põhjapoolkeral, eriti parasvöötmes. · Pajud võivad olla madalad põõsad või ka suured puud · Puuks kasvavate pajude nimetuseks on ka remmelgas. · Kasutatakse peamiselt ilupuuna ning ravimtaimena Kask · Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki, Eestis kasvab 4 pärismaist kaseliiki: arukask, sookask, madal kask, vaevakask · Kase õied on koondunud silindrikujulisteks õisikuteks: urbadeks. · Kasutatakse peamiselt söe , äädikhappe , tõrva, luudade, vihtade tootmiseks, ravimtaimena ning vineeri-, mööbli- ja suusatööstustes. Kasutatud allikad
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone mingi fikseeritud ressursside koguse ja antud tehnoloogia korral. Näide: riik toodab kahesuguseid tooteid: põllumajandussaadusi; tööstustooteid. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER A kõik ressursid suunatud tööstustoodangu tootmisele; B, C, D, E võimalikud vahepealsed kombinatsioonid; F kõik ressursid suunatud põllumajandussaaduste tootmisele; Kõvera kuju väljendab kasvavate alternatiivkulude seadust; G kättesaamatu olemasolevate ressursside korral; H ressursside ebaefektiivne kasutamine. 5 3.02.2014 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Efektiivsuse tõstmine tootmisressursside rohkem läbimõeldud kasutamine. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt valikut; nappust; alternatiivkulu.
•Majanduse tuleviku trendid on muutunud ebamäärasemaks ja ebakindlamaks tulenevalt geopoliitilistest muutustest. •Mitmete oluliste keskuste esile kerkimine Aasias. Tärkavate majanduste osakaalu kasv maailmamajanduses •Uued ettevõtluse ökosüsteemid, klastrite ja võrgustike osatähtsuse kasv äris. Amazon, Microsoft, Apple, Facebook ja Google •Kasvav defitsiit loodusressursside osas. Ressursside hinna kasv, ebavõrdsuse süvenemine. •Fiskaalsed väljakutsed kasvavate sotsiaalkulutuste katmiseks, inimeste omavastutuse suurenemine. •Töö jõud muutub mobiilsemaks , kasvab ametialane mobiilsus , suureneb üldine tööturu liikumine •Uued majandusvormid: bitcoins(plokiahela tehnoloogia) , platform majandus.
1. Leia intervjuust võimalikult palju väiteid selle kohta, et kooseluseadus ei põhjusta ühiskonnale kahju. Homoseksuaalsus on kaasasündinud kalduvus, kus inimesel ei ole vaba valikut. Propaganda ei mõjuta, nt. noori, et valid kas ühe või teise orientatsiooni, vaid see lihtsalt kujuneb välja. Homoseksuaalsetes perekondades kasvavate laste kohta on uuringud, mis näitavad et see pole lapse arengule probleem ja nende maailmapilt vastab tavapere omale. Homoseksuaalsus ei ole psüühiline häire. Varem käsitleti seda psühhiaatriliste haiguste klassifikatsioonis, aga ta on kõikjalt välja arvatud. 2. Miks on Eestis kooseluseadusel nii palju vastaseid? Eestlased pole lihtsalt harjunud selle mõttega, et on olemas erinevaid inimesi. Suure
· Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele iseloomulikuks tunnuseks on 5 ja rohkem paari jalgu. Vesikirbulised (Cladocera) ja sõudikulised (Cyclopoida) Vesikirbud ja sõudikud kuuluvad hõljumi ehk zooplanktoni, süstemaatiliselt aga alamate vähkide hulka. Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi.
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud)
pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15... 20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest
Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15...20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu
lauskmaa idaosa, Lääne ja Kesk-Siber, Altai, Sajaanid ja Põhja-Mongoolia.. Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne võre Jaapani lehis Larix Kaempferi Kasvab 30 meetriseks, harva ka 40 meetriseks Areaal: Euroopa, Jaapan Introdutseeritud kuna ta annab sageli hübriide meil kasvavate teiste lehiseliikidega. Jaapani lehis Larix kaempferi Areaal: Jaapanis Honshu saare keskosas. Suurus: 25-30 m Introdutseeritud kuna ta parandab mulla viljakust, ei talu kuivi muldi. Punane tamm Quercus rubra Areaal: Põhja- Ameerika idaosa. Suurus: 30-40 m Introdutseeritud kuna ta annab nooremas
moodustavad kivimid ja mineraalid, mida saab kasutada ehitusmaterjalidena. Viis tuntuimat looduslikku ehitusmaterjali on liiv, puit, savi, graniit ja paas. PAAS Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraalist, mis moodustavad graniidi teralise struktuuri. Osa terakesi on valkjashallid, poolläbipaistvad, korrapäratu kujuga ja mittekristalsed (amorfsed)
finantsilised vahendid, mida kasutatakse hüviste tootmiseka 3 Hüvised C Seaduspärasus, mille korral TVK puhul ühe toote tootmise suurendamine toob kaasa järjest suurema loobumiskulu 4 Investeerimine D Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 5 Kapital E Kõik muud tingimused jäävad samaks 6 Kasvavate F Kapitali suurendamine eesmärgiga u saada tulu, teenida kasumit alternatiivkulude seadus 7 Kompositsiooniviga G Igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem Tootmine H Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad;
+ lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine (vein, õlu), antibiootikumid, hallitusjuust, sake(jaapani riisiviin), mükoriisa, samblike koostises -hallitus(täpphallik), seenhaigused(mükoosid), lagundavad puitu(majavamm), mürgistused Mükoos seente põhjustatud nakkushaigus Süvamükoos eluohtlik nakkushaigus Mükotoksikoos mürgistus, mis saadakse toiduainetel kasvavate seente poolt eritatud ainevahetusjääkidest Alfatoksiin (kantserogeenne) toodetakse väga mürgiste kerahalliku liikide poolt SAMBLIKUD Rohevetikas tsüanobakter + seen = samblik Tallus samblike vegetatiivne keha (koorik-, leht-, põõsassamblikud) Samblike kasvukohad: kivid, puukoor pinnas Samblike tähtsus: -osalevad kivimite murenemisel -soodustavad mulla teket -varustavad mulda lämmastikuga -toiduks loomadele
t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. · Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST. SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE KORRAL Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Mittetäielik spetsialiseerumine · Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et täielikku spetsialiseerumist ei toimu, sest see pole otstarbekas toodete alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu.
t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. • Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU SPETSIALISEERUMIST. SUHTELISE EELISE TEOORIA RAKENDUS KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE KORRAL Kasvavad alternatiivkulud tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas koguses üht kaupa, selleks et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku teise kauba tootmiseks. Mittetäielik spetsialiseerumine • Kasvavate alternatiivkulude mudelile baseeruv kaubavahetus eeldab, et täielikku spetsialiseerumist ei toimu, sest see pole otstarbekas toodete alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu.
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine
Kõrbed: Levivad Põhja-Ameerikas ja Ees-Aasias. Ameerikas levib poolkõrbete ja kõrbete vöönd põhjast lõunasse. Kliima on kuiv (alla 250 mm). Temperatuuriamplituud on suur: päeval võib ulatuda 50, aga öösel alla 0. Ka talvise ja suvise temperatuuri vahe on suur. Kõrbetele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad tormiks kasvada. Taimestik sisaldab vastupidavaid taimi. Kaktustel on vee omastamiseks lai juurestik ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju....
b) seinavintsid, c) lae- e rippvintsid. Kuna vintsi omakaal on tunduvalt väiksem tema tõmbejõust, tuleb vints töötamisel tugevalt kinnitada vastavate tugiankrute külge. Iseseisvaid vintse on lubatud ankurdada kolmel viisil: 1 Ankrupoltide abil betoonvundamentidele; 2 Eraldi alusele kinnitatult vaiadega ja vasturaskusega; 3 Pinnasesse süvistatud palk- või betoonankrutega. Mingil juhul ei tohi vintse ankurdada kasvavate puude ega hoonete kandeelementide külge. Käsivintse toodetakse tõstejõuga 1,0...8,0 tonni. See jõud saadakse hammasrataste mitmekordse ülekande kasutamisel. Vändast keeramisel hambub vända teljel olev väike hammasratas suurema hammasrattaga, mille teljel asuv väike hammasratas omakorda hambub suurema hammasrattaga ja selle teljel asuv väike hammasratas omakorda jällegi trumlirattaga, pannes selle pöörlema vända liikumise vastassuunas. Trumliratas on jäigalt ühendatud vintsi
(Saudid...). Joonis 1. Liibüa nafta importijad. Allikas: Market Observation. Hirm nafta nappuse pärast pani toornafta hinna kerkima. Eelmine nädalal maksis üks barrel üle 100 dollari (Kas saudid...). Föderaalreservi juht Beb Bernanke teatas teisipäeval Kongressile, et jätkuv nafta hinna kasv võib muutuda ohuks majandusele (Bernanke: kõrged naftahinnad ohustavad majandust). Praegune maailma majandus seisab silmitsi kõrge töötuse, inflatsiooni ja kasvavate toiduainete hindadega (Kas Saudid...). IMF samuti tegi avaldust, et juhul kui naftahinnad püsivad 110-120 USA dollari tasemel pikaks ajaks, maailmamajanduse areng võib tunduvalt aeglustada (IMF: kõrge nafta hind... 2011).
päritolumaadeks on India, Pakistan ja Bangladesh. Sirelmeeliad kasvavad samuti Lõuna-Iraani saartel, kus seda pärsia keeles Azad derakht-iks nimetatakse. Ta kasvab kõige paremini troopilises ja pooltroopilises kliimas, on igihaljas ja kiire kasvuga ning võib kasvada 15 kuni 20 meetri kõrguseks, harva isegi 35 kuni 40 meetri kõrguseks. Puu oksad on laiaharalised ning tihe latv on ümara või ovaalse kujuga, mis võib vanemate ja vabalt kasvavate puude puhul läbimõõdult 15 kuni 20 meetrini ulatuda. Oksad on kuni 40 sentimeetri pikkuste sulgjate lehelabadega, millel on 20 - 31 keskmiselt rohelist kolme kuni kaheksa sentimeetri pikkust lehte. Sirelmeelial on valged ja lõhnavad õied, mis on eraldi oksadel ja on hermafrodiitsed või isased. Puu kannab oliivisarnaseid luuvilju, mis on kujult ümarad või ovaalsed. Küpsed viljad on ühe kuni kolme sentimeetri
f 6 = 2,2 + (2516,63 - 2516,52) 2 + (2516,62 - 2516,52) 2 + ( 2516,64 - 2516,52) 2 + ( 2516,1 - 2516,52) 2 + + (2516,12 - 2516,52) + (2516,3 - 2516,52) = 0,26160581 0,3kHz 90 3)Koostasime tabeli kasvavatele toitepinge väärtustele vastavate keskmiste sageduste ja veahinnangutega: Tabel 2.Sageduse kesksageduse ja veahinnangu väärtused kasvavate toitepinge väärtuste korral Toitepinge 9V 10V 11V 12V 13V 14V - 2567,77 2552,52 2537,98 2529,47 2521,67 2516,52 f (kHz) f j 0,4 0,2 0,1 0,3 0,1 0,3 (kHz) 4) Tegime graafiku kasvavatele toitepinge väärtustele vastavate keskmiste väärtustega ja
Miks on vaja kaitsta loodus? Loodus on imeline oma roheliste metsade ja kasvavate marjade, seal elavate metsloomade ja lindude poolest. Kõik on puhas ja puutumatu. Inimesed aga suudavad sellise ilusa ja puhta kauni looduse üheainsa liigutusega rikkuda, reostades metsaaluseid prügi maha loopimisega. Mingil määral see kõik hävitab loodust ja siis pole enam kohta kus käia, et korrakski nautida ilus, mis avaldub, sest kõikjalt vaatab vastu prügi. Miks on vaja loodust kaitsta? Rääkides looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime enda kaitsmisest
Seetõttu oleks nende jätkuv hooldamine ja ka taastamine väga kiiduväärt tegevus. Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta. Loomade liiga vähese arvu korral on vajalik täiendav niitmine. 4)Loopealsetel leidub laike mis püsivad lagedatena, kuna kestvate põudade ajal hävivad kõik seal kasvavad puu- ja põõsastaimed (nt mänd, kadakas). Trastilisemate muutuste korral võib muutuda looniitudel kasvavate ja elutsevate taimede ja loomade liigiline koosseis ning kõige mustema stenaariumi korral võib looniit sootuks kinnikasvada ja hävida. 5)Looniitude pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud: 1900. aastal oli alvarite pindala 50 000 hektarit, kuid 1950. aastal 44 000 hektarit ning tänapäevaks on neid alles jäänud ligikaudu 8000 hektarit. 6)Looniitude säilimine on suures ohus kuna nende arvukas Eestis aina väheneb. Seetõttu
Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid. Ta saab kõik eluks vajaliku kätte turbasamblamättas olevast veest ja õhust. Ta suudab isegi ülespoole kerkida, niipalju kui turbasammal parajasti aastas juurde kasvab. Teda
..32 millimeetri pikkused. Puu tolmleb hilistalvel. Puud kasvavad sageli ringikujuliselt. Puu võib anda juurevõsusid igas suunas ning noored puud kasvavadki tavaliselt ringis emapuu ümber. Vahel ei ole nende okastik piisava valguse ning klorofülli puudumise tõttu roheline, kuid emapuu toidab ja kasvatab oma juurestiku kaudu noori puid sellisena palju aastaid ning üsna suurte mõõtmeteni. Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda. Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu. Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused. Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65
Kuid harvadel juhtudel, kui vana prügila pinnasest on eemaldatud kõik kemikaalid ja saastained, on võimalus sinna rajada midagi muud. Vaikse ookeani prügi ala Lagose prügila Nigeerias Puente Hills Prügila, LA, California Suurim probleem: Üleliigsed jäätmed. maailmas on nii palju jäätmeid,et arvatakse,et peale 2030 aastat on prügila kõrval elamine tavapärane asi ja prügivaba keskkonda saavad lubada endale vähesed, kuna kasvavate jäätme hulkade hävitamine hakkab aina rohkem maksma, ning kolmandamaailma riigid on kaetud Ameerika ja Euroopa prügiga. Jäätmekäitlus probleemide vähendamine: * Kasutage riidest kotte kilekottide asemel * Ei mingeid ühekordseid nõusid ja pudeleid, kõik korduv kasutusse * Sorteerige oma prügi * Tarvitage kõik tooted lõpuni * Toodete pakkimine loodussõbralikuks a.k.a vähem pakendit Kasutatud allikad: http://www.noharm.org/all_regions/issues/waste/ http://www.theguardian
vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO 4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O
jasmiin jpt.Kokku on neid 400-900 liiki.Peamiselt põhjapoolkera mõõdukas ja subtroopilises kliimavöötmes levinud umbes 65 saareliigi hulgas on nii madalaid kui ka kõrgeid puid ning vähem on neid, kes kasvavad kõrge põõsana. Kõrgeima kasvuga ning jämedaima tüvega liik saare perekonnas on meie kodumaine harilik saar. Harilik saar kasvab kogu Euroopas ning peale selle veel Krimmis, Kaukaasias ja Väike- Aasias. Eesti asub hariliku saare levila põhjapiiril ja seetõttu küünib meil kasvavate saarte kõrgus vaid üksikutel kolmekümne meetrini. Tavaliselt kasvavad saared meil 20-25 meetriseks.Eesti võimsaimad saared kasvavad meie kodulinnale küllaltki lähedal. Pikim saarepuu kasvab Audru pargis ja tema kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 31,5 meetrit. Jämedaim harilik saar, mille tüve ümbermõõduks on saadud 6,6 meetrit, asub Kivi-Vigalas. Harilik saar on kõigil aastaaegadel kergelt äratuntav. Suvel tunneme saare ära suurte, roheliste
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud
Olulisim kaudselt kaitstav objekt on seejuures inimene ise. Keskkonnakaitse eeldab kogu tootmise sellist korraldust, mil kõik tekkivad jäätmed muudetakse kas uuteks toodeteks või toormeks teistele tootmisprotsessidele. Keskkonnakaitse on lahutamatult seotud loodusrikkuste ratsionaalse kasutamise ja looduskaitsealase tegevusega, mis kulgeb kolmes põhisuunas. Esimene tegevussuund on uute toorme-, energia- ja toiduallikate otsimine ja prognoosimine ühiskonna kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Siia kuulub maavarade luure, uudismaade ülesharimine, saagikuste suurendamine, vee magestamine, valkude süntees. Teise tegevussuuna moodustavad tootmis- ja elukondlike jäätmete kahjutustamine ja utiliseerimine. Kolmas tegevussuund sisaldab dünaamilise tasakaalu säilitamist looduses ning hõlmab metsade ja maastike hooldust ja kaitset, looduskaitsealade ja rahvusparkide loomist, muldade erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
