Kui ühest suurem, vähendab hinna tõus kogu tulu. Kui võrdub ühega, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Teisisõnu, nõutava koguse suhteline muutus on täpselt sama suur kui hinna suhteline muutus. Kui ühest väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem: - Mida rohkem on asenduskaupu - Mida vähem tähtis on hüvis - Mida pikem on hinnamuutusega kohanemis aeg - Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus- mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsent= hüvise nõutava koguse suhteline muutus/ sissetuleku suhtelise muutus Nõudluse ristelastus- mis tahes hüvise nõutav kogus sõltub ka teiste hüviste hindadest. Nõudluse ristelastsuskoefirsient= hüvise X nõutava koguse suhteline muutus/ Hüvise Y hinna suhteline muutus Alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Arvestuslik kasum- kogutulude ja otseste kulude vahe
• Uus nõudlus (-2%) = 980 tonni • Mida suurem on hüvise osakaal sissetulekust, seda suurem on ε. • Uus kogutulu = 980 × 101 = 98 980 € • Hinna tõstmine vähendab kogutulu – pole mõtet! Veel nõudluse elastsusnäitajaid Veel nõudluse elastsusnäitajaid − Nõudluse sissetulekuelastsus − Nõudluse ristelastsus • Mõõdab nõudluse muutumist kui muutub sissetulek (mitte hind!) • Mõõdab ühe kauba nõudluse muutumist kui muutub teise kauba hind. ࡺõ࢛࢚ࢇ࢜ࢇ ࢍ࢛࢙ࢋ ݉ ݏݑݐݑݑ% ݏݑݏݐݏ݈ܽܧൌ െ ࡿ࢙࢙ࢋ࢚࢛ࢋ࢛ ݉ ݏݑݐݑݑ%
DC ühikuelastset nõudlus, elastsuskoefitsient |EDp|=1 DD elastset nõudlus, elastsuskoefitsient |EDp|>1 DE täielikult elastset nõudlus, elastsuskoefitsient |E Dp|= Millised tooted - Elastne ja mitteelastne nõudlus definitsioonide all NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS - Kajastab hüvise nõutava koguse muutmist vastuseks tarbija sissetuleku muutumisele. NB MÄRK /puudub mõõtühik (Y tarbimiseelarve; 1 esialgne, 2 pärastine) NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS PUNKTELASTSUSENA PUNKTELASTSUSENA 4 Sissetulekuelastne koef
k kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q =
asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4.hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient - kajastab hüvise nõutava koguse muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; Nõudluse sissetulekuelastsus - mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. E= : Nõudluse sissetulekuelastsus a) Normaalkaupade korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. b)INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele. Exy = :
perioodidel c. hinnata hulgi- ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260
tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas. Kui mõlemad muutuvad, siis sõltuvad tasakaalukoordinaadid sellest, kui suur muutus kummalgi poolel toimus. . 10. Missuguseid elastsuse näitajaid te teate? Mis on nende sarnasused ja erinevused? Nõudluse sissetulekuelastsus(uurib nõudluse muutust sissetuleku muutusest tingituna, nõudluse ristelastsus näitab kui palju mõjutab hüvise Y nõudlust temaga seotud hüvise X hinnamuutus. 11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas? Mida pikem on hinnaelastsusega kohanemise aeg, seda elastsemad on nõudlus ja pakkumine 12. Kas ettevõtja hinnastrateegia sõltub tarbijate hinnatundlikkusest? Kindlasti. Kui nõudlus on jäik, võivad tootjad müüa hüvist suurema hinnaga. 13
, ( se) (0.09) (2) (0.005) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodes ning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); (t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96 1.99 ) Vastake küsimustele ning põhjendage vastuseid: a) millised muutujad on statistilised olulised olulisuse nivool 0.05; b) testida (olulisuse nivool 0.05), kas tarbimise sissetulekuelastsus naistel on statistiliselt oluliselt erinev väärtusest 0.8-st. Lahendus ˆ a) Leiame esmalt t-statistikute väärtused vastavalt valemile t se ˆ
10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE MÕJURID Erinevatel toodetel ja teenustel on nõudluse hinnaelastus erinev: Asenduskaupade olemasolu mida rohkem asendajaid, seda elastsem nõudlus; Osatähtsus eelarvest mida suurem osa sissetulekust hüvisele kulutatakse, seda elastsem nõudlus; Ajategur mida rohkem on aega hinnamuutustega kohanemiseks, seda elastsem nõudlus. VEEL ELASTSUSE NÄITAJAID Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust tarbijate sissetuleku muutusele Nõutavakaubakogusemuutus% = Sissetulekumuutus% Positiivne (E > 0) normaalkaubad; negatiivne (E < 0) inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad. Nõudluse ristelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust teiste kaupade hindade muutusele. KaubaAnõutavakogusemuutus%
Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab d. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb e. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Rämpskaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. > 0 b. 0<E<1 c. = 0 d. < 0 e. >1 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Olgu kana ja kartlid täiendkaubad tarbimisel ja kui kana hind kasvab, siis see põhjustab: Vali üks: a. ei mingit muutust nõudluses b. nõudluse kasvu kartulitele c. kartulite nõutava koguse kahanemist d. kartulite nõutava koguse kasvu e. kartulite nõudluse kahanemist Tagasiside Õige vastus on: kartulite nõudluse kahanemist. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: Vali üks:
c. hinnata hulgi ja jaehindade erinevust d. hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel e. hinnata kahe erineva maa hindade taseme erinevust Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: a. Keynesi investeerimisteooriale b. Keynesi tarbimisteooriale c. klassikalisele makromajanduse teooriale d. raha koguseteooriale e. Keynesi hõiveteooriale Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: a. E = 0 b. E > 0 c. 0<E <1 d. E < 0 e. E >1 10. Inimene, kes soovib saada tööd: a. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida b. arvestatakse kui osaliselt hõivatu c. kuulub tööga hõivatute hulka d. ei arvestata tööjõu hulka e. kuulub töötute hulka Kahanev piirprodukt 4 esimese toote tootmisel võiks olla väljendatud koguproduktina järgmiselt : a. 50, 90, 120, 140 b. 50, 40, 30, 20 c. 50, 100, 150, 200 d. 50, 50, 50, 50 e. 50, 110, 180, 260
c. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Küsimus 34 Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Energiaressursside puudumine b. Küllaldase tööjõu olemasolu c. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks d. Piiramatud soovid ja vajadused e. Piiramatud materiaalsed ressursid Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Küsimus 35 Rämpskaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. > 0 b. < 0 c. 0<E<1 d. >1 e. = 0 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Küsimus 36 Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast. Kui Te otsustate pigem süüa karbonaadi, kui närida hambugere, siis hamburger muutub Teie jaoks: Vali üks: a. rämps- e.inferioorseks kaubaks b. asenduskaubaks c. kvaliteetseks kaubaks d. täiendkaubaks e. normaalseks kaubaks Tagasiside Õige vastus on: rämps- e
Image .............................................................maine, reputatsioon 215. In a cost-effective manner .............................tulutoovalt 216. Incentive ......................................................... stiimul 217. Income ...........................................................sissetulek 218. Income effect .................................................sissetulekuefekt 219. Income elasticity of demand ..........................nõudluse sissetulekuelastsus 220. Income tax .....................................................tulumaks 221. Income-generating .........................................tulu tootev 222. Increase profits ............................................... kasumi suurendamine 223. Increasing-cost industry .................................kasvavate kuludega tegevusharu 224. Incur the risks ................................................. riske esile kutsuma 225. Index ...................................
kii i i eelarve kaudu muudetavate autonoomsete Q1 Q2 Q kulude suurendamine kõige tõhusam 36. LM kõver on vertikaalne kui: a) investeeringute intressielastsus on null; b) rahanõudluse intressielastsus on null; c) rahanõudluse sissetulekuelastsus oleks null. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
e. õiged a) ja d) Küsimus 26 3 Rahvatulu – see on: Vali üks: a. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele b. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus c. C+T+ G-siirdemaksed+kaudsed maksud d. investeeringud miinus säästud e. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid Küsimus 27 3 Inferioorsete (rämskaupade) kaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. E >1 b. E > 0 c. E = 0 d. 0<E <1 e. E < 0 Küsimus 28 3 Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c. tuleb likvideerida eraomandus d. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust e. kõik valed Küsimus 29 3
Vastus: Ei, tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastne madalate hindade korral. Näiteid nõudluse hinnaelastsuse koefitsientidest: • muna 0,1 • liha 0,4 • kirjatarbed 0,5 • kütus 0,5 • majutus 1,2 • väljas söömine 2,3 • lennutransport 2,4 • välismaale reisimine 4,1 Tõlgendus: kui liha hind tõuseb 1% võrra, väheneb liha nõutav kogus 0,4% võrra. 11) Nõudluse sissetulekuelastsus (mõiste, valem, tõlgendus). Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab sissetuleku suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. 11 Kui nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne, on tegemist normaalhüvisega (sissetuleku suurenemisel suurenevad ka nõutavad kogused igal hinnatasemel). Nende hüviste nõudlus võib olla sissetulekuelastne (suurem
lühike palju kasutusvõimalusi vähe kasutusvõimalusi Pakkumise hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud pakutava koguse Qs protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna P protsentuaalse muutumise suhet. Pakkumise hinnaelastsus mõõdab pakutava koguse muutust. Teda väljendatakse pakutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisena. Kogu asi täpselt sama mis nõudlusel Nõudluse sissetulekuelastsus e nõudluse tuluelastsus näitab hüvise nõutava koguse protsentuaalse muutuse ning tarbija sissetulekute protsentuaalsete muutuste suhet. Nõudluse sissetulekuelastsus kajastab hüvise nõutavate koguste muutumist vastuseks tarbija sissetuleku muutumisele Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsienti arvutatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja tarbija sissetuleku protsentuaalse muutuse jagatisena Sissetulekuelastsuskoefitsiendi punktelastsuse valem:
Kaubaühiku hind x müüdud kogus Kui elastsuskoefitsent >1 vähendab hinna tõus kogutulu Kui =1 jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Kui <1 suurendab hinna tõus kogutulu. Nõudlus on seda elastsem, mida rohkem on asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvistele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastavalt sissetuleku muutumisele. Hüvise nõutava koguse suhteline muutus / sissetuleku suhteline muutus Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. o Kui <1 siis pakkumine on mitteelastne. Pakutava koguse suhteline muutus väiksem kui hinna suhteline muutus o Kui =1 siis ühikuelastne
Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu Nõudluse hinnaelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust kauba enda hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse ristelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust teise kauba hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse sissetulekuelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust tarbija sissetuleku suhtelise muutuse suhtes. Koefitsient on suurem, kui 1 Nõudluse sissetuleku mitteelastsus – Koefitsient väiksem, kui 1 Pakkumise hinnaelastsus – kajastab müüjate reaktsioonihinna muutusele Koefitsient on 1-st suurem, on pakkumine elastne Koefitsient =1, on pakkumine ühikuelastne Koefitsient on 1-st väiksem, on pakkumine mitteelastne
täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes. Pakkumise hinanelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele. Sisetulekuelastne(mitteelastne) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus. Täielik elastsus hinna väike muutus põhjustab lõppmatult suure nõutava või pakutava koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane)
TR=TP*p Nõudluskõver a) Kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nõudlusega. b) Kui vertikaalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes. Pakkumise hinanelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele. Sisetulekuelastne(mitteelastne) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus. Hetkeperiood hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Peatükk 4
perioodi pikkus; hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetulekutarbimise kui ka Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutusele. Q M Em = : Q1 M1 Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsent positiivne. Luksuskaupade koefitsent > 1; esmatarbekaupade koefitsent < 1; INFERIOORSETE kapuade korral on koefitsent negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele: QxPy
varguse või kahjustatusse vastu kindlustatud o Moraalirisk kerkib esile pärast kindlustuslepingu sõlmimist o Kindlustuse tulemusena hakkavad inimesed tegema riskantsemaid valikuid, sest oodatav kaotus on väiksem ELASTSUS Nõudmise hinnaelastusu iseloomustab nõutava koguse suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest o Pakkumise hinnaelastsus o Nõudmise sissetulekuelastsus o Ristelastsus Elastsust mõjutavad tegurid: o Asenduskaupade arv ja lähedus o Kauba kasutamisvõimaluste arv o Kulutused kaubale o Tarbija kohanemisaeg o Hinnatase FIRMATEOORIA Mis on ettevõte? Ettevõte on: o Institutsioon o Ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital9 JA KASUTAB NEID TOOTMISES o ORGANISEERIB sisendeid, et toota kaupu ja teenuseid
Engeli kõver näitab toote tüüpilist elutsüklit. neli turufaasi mudel: Esimene faas on eksperimentaalfaas: Selles faasis reageerib nõudlus elastselt, kuid pakkumine on veel madal. Seoses kasvava per capita sissetulekuga järgneb teine faas — kasvu, laienemise faas. Nõudlus reageerib väga elastselt seoses kasvava sissetulekuga. Kui nõudlus on täielikult välja kujunenud, algab neljas, küpsuse faas. Sissetulekuelastsus on 1 või väiksem (0< ŋ <1). Kui sissetuleku elastsus muutub viimases faasis väiksemaks nullist (ŋ < 0), järgneb langusfaas. Majanduse struktuuri muutuste jaoks on väga oluline eelistuste areng, mida näitab nõudluse tuluelastsus. 44. Struktuuripoliitika eesmärgid ja strateegiad Turuprotsesside toetamine (struktuurimuutused ning investeeringud): korrapoliitika ja sekkuva innovatsioonitoe poliitika; Majanduse efektiivsuse kõrge tase ning
Teiste hüviste mõju mõõdetakse ristelastsuskoefitsiendiga ja sissetulekute mõju sissetuleku elastsuskoefitsiendiga. Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient kajastab hüvise nõutava koguse protsentuaalset muutust vastuseks sissetuleku protsentuaalsele muutusele (ceteris paribus); võimaldab uurida sissetuleku seost tarbimisega; nõudluse sissetuleku elastsust saab uurida nii sissetuleku-tarbimise kui Engeli kõvera abil. Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Nõudluse sissetulekuelastsus: NORMAALKAUPADE korral on koefitsient positiivne. Luksuskaupade koefitsient > 1; esmatarbekaupade koefitsient < 1. INFERIOORSETE kaupade korral on koefitsient negatiivne. Nõudluse ristelastsus mõõdab ühe hüvise nõudluse muutust vastuseks teise hüvise hinna muutumisele ASENDUSKAUPADE nõudluse ristelastsuse koefitsient on positiivne.
Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) 85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted Eesmärgid: · Tõsta põllumajanduse tootlikkust · Stabiliseerida turud · Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase · Tagada toiduainetega varustatus · Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted:
tulla Kui IS kõver lõikuks horisontaalse LM kõveraga, siis: a. rahapoliitika oleks efektiivne vahend töötuse vähendamiseks b. fiskaalpoliitika ei sobiks töötuse vähendamiseks c. rahapoliitika toetaks fiskaalpoliitikat töötus vähendamisel d. fiskaalpoliitika oleks sobiv vahend töötuse vähendamiseks LM kõver on vertikaalne kui: a. investeeringute intressielastsus on null b. rahanõudluse intressielastsus on null c. rahanõudluse sissetulekuelastsus oleks null Nõudlus ja pakkumine Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? a. Toob küll! b. Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? a. ei b. jah Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: a. tööjõu nõudlus suureneb b. tööpuudus väheneb c. tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist
ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks 5 Mare Randveer, TTÜ MITTEELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus suurendab kogutulu; hinna langus vähendab kogutulu NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID: * asenduskaupade arv * hüvise tähtsus tarbija jaoks * hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus * hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS: mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele Q M Em = : Q1 M1 NORMAALKAUPADE nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne. Sissetulekuelastse nõudluse koefitsient on suurem kui üks. Sissetuleku mitteelastse nõudluse koefitsient on väiksem kui üks. INFERIOORSETE KAUPADE sissetuleku nõudluse koefitsient on negatiivne
Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) 85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted Eesmärgid: Tõsta põllumajanduse tootlikkust Stabiliseerida turud Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase Tagada toiduainetega varustatus Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted:
Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) 85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted Eesmärgid: · Tõsta põllumajanduse tootlikkust · Stabiliseerida turud · Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase · Tagada toiduainetega varustatus · Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted:
Austria, Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84.Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) 85.EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted Eesmärgid: · Tõsta põllumajanduse tootlikkust · Stabiliseerida turud · Tagada põllumajanduse tegelejate rahuldav elatustase · Tagada toiduainetega varustatus · Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted:
Mõne aasta pärast võib bensiini nõudlus seetõttu langeda. 33 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse elastsus erinevad liigid: ·nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele ·nõudluse nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust teiste kaupade hindade muutusele ·nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba tundlikkust sõltuvalt t bij t reaalsissetulekute tarbijate l i t l k t muutusest t t Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja leitakse üldjuhul alljärgneva valemi abil: e = Nõutava kaubakoguse muutus% / Teise muutuja muutus % 34 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse hinna elastsuse arvutamine
riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. - Leevendamise meetodid: Euroopa Keskpank on langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene EL ÜHINE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA 26. Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolest ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Kliima · Tootmisprotsess (-tsükkel) · Madal hinna- ja sissetulekuelastsus · Põllumajandustooted on homogeensed · Riigikaitse (strateegiline tähtsus) 27. EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärgid ja põhimõtted Eesmärgid: · Tõsta põllumajanduse tootlikkust · Stabiliseerida turud · Tagada põllumajandusega tegelejate rahuldav elatustase · Tagada toiduainetega varustatus · Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted: · Ühine turg
Läti. Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84. Euroopa võlakriisi üldine / põhimõtteline olemus ja selle leevendamise meetmed 2010 2011 Euroopa võlakriis (PIGS riigid) 85. Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on 89. EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) eesmärk ja peamised meetmed 86. EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) · Agro keskkonna programmed eesmärgid ja põhimõtted · Põllumeeste varasema pensionilemineku toetamine ja
................................. 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE.............................................................................................. 26 4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...................................................................................... 26
Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Vastavat koefitsienti väljendatakse nõutava koguse protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna protsentuaalse muutuse jagatisega. Nõudluse muutus on antud kauba nõutava koguse kasv või kahanemine kauba kõigi võimalike hindade korral. Graafiliselt kajastab seda kogu nõudluskõvera nihkumine ( paremale nõudluse kasvu ja vasakule nõudluse vähenemise korral). Nõudluse sissetulekuelastsus on nõudluse elastsuse näitaja, mis mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele. Elastsuskoefitsient võrdub antud hinna korral nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisega. Nõudluskõver on nõudluse graafiline kajastus. Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel: kui hüvise hind tõuseb, ostavad tarbijad hüvist vähem; kui hind langeb nõutakse hüvist rohkem. Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul.
kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne o Kui nõudlus on muutub mitteelastseks, hinna langus kahandab kogutulu · · Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõudluse muutumist sõltuvalt tarbija sissetuleku muutumisest. · Q Y · EQY = : · Q Y · Normaalkauba nõudluse sissetuleku-elastsuskoefitsient on positiivne, inferioorse kauba sissetulekuelastsuskoefitsient on negatiivne. · Ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutusele mõõdab nõudluse ristelastsus. · Qx Py
Maksimumhind on tasakaaluhinnast madalam hind. Sel juhul tekib turul tõenäoliselt kauba puudujääk. Üldiselt võib öelda, et kunstlikult kõrge või ka madal hind viib turud tasakaalust välja. 11 NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS 1.Nõudluse hinnaelastsuse olemus 2.Pakkumise hinnaelastsus 3.Teised elastsuse näitajad 3.1.Nõudluse sissetulekuelastsus 3.2.Nõudluse ristelastsus 1.Nõudluse hinnaelastsus ELASTSUS selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Joonis selgitab kahe erineva nõudluskõvera abil, kuidas võrdne hinnamuutus põhjustab erineva kogusemuutuse. P 7 6 5 A B 4 3 A’ B’ 2 1 0
kii i i eelarve kaudu muudetavate autonoomsete Q1 Q2 Q kulude suurendamine kõige tõhusam 36. LM kõver on vertikaalne kui: a) investeeringute intressielastsus on null; b) rahanõudluse intressielastsus on null; c) rahanõudluse sissetulekuelastsus oleks null. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid (v.a. nõutav hind ja kogus) samaks jääma? Nii see on 4
annaabi.ee 
