EL Häiremehhanismi aruanne (0)

HÄIREMEHHANISMI ARUANNE
SISSEJUHATUS
Süsteem loodi 2011. aastal kuue seadusandliku ettepaneku paketiga, mille eesmärgiks on tugevdada majanduse juhtimist ELis. Häiremehhanismi aruanne esitatakse novembris enne Euroopa poolaasta protsessi algust. Menetluse raames tehtav järelevalve on osa Euroopa poolaastast, millega tagatakse EL-i riikide majanduspoliitika integreeritud ja tulevikku suunatud kooskõlastamine. Häiremehhanismi aruandega algab iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatusemenetluse tsükkel . Kõnealuse menetluse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad ELi liikmesriikide majanduse sujuvat toimimist ning võivad ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Häiremehhanismi aruandes tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle olukorda on vaja edasi uurida (põhjalike analüüside kujul), selleks et järeldada, kas poliitikameetmeid nõudev tasakaalustamatus eksisteerib või mitte.
Selle eesmärgiks on

• tuvastada
  
• ennetada
  
• korrigeerida
  

riske ja mittejätkusuutlike riikide makromajanduslikku arengut. Selleks et tagada menetluse täitmine, võib euroala liikmesriikidele määrata rahalisi karistusi.
Euroopa Komisjoni häiremehhanismi aruandes määratakse kindlaks, millistes liikmesriikides võib makromajandusliku olukorra tõttu vajalikuks osutuda täiendava põhjaliku analüüsi läbiviimine. Nimetatud analüüs aitab kindlaks määrata võimaliku tasakaalustamatuse laadi ja ulatuse .
Häiremehhanismi aruanne põhineb 11 näitajat hõlmaval tulemustabelil. Need keskenduvad järgmiste valdkondadega seotud arengutele:

• konkurentsivõime,
  
• võlg ,
  
• varade hind,
  
• kohandamine ning
  
• sidemed finantssektoriga.
  

Tasakaalustamatuse riski hindamiseks kombineeritakse tulemustabeli andmed täiendava informatsiooniga ning võetakse nõuetekohaselt arvesse iga riigi olusid. Läbiviidavate põhjalike analüüside käigus hinnatakse üksikasjalikult olukorda nendes liikmesriikides, kus makromajandusliku tasakaalustamatuse riski peetakse suureks. Kui mõni liikmesriigis ületab kokkulepitud vahemikku, on see esimene märk võimalikust makromajanduslikust tasakaalustamatusest, mis aitab komisjonil otsustada, kas viia läbi põhjalik analüüs.
Tasakaalustamatus ehk kõrvalekalle soovitud tasemest põhjustavad eelkõige rohked laenud, suured ja püsivad jooksevkonto puudujäägid ja ülejäägid, konkurentsivõime kahanemine ning võla kasv.
HÄIREMEHHANISMI ARUANNE
Aruandest nähtub , et 16 liikmesriigis on vaja tasakaalustamatuste kuhjumist jakorrigeerimist ning nendega seotud riske üksikasjalikumalt analüüsida. Need on Belgia, Bulgaaria , Taani, Hispaania , Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Holland , Sloveenia , Soome, Rootsi ja Suurbritannia .
Euroopa Liidu (EL) makromajandusliku olukorra aruande kohaselt on Eesti majanduse seis stabiilselt hea ja Eesti majandust ülemäärane tasakaalustamatus praeguse seisuga ei ähvarda. Aruandes ei kajastata Iirimaad, Kreekat, Portugali ja Rumeeniat, kelle suhtes juba kohaldatakse makromajanduse kohandamise programme.
Eesti puhul ületavad niinimetatud häiremehhanismi aruande kohaselt normi rahvusvaheline investeerimispositsioon ja töötus . Kuigi erasektori võlatase on endiselt kõrge, on see viimaste aastate jooksul tublisti vähenenud ning jõudnud normi piiresse, püsides nüüd 129 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aruande kohaselt on selle tase siiski nii suur, et võib takistada krediidikasvu tulevikus, mis pidurdab toodangu kasvu keskpikas perspektiivis.
Mõne riigi puhul käsitletakse põhjalikus analüüsis eelmise makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tsükli järeldusi, teiste puhul teeb komisjon põhjalikku analüüsi esimest korda. Neil mitmel liikmesriigil, mille kohta komisjon kavatseb koostada põhjaliku analüüsi, on mitmesugused probleemid ja võimalikud riskid , sh mõju ülekandumine partneritele.
Hispaania ja Sloveenia põhjalikus analüüsis hinnatakse seda, kas ülemäärane tasakaalustamatus püsib või väheneb, ning nende liikmesriikide rakendatud struktuuripoliitika osatähtsust tasakaalustamatuse korrigeerimisel.
Prantsusmaa, Itaalia ja Ungari on liikmesriigid, kus esineb tasakaalustamatus ja kelle kohta märkis komisjon, et vaja on vastu võtta otsustavad poliitikameetmed; nende põhjalikus analüüsis hinnatakse tasakaalustamatuse püsimist.
Teiste liikmesriikide (Belgia, Bulgaaria, Taani, Malta, Madalamaad, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik ) puhul, kus tasakaalustamatus tuvastati varem, aitab põhjalik analüüs hinnata, millistes liikmesriikides tasakaalustamatus püsib ja millistes on see korrigeeritud. Komisjon on seisukohal, et kuna makromajanduslik tasakaalustamatus tuvastatakse pärast põhjalikku analüüsi, tuleks järeldus tasakaalustamatuse korrigeerimise kohta teha samuti üksnes pärast kõigi oluliste tegurite asjakohast arvestamist järgmises põhjalikus analüüsis, mis võib viia mõne riigi makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse lõpetamiseni.
Põhjalik analüüs koostatakse ka Saksamaa ja Luksemburgi kohta, selleks et paremini uurida nende välispositsiooni ja analüüsida sisemist arengut ning teha kindlaks, kas riigis esineb tasakaalustamatus.
Ka ELi uue liikmesriigi Horvaatia puhul on põhjalik analüüs õigustatud, kuna vaja on mõista riigi välispositsiooni, kaubandustulemuste ja konkurentsivõime olemust ja nendega seotud võimalikke riske ning riigi sisemist arengut.
KOKKUVÕTE
Nende liikmesriikide jooksevkonto positsioon, kus varem oli suur puudujääk, on märkimisväärselt paranenud . Paranemine on toimunud eelkõige liikmesriikides, kus rakendatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi ja kes saavad finantsabi (Kreeka, Iirimaa, Küpros , Portugal ja Rumeenia ), aga ka Bulgaarias, Eestis, Hispaanias, Leedus, Lätis, Sloveenias ja Slovakkias, st riikides, kus veel mõni aasta tagasi olid suurimad jooksevkonto puudujäägid ja esines jätkusuutmatu areng.
1) Mitmes liikmesriigis, eelkõige kõige haavatavamates liikmesriikides, on paranenud
konkurentsivõime.
2) Ekspordinäitajad on mitmes riigis küll paranenud, aga ülemaailmsel eksporditurul
kaotab enamik liikmesriike jätkuvalt turuosa
3) Mitmes liikmesriigis jätkub bilansside kohandamine, kuid erasektori võlakoormus
on endiselt suur
4) Tasakaalustamisprotsessi käigus halvenes mitme liikmesriigi tööhõivealane ja sotsiaalne olukord. Töötus on märkimisväärselt suurenenud mitmes liikmesriigis. Hispaanias, Horvaatias, Lätis, Leedus ja Slovakkias, aga ka Kreekas, Iirimaal, Küprosel ja Portugalis on töötuse määr kõrge või väga kõrge (joonis 5). Üksnes Saksamaal oli töötuse määr 2012. aastal madalam kui 2008. aastal.
5) Suureneb ELi-sisene tööjõu liikuvus.