PANKROTI MÕJUD MAJANDUSES (0)

PANKROTI MÕJUD MAJANDUSES

Essee
Kõige lihtsamalt öeldes on pankrot võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu poolt. Pankrotimenetluse alustamise tingimuseks on avalduse esitamine kohtule, mida võivad teha nii võlgnik , võlausaldaja kui ka muud seadusega määratud isikud. Pankrot on lai mõiste, see võib olla suunatud nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule ning oma olemuselt võib see olla nii likvideeriv kui ka tervendav. Pankroti nime kandev nähtus mõjutab oluliselt ka majanduse käekäiku, üldiselt kannab see endas negatiivseid emotsioone ja sündmusi, kuid pole halba ilma heata ning igal asjal on ka positiivsed omadused.
Igapäevaelus esineb kõige tihedamini juriidilise isiku maksevõimetuks tunnistamist või ohtu, et see võib juhtuda. Pankrotimenetlus on pikk ning väsitav protsess ning et seda vältida on kasulik valida tervendav poliitika. Kõige kasulikum on see võlausaldajatele, sest selle efektiivsuse tulemusena on neil suurem tõenäosus nõuded suuremas ulatuses rahuldada. Samas on aga kurb see, et toetust annab ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks rakendatavate abinõude kasutuselevõtuks ehk saneerimiseks ka riik, mis tähendab maksumaksja raha kasutamist. Ei ole õiglane, et ausalt makse maksvad kodanikud peaksid üleval pidama valesti juhitud ja ebatõhusalt tegutsevaid firmasid. Peale selle on võrreldes pankrotimenelusega saneerimismenetluse kulud märkimisväärselt suuremad ning on ka oht, et saneerimiskava jäetakse sootuks kinnitamata, mis omakorda tähendab ettevõttele veel lisakulutusi. Teisel küljelt vaadeldes aga on oluline, et riik toetaks ettevõtlust ning soodustaks selle tegevust. Saneerimismenetluses osalev ettevõte saab jätkata oma tegevust mõne organi kontrolli all ning samuti on ta teatud määral kaitstud võlausaldajate rünnaku eest.
Omad head ja vead on ka likvideeriva pankroti poliitikal. See puhastab majandust ning eemaldab ebaefektiivselt toimivad ettevõtted. Ei ole mõtet hakata tervendama ettevõtet, mis suure tõenäosusega tulevikus uue ringiga end võlgadest põhjustatud maksejõuetusega lõhki rebib. Pankrotimenetluse olemuse tähtsaimaks aspektiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine ning menetluse käigus seda ka teha üritatakse, mille läbi võlausaldajad suuremal või vähemal määral siiski varad kätte saavad. Teisalt aga kui pankroti läheb näiteks pank , siis musta auku kaovad kõik klientide hoiused nagu need ka 1998. aastal kadusid koos Maapanga pankroti väljakuulutamisega. Suuremad ja tähsamad hoiused makstakse mingil määral küll tagasi aga kõik tagastamata jäänud väiksemad summad kokku liites annavad tulemuseks suure summa.
Viimasel ajal on väga aktuaalseks tõusnud teema, mis puudutab üksikisiku pankroti. Diskussiooni tekitab küsimus, kas see on lihtne viis võlast vabanemiseks? Olen seisukohal, et lahendamatuna näivast olukorrast aitab see siiski väljapääsuteed leida. Vähemalt menetluse ajaks peatatakse kõikide intresside ja viiviste arvesamine. Tõdema peab aga seda, et kogu menetluse käik on rõõmutu, sest inimene võib ilma jääda näiteks oma kodust, millest suurem osa on juba kinni makstud. Samuti jääb nn plekk külge: aastaid kestev kontroll, välismaale mineku ja äritegevuse keeld.
Arvan, et kõige suuremat mõju ning ka ohtu majandusele kujutab endast planeeritud pankrot. Selle mõtteks on luua ettevõte, mille tegevus küll toimib suurepäraselt ning saadud hüvesid ka eksporditakse, kuid mingi aja möödudes on see võlgadest pungil ning pikema uurimise käigus selgub , et aga ei olegi midagi võlgade katteks võtta. Kogu vara on nn kanditud kuhugi , kus sellele enam ligipääsu ei ole. Põhimõtteliselt ei olegi siis enam muud teha, kui veel alles jäänud tühised esemed oksjonile panna. Võlausaldajate majanduslikule tegevusele paneb selline käitumine korraliku põntsu. Õnneks sätestab Pankrotiseadus ka karistuse. Näiteks § 91, mis keelab kuritegelikult tegutsenud inimese äritegevuse.
Üldiselt võib väita, et pankrot ei ole üdini halb nähtus. Kuigi seda võib väga kurjalt ära kasutada teadlikult halva käitumisega, mida võiks ka organseeritud kuritegevuseks nimetada, on sellel siiski ka tervendav mõju. Pankrot majanduses on nagu looduslik valik metsas – tugevamad jäävad ellu.