Keskkonnaõiguse arvestus 2019 (0)

Keskkonnaõiguse arvestus    I RIDA  1. Mis on vältimispõhimõtte juriidiline sisu? ​Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või                     olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub                         mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud                     kasutusele vajalikud meetmed.    2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu?  Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise                     keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi,                 põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või                 oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte.    3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu?   Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise               eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek                     kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale infot                   kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju                   ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada                     arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Sellele võiks                   lisada ka eesmärgi- informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust.                 Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei ole arenguprojektide keelustamine, vaid                 keskkonnakaitseliste kaalutluste arvestamine.  Strateegilise keskkonnamõju hindamise peamiseks eesmärgiks on integreerimisprintsiibi               elluviimine sotsiaalse ja majandusliku planeerimise varajases staadiumis.    4. Kuidas erineb keskkonnamõju hindamine Natura aladel tavapärasest KMH-st                 (keskkonna mõjude hindamine)?  Nii keskkonnamõju hindamine, kui ka nn Natura hindamine, on arendustegevuse üle                       otsustamise üks osa, mis annab vajaliku informatsiooni otsust vastu võtvale isikule kavandatud                         tegevuse võimaliku keskkonnamõju ja selle leevendamise meetmete kohta. Nii tavalise                  


keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane.                       Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti                         valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile.                         Peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki. Otsuse tegijal tuleb                       arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. ​Natura aladel on KMH algatamise                         künnis madalam, KMH tehakse siis kui oluline mõju pole välistatud. Kui oluline mõju pole                             välistatud, ei tohi tegevust lubada.       II RIDA  5. Mis on ettevaatusprintsiibi juriidiline sisu?  Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada                           nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti)                               üks olulisemaid eesmärke.  Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid                       rakendada isegi siis, ​kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult                         tõestatud ​.    6. Mis on mõiste keskkonnarisk juriidiline sisu?   Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.  Rakendub ettevaatuspõhimõte.    7.  Milliseid keskkonnanormatiivide liike sa tead?    Kvaliteedi normatiivid  Kehtestatakse saastatuse maksimaalsed lubatud tasemed mingis keskkonnaelemendis.               Kvaliteedinormatiivid on olulised eelkõige seetõttu, et nad on aluseks ka teiste                       keskkonnanormatiivide väljatöötamisele.  Kvaliteedinormatiiviga võidakse kehtestada näiteks mingi aine maksimaalne lubatud                 kontsentratsioon vees, lubatud maksimaalses müratasemed seadmetel (eriti               transpordivahenditel).   


Emissiooninormatiivid   Määravad kindlaks keskkonda saastavate või saastava võivate ainete lubatud emissioonihulga                     või piirkontsentratsiooni teatavas ajaühikus. Nende kehtestamisel võetakse aluseks                 saasteallikate hulk. Kasutatakse eelkõige paiksete saasteallikate puhul, nt elektrijaamad.     Tehnoloogilised   Nõue tootmisprotsessi või selle osa suhtes, millega tagatakse loodusressursside säästlik                     kasutamine ja võimalike keskkonnakahjustuste ennetamine. Tehnoloogianormatiivid             kehtestavad nõuded tootmisprotsessi tehnoloogilisele ülesehitusele ja konkreetsetele tehnilistele                 lahendustele. Kasutatakse enamasti seal, kus on tegemist suurte ja ilmsete keskkonnariskidega.    Tootenormatiivid  Nõue tervist või keskkonda oluliselt mõjutava või mõjutada võiva toote suhtes, millega                         tagatakse toote kahjuliku mõju vältimine või hõlbustatakse toote kasutamist.  On võrdlemisi erineva sisuga ja võivad määrata kindlaks:  Toote füüsikalised ja keemilised parameetrid, nt ravimite või pesupulbrite lubatud koostise;                       toote käsitlemise, märgistamise ja pakendamise nõuded, eriti nende toodete puhul, mis                       sisaldavad toksilisi ja ohtlikke aineid.  Võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks on tootenormatiivid kõikidele tootjatele               ühesugused, tihtipeale mitte üksnes konkreetse riigi piirides, vaid ka regionaalsel või                       rahvusvahelisel tasandil.    8. Mis eranditel võib Natura aladel põhjustada/teha looduskeskkonnale negatiivset                 tegevust?  Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest negatiivsest mõjust Natura 2000                     võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse                       jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku                     laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Loa andmisel tuleb seada                         kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaministeerium teavitab Euroopa             Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest viivitamatult pärast loa andmist. Loas määratud                   tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist.