50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
1970-01-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
naeruvaarne
Õppematerjali autor
Keskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9
Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või aine alternatiivid. 2. Keskkonna väärtustamine
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused Üldist ja mõisted 1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund;
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), mil
o kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed o ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks o ning puudub alternatiiv. Ettevaatusprintsiip !Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses. Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult. Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias ("assimilative capacity approach"). Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises.
ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna. Eelnimetatud printsiipide elluviimiseks kasutatakse muuhulgas parima võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist alustavatelt ettevõtetelt võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist ja muidugi ka selle pidevat uuendamist sõltuvalt arengutest.3 1 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk 16. 2 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011). 3 Keskonnaministeeriumi kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://www.envir.ee/3934 (12.10.2011). 3 1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid 1.1 Keskkonnaprobleemi aluseks olevad asjaolud
juba tekkinud kahju puhul. Materiaalõiguslik. Õigus puhtale keskkonnale kui põhiseadusesse lülitatud väärtus. Eesti põhseaduses otseselt puudub. Menetluslikud õigused. År husi konventsiooni kolme samba süsteem - keskkonnateabe üldkättesaadavus. Avaliku võim peab tegema teabe kättesadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb. - otsustamise menetluses osalemine - juurdepääs õigusemõistmisele IV Eesti, Euroopa Ühenduse ja rahvusvahelise keskkonnaõiguse üldiseloomustus Areng eestis - 1992-96 võeti vastu esimesed hädapärased seadused - 1997-2001 EÜ keskkonnaõiguse aktiivne ülevõtmine - alat 2002 Kehtiva õiguse korrastamine, arusaadavamaks muutmine, vastuolude likvideerimine ja keskkonnaõiguse valdkondade kodifitseerimine. Põhiseaduse §Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. - põhiseaduslik printsiip, mis kohustab riiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid