Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaebus kohtutäituri peale (0)

1 HALB
Punktid
Justiitsministeeriu
Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn
Telefon (372) 620 8100
 [email protected] xxxxx
xxxxx
xxxx xxxxx
Täiteasi nr xxxxx
Täiteasi nr xxxxx
KAEBUS
Kohtutäitur xxxx tegevuse (või )tegematuse suhtes.
1. Kohtutäitur xxxx ei tagastanud mittearestitava sissetuleku osa summas 300 eurot, mille ta arestis xxxx2016 aastal.
Kohtutäiturile on esitatud mittearestitava sissetuleku tagasikande avaldus (mitmel?)korral: (Kuupäevaliselt välja tuua). Mittearestitava sissetuleku tagasikandmine ei tohiks olla seotud andmete esitamisega, kui on tõendatud sissetuleku laekumine ning ülalpeetavate olemasolu.
Eelnev kaebus tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele : TMS § 131, 132 ja 133; TMS § 217, 218; Kohtutäituri seadus § 75.
2. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetlust täiteasjades, millistes menetluse lõpetamiseks kohtutäituri poolt on olemas õiguslikud alused. Lisaks on antud kaebuse punktis 1 märgitud mittearestitava sissetuleku osa edastatud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel juba aegunud täitemenetluse katmiseks.
Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetust täiteasjades, milledes on kohtuotsuse või määruse kuupäevaks 13.07.2007. Antud nõue aegub praeguste seaduste alusel 7 aastaga, kuni 31.12.2009 kehtinud karistusseadustiku ( KarS ) redaktsiooni §82 kohaselt: (olenevalt kuriteo astmest )
  • Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
    1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
    2)
    kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
    Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
    TMS §-st 210 tulenevalt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele muuhulgas TMS §-s 207 sätestatut.
    Väärteo - ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218).
    Eelnev kaebus tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele: TMS § 207, 210, 217 ja 218; Kohtutäituri seadus §7 ja 75; KarS § 82.
    Mina kui võlgnik heidan kohtutäiturile ette tegutsemist mitte Eesti Vabariigi seaduste põhjal ning ametivõimu liigset kuritarvitamist.
    (Seletada kohtutäituri varasemaid tegevusi või puudujääke)
    Kohtutäitur on kuritarvitanud oma ametivõimu, sest pole võlgnikule teadlikult tagastanud mittearestitava sissetuleku osa ja sellega viivitanud, nõudes andmeid, millele kohtutäituril pole õigust.
    Antud kaebusega taotlen kohtutäituri korrale kutsumist ja noomitamist, suunama kohtutäiturit tegema oma tööd talle ette nähtud korras. Kohtutäitur peaks tegutsema vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, järgima kohtutäiturite head ametitava ja näitema üles üldist inimlikkust.
    Kinnitan , et kõik esitatud väited ja andmed on õiged. Kaebuses märgitud seadused on võetud hetkel kehtivate seaduste järgi Riigi Teatajast.
    xxxxx xxxxxxxxx
  • Kaebus kohtutäituri peale #1 Kaebus kohtutäituri peale #2 Kaebus kohtutäituri peale #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-07-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hack Bla2 Õppematerjali autor
    Kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse või tegematuse suhtes Justiitsministeeriumile.

    2. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetlust täiteasjades, millistes menetluse lõpetamiseks kohtutäituri poolt on olemas õiguslikud alused. Lisaks on antud kaebuse punktis 1 märgitud mittearestitava sissetuleku osa edastatud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel juba aegunud täitemenetluse katmiseks.

    Sarnased õppematerjalid

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal:  „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull

    Asjaõigus
    Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
    194
    pdf

    Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

    esita ega tõenda . Võistlevuse põhimõte vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust. Võistlevuse põhimõte on käesoleval ajal eriti päevakajaline kriminaalmenetluses, kuhu see sisse tuli viimase kriminaalmenetlusõiguse reformi tulemusena ning ka lähiajal on olulisi muudatusi võistlevuse printsiibis oodata. Erinevalt kriminaalmenetlusõigusest on tsiviilkohtumenetluses võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Õige lahendamine võib toimuda inkvisitsiooni e. uurimispõhimõtte alusel, mis on omane kontinentaal-euroopa, eriti prantsuse õigusele, kus kohtu ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde. Selline oli ka nõukogude tsiviilprotsess. Kohtul on laialdased volituse koguda tõendeid, k ohus on menetluse läbiviimisel aktiivne. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on välja selgitada tõde ning sellega kaitsta nõrgemat poolt avaliku võimu omavoli eest.

    Õigus
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    125
    docx

    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

    Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

    Kriminaalmenetlus
    Õiguse aluste kordamisküsimused
    46
    doc

    Õiguse aluste kordamisküsimused

    ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant

    Uurimistöö meetodid
    Õiguskaitseasutuste süsteem
    60
    docx

    Õiguskaitseasutuste süsteem

     Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.  Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.  Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi. Kuid

    Õigus
    Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017
    21
    docx

    Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

    tagasivõetuks. (2) Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. (3) Pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. 18. Menetlusõigusjärglus § 209. Menetlusõigusjärglus (1) Füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. (2) Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud

    Õigus
    Kursusetöö-KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI-KARISTUS ÕIGUSSÜSTEEMIS
    33
    doc

    Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS

    · analüüsida karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasust ja vastavust täna Eesti õigusriiklikus karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele; · teha ettepanekuid seadusandjale nimetatud meetme efektiivsemaks kohaldamiseks. Kursusetöö teema on valitud lähtuvalt sellest, et 2008. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis uus seaduseelnõu5, millega peale paljude teiste muudatuste tahtsid seadusandjad Eesti karistusõigust täiendada ka uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine. Selle õigusvaldkonnaga lähedamalt seotud juristid ja õigusteoreetikud avaldasid alates seaduseelnõu avalikustamisest vastakaid arvamusartikleid nimetatud instituudi õiguspärasuse ja vajalikkuse kohta. Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka

    Õigusteadus
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine ­ Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. 48. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Justiitsministeeriumi peamisi töövaldkondi on õigusloome ehk õigusaktide eelnõude koostamine. Peale eelnõude koostamise kontrollib justiitsministeerium alati teiste

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun