*President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, Saksam, Venemaa. Ühekojalised: Skandinaavia, Balti rigid. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoda, esimesel juhul, kujutab endast seisuslikku esindusorganit. Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul
konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7
kuid ülesanded sõltuvad üksteisest. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Riigipea nimetab ametisse kõrged isikud. täidab tseremoniaalseid kohustusi. Parlamendil on tähtis osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Enamiku seaduseelnõusid( sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab parlamendile menetlemiseks. Tähtsaim võimuinstututsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.
täiskogu ette ja esitada küsimusi. Parlamendijärelevalve Kudsse kontrolli vormid: 1.Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. 2.Ministrid,kes varem olnud parlamendisaadikuks,toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. 3.Parlament on tähtis sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Seaduseeelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Menetlemises tähtsaim on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine Seaduseelnõu menetlemine Seaduse eelnõu võib algatada valitsus,Riigikogu fraktsioon,Riigikogu komisjon ja ka üksiksaadik. Eelnõu läheb edasi juhtivkomisjoni,kus antakse eelnõule esimene hinnang. Iga seaduseeelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. Seaduseelnõu menetlemine Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja
ja täidesaatevvõim ainuvõimu, sest tema riigis on presidendi seaduseelnõusid (ka ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus? ülemkoda e senat. täidesaatva võimu Valitsusele President ja autonoomia umbusaldust kongress kontrollivad teineteise suhtes on hääletades peavad teineteist ning küllaltki suur, kuid saadikud arvestama presidendi ja tugevam positsioon ka võimalusega, et
ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seadus. Algatatud E. Nestori, K. Kotka, K. Kõva, S. Mikseri poolt, juhtivkomisjon PÕSK. 7. Mida tähendab juhtivkomisjon? Juhtivkomisjon on komisjon, mille määrab riigikogu eelnõu menetlemiseks. Juhtivkomisjon annab eelnõule esmase hinnangu ning viimistleb muudatusettepanekud. Ka hääletusel võib muudatuskomisjoni seisukoht kujuneda otsustavaks. 8. Too 3 argumenti põhjendamaks, et Eesti on parlamentaarne vabariik (täidesaatev võim on tihedalt seotud parlamendiga) 1. Valitsus moodustub parlamendi alusel ja tal on parlamendi eest vastutus. 2. Parlamendil on õigus kontrollida valitsuse tegevust. 3
Rahvas valin otse ainult parlamendi, presidendi valib juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Riigipea nimetab ametisse kõrged isikud. täidab tseremoniaalseid kohustusi. Parlamendil on tähtis osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Enamiku seaduseelnõusid( sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab parlamendile menetlemiseks. Tähtsaim võimuinstututsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Tabelina: Presidentalism Parlamentarism · Levib L-Ameerikas, P-Aafrikas, · Levib Euroopas: UK, Itaalia, Saksamaa, Kaukaasias ja K-Aasias. (Mehhiko, Iirimaa, Eesti.
esimees ehk spiiker. Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni. 4. Seaduse algatamise õigus on valitusel, riigikogu fraktsioonil, komisjonid ja üksiksaadikul. Algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. See annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatuseettepanekud. Hääletusel on tema seisukoht otsustav. On kaks lugemist. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esineaja ettekanded ja ptsustatakse kas jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel
aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur
( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega,et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendada otsustusprotsessi.
5. Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid on: 1. Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt 2. Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse komunikatsiooni kanalina Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Selle tähtsaimad toimingud on lugemised ja hääletamised .Seaduse algatamise õigus Eesti Riigikogus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitususel. Tänapäeval tuleb siiski enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil. See on komisjon, kelle pädevusvaldkonda arutatav eelnõu kuulub. Enamus seaduseelnõusid otsustatakse kahe lugemisega, kuid tähtsamad seadused, nagu näiteks riigieelarve peavad
Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid.
täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Sageli pannakse ministriks inimene, kes eelnevalt on rahva poolt valitud parlamendisaadikuks. Tänapäeval mängivad ministrite nimetamisel üha tähtsamat rolli erakonnad, mistõttu alati ei tule ministrid saadikute ridadest. Vaatamata parlamendi mõjukusele, on valitsuselgi oma hoovad poliitika kujundamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega, et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ning kuulutada välja uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.
ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on demokraatlike riikide parlamentidel ette nähtud üks istungivaba nädalapäev, mil saadikud peaksid oma valimisringkondades kodanikega kohtuma. Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätleb mitut etappi ja toimingut, milles on kõige tähtsamad seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Parlamendiliikme tööaeg jaguneb Brüsseli, Strasbourgi ja oma ringkonna vahel. Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale.
parlamenditöö stiili. · Valijaskonna hääl kõlab parlamendiseisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. Parlament on kõvem kui valitsus. Seaduseelnõu menetlemine: Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal. Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Selleks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Ta annab esimese hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. I lugemine : kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata või saata see teisele lugemisele. I ja II lugemise vahe 3 kuud. II lugemine : toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi
Parlmendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist kui ka rahvusvaheliste õigusakitde ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetelmiseks. SEADUSEELNÕU MENETLEMINE-seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Täiskogu arutab eelnõud.I lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustakse, kas menetlemist jätkata,st saata teise lugemisse. Seadusprojekti kallal töötavad kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon II lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogus läbi
· õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudne kontroll: · parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · ministrid, kes varem on olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili · tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Menetlemisel mitmed etapid, millest tähtsaimad lugemised ja hääletamine. Seaduse algatamise õigus: - annab selle juhtivkomisjonile (alatise komisjoni töövaldkond) · valitsusel · Riigikogu fraktsioonil · Riigikogu komisjonil · üksiksaadikul Menetlemine: · esimene lugemine a) kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindala ettekanded b) otsustatakse, kas menetlemist jätkata c) I ja II lugemise vahel max. kolm kuud
· Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili · Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 5. Eesti Riigikogu seaduse menetlus: 1.Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. · Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni( Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine: · Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas menetlemist jätkatakse(st kas saaata teisele lugemisele) · Esimese ja teise lugemise vahel on 3 kuud (erandjuhtudel ka rohkem) Sellel ajal
kodanikud (2011. aastal 963 000 sh 912565 Eestis). Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03.
konventsioonidega, sest allakirjutama ei saanud minna, kuna siis olime NL-is. mõlemad on meetodid, millega riik kinnitab RV lepingu kohustuslikkust enda suhtes. Www.itlos.org international Tribunal for the law of the sea proceadings list of cases Konventsioon ART 287 p 1 1. Konventsiooni alla kirjutades, ratifitseerides või sellega ühinedes või igal ajal pärast seda võib osalisriik kirjalikult teatada, et ta valib konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise vaidluse menetlemiseks ühe või mitu järgmistest instantsidest: a) VI lisa alusel loodud Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus; b) Rahvusvaheline Kohus; c) VII lisa alusel loodud vahekohus; d) VIII lisa alusel selles lisas nimetatud vaidluste lahendamiseks loodud erivahekohus. Mereõiguste kohus 21 liikmeline kohus, alalliselt tööl Hamburgis on kohtu esimees ja sekretär, kohtunikud on professorid ja spetsialistid. Nii palju erinevaid kohtuid et lahendada
võtma. Autoriks on Madis Ernits, kes on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond vastab Riigikogu liikmete infopäringutele, esitab arvamusi ning analüüsib Riigikogu menetluses olevaid õigusaktide eelnõusid, seletuskirju ja muid menetlusdokumente. Samuti tellib õigus- ja analüüsiosakond teadusasutustelt ekspertiise ja uuringuid, mis annavad Riigikogule aruteludeks ning eelnõude menetlemiseks vajalikku taustteavet. Uuringud ja ekspertiisid: Õigus- ja analüüsiosakond tellib Riigikogu komisjonide ettepanekul ülikoolidelt ja teistelt asutustelt ekspertiise ning rakendusliku suunitlusega uuringuid, mis annavad Riigikogule tema tööks vajalikku taustteavet. (allikas: riigikogu.ee) Ülesanne 2.1 Vali eelnevas praktikumi ülesandes nr. 1 toodud üheksast tekstist välja neli ja analüüsi igat teksti järgmiste punktide alusel: 5
Selleks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu on tsiviilvaidlusega, väärteo- või kriminaalasjaga või haldusvaidlusega. Kohtumenetluse liigid: lihtmenetlus (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus), kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Lühimenetluses on nõutav kahtlustatava/süüdistatava nõusolek asja kiiremaks menetlemiseks. Kokkuleppemenetlus on menetluse liik, mille käigus nõustuvad süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust
tegelema. v.t. skeem lk 108 -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist. 7. Kas Eestis on parlamentaarne või presidentaalne demokraatia? Parlamentaarne demokraatia 8. Selgita: Lugemine-Esitlus Riigikogu saalis(nt riigieelarve peab enne Riigikogult kinnitust saamist kohustuslikult läbima kolm lugemist). Toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Hääletamine- poolt või vastu Seaduseelnõu- ettevlmistatud seadus Riigikogule menetlemiseks Juhtivkomisjon- menetleb seaduseelnõu potsessi 3.2 Täidesaatev võim. Valitsus 1. Kuidas moodustatakse valitsus parlamentaarses, kuidas presidentaalses riigis (oska ka vastavate riikide kohta näiteid tuua)? Parlamentaarses: moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile. Eesti
Ohuala on jagatud kolmeks tsooniks: I tsoon- eriti ohtlik ala II tsoon- väga ohtlik ala III tsoon – ohtlik ala 21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine. Päästeamet võib olla nii riigi eriplaneeringu, maakonna, üld-, eri- kui detailplaneeringute kooskõlastaja. Kooskõlastamisel päästekeskus vaatab: kas planeeringust ja planeeringule lisatud materjalidest (KSH aruandest, muudest riskianalüüsidest) selgub planeeringu menetlemiseks vajalik info; kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust; kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad; kas planeering vastab tuleohutusnõuetele; 22. Elutähtsad teenused, nende osutajad ja toimepidevuse korraldajad. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille
lahknevaid seadusi, võtta vastu riigieelarve (mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha), õigus kutsuda esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi o Kaudne kontroll: juhtpoliitikud nõuavad distsipliini, avalikkusega arvestamine 8 Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid Parlamendi töökorraldus · Seaduse algatamise õigus on valitsusel, fraktsioonil, komisjonil ja üksiksaadikul o Menetlemiseks määratakse juhtivkomisjon alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub Antakse esmane hinnang eelnõule ja viimistletakse muudatusettepanekud · Menetlemine parlamendi töö seaduse kallal o Lugemine Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepankud
Kaudne kontroll: - parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt - ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. - tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Vaatamata tugevale kriitikale parlamentide parteistumise aadressil, kõlab valijaskonna hääl siiski tugevamalt parlamendis kui valitsuse tegevuses. Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on lugemised ja hääletamine. Seaduseelnõu algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Täiskogu arutab iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse
1. - alustada maksukontrolli maksude määramiseks maksuotsusega (kusjuures saaks määrata käibemaksu võltsarvetelt ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt); 2. - taotleda MKS § 1361 alusel luba teha täitetoiminguid enne maksuotsuse tegemist, mh arestida pangakonto ja ostjatele esitatud arvetest tulenevad nõuded; 3. - alustada väärteo- või kriminaalmenetlust maksuõigusrikkumise menetlemiseks ning vajadusel rakendada kriminaalmenetluses teabe kogumiseks jälitustoiminguid ning taotleda vara arestimist kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise tagamiseks. 23. Eeltoodud põhjustel on kaebaja kustutatud KMS § 22 lg 3¹ alusel käibemaksukohustuslaste registrist õigusvastaselt. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. MTA 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12 ja kohtute otsused kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada. 24
ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid? Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe. [vt ka skeemi õpikus lk. 108] Seaduseelnõu algataja (vt eelmine küsimus) annab eelnõu üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtiv komisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel. Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas jätkata eelnõu menetlemist. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse läbi.
määratud summad tühistatakse ümberarvestusega või nõutakse antud toetus kohtu korras tagasi. 17 ……………………………………………. Allkiri kuupäev LISA 3 Toetuste menetlemine. Toimetulekutoetus Kodanik esitab avalduse toimetulekutoetuse saamise kohta. Avaldusele tuleb lisada kommunaalkulude tõendamiseks nende kohta esitatud arved. Arvetest tehakse koopiad ja need jäetakse toetuse menetlemiseks jooksva kuu kausta niikauaks kui kestab menetlemine ehk siis välja makse teostamiseni. Peale väljamakset liiguvad dokumendid isiku toimikusse, mida peetakse mahtuvuse määrani ja siis liigub arhiivi, kus säilitatakse 7 aastat. Menetlemise etapid .............. vallavalitsuses: • avalduse vastuvõtmine , • Stari keskkonda sisestamine • sealt kodanike toimetulekutoetuse üldnimekirja printimine, • sotsiaalkomisjoni protokolli lisamine,
Varem olid ka sotsid. *Opositsioonis on keskerakond, sotsid. Ülesanded ja töökorraldus *Peamine funktsioon:algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. *Oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *Funktsioon-järelvalve valitsuse üle. Seaduseelnõu menetlemine *Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse mentlemiseks. *Eelnõu algataja annab õiguse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. *Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. *Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel. *Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata, st kas saata see teisele lugemisele. *Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud häääletatakse täiskogul läbi.Lugemise lõpus otsustatakse,
Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid.
tule ministrid saadikute ridadest. Valitsuse koosseis sõltub niisiis parlamendi toetusest ning riigipea mängib selles teisejärgulist rolli. Ka valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Vaatamata parlamendi mõjukusele, on valitsuselgi oma hoovad poliitika kujundamiseks. Enamiku seaduseelnõusid (sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega, et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse laiali saata ka parlament ning välja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 8
tekkinud korduvalt lahkarvamusi Eesti kaitseväe juhataja sobivuse üle oma ametikohale. Riigikaitset reguleerivates seadustes on püütud vastutuse jaotust NATO-sse kuuluva parlamentaarse riigi vaimuga rohkem kokku viia. Riigikaitse juhtimise korrastamiseks algatas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves põhiseadusemuudatuse, mis jõustub juhul, kui Riigikogu XII koosseis selle muutmata kujul vastu võtab. Riigikogu XI koosseisus jäi konsensus eelnõu menetlemiseks kiireloomulisena saavutamata ja põhiseaduse muutmiseks tuli valida teine tee: muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Olulise riikliku tähendusega on Vabariigi Presidendi ülesanne Riigikogus vastuvõetud seadusi välja kuulutada ja sellega kaasnev õigus väljakuulutamisest keelduda. Kui Riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtab, võib Vabariigi President pöörduda Riigikohtu poole, et viimane kontrolliks seaduse vastavust põhiseadusele
Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet. Iga parlamendiliige kuulub ühte komisjoni b) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid ehk saadikurühmad, mis koondavad ühe partei või valimisliidu liikmeid Fraktsiooni kuuluma ei pea, kuid selle kaudu on võimalik poliitikat mõjutada. 3) Parlamendi ülesanded - algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. - kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107 Seaduse menetlemise etapid (vt skeem õpik lk.108): - seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) - töö eelnõuga juhtivkomisjonis - esimene lugemine täiskogul - teine lugemine täiskogul (või ka kolmas)
või saneerimismenetluse alustamise tingimuseks (PankrS § 31 lg 3; saneerimisseadus (edaspidi SanS) § 8 lg l p 1).( RT I, 21.12.2012, 19) Ähvardav maksejõuetus on ainus vabatahtlik pankrotimenetluse alustamise eeldus. Pankroti väljakuulutamiseks Eesti õigusruumis tuleb kohtul hinnata maksejõuetust ajutisuse või püsivuse kriteeriumist lähtudes. Oluline on vaid võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti menetlemiseks. Maksejõuetuse püsivuse või ajutisuse määramine sõltub paljudest võlgniku suhtes sisemistest ja välimistest teguritest ning võib olla väga keeruline. Tuleb otsustada, kas ajutisuse-püsivuse kriteeriumiks sobib ajaline kriteerium, majanduslik kriteerium või tuleks arvesse võtta mõlemat aspekt. Ajalisest aspektist tuleks määratleda, kui kaua võib kesta maksejõuetus enne, kui seda tuleb lugeda mitteajutiseks ehk püsivaks.
• Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele.
7. Millistel põhjustel tehakse paljudes ettevõtetes vahet sise- ja välisklientidel ning pakutakse siseklientidele kehvemat teenindust kui firma välisklientidele?’ ’ Tegelikult ei tohiks teha vahet, kuid siiski tehakse, kuna arvatakse, et siseklientide nõudlikkustase on madalam ja sisekliendid esitavad vähem kaebusi. 1. Miks peaksid olema ettevõtetes klienditeeninduses tekkivate probleemide lahendamiseks ja tarnevigade menetlemiseks/heastamiseks välja töötatud protseduurid? Klientidega tegelev logistikapersonal peab arvestama, et sageli tuleb tegeleda probleemidega, mis on põhjustatud vigadest tootmises või tarneahelas. Probleemid on paratamatud ja nende hõlpsamaks ja kiiremaks lahendamiseks tuleb kehtestada kindlad protseduurid. Ebaõnnestunud teenus võib hävitada ettevõtte maine partnerite ja klientide silmis. Selle taastamiseks on vaja teha tööd pikka aega. 2
tööstiil • Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele.
ole võimalik igale seaduserikkumisele reageerida). Probleemiks on senine mõiste ebapiisav mõiste täpsus. 2005 aasta algul sai see mõiste nõupidamise käigus otsustatud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise juhtkonna või nende esindajate poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel. Mõiste oleks järgnev: Hõlmab raiet ilma omaniku loata (vargus), metsa omandamist kelmusega (kriminaalasi "suures ulatuses"), pistised teatise positiivseks menetlemiseks või ebaõige majanduskava kehtestamiseks, raie keelatud kohtades, kaitsealuste liikide raie, lepingutega kaetud VEP-ide raie, lubatust suurem väljaraie hooldusraietes, metsateatise esitamata jätmine raieks, veoseleheta transport, ebaseadusliku puidu import (täpsustatakse veel), raiekeeluga liikide kaubandus, maksudest kõrvalehoidumine metsakasvatajate, - uuendajate ja varujate poolt ning puidu varumist, töötlemist ilma vastavate lubadeta või töötervishoiu ja tööohutuse seadust
hoone tehnosüsteemide kavandamine - Eskiis (sektch) – komplekse ehitusprojekti väljatöötamisele eelnev kavand, vaba vormistusega ehituskavandi ja neid selgitavate dokumentide kogum - Eelprojekt (EP) (preliminary design) – ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt (PP) (Basic design) – ehitusprojekti staadium, mis määratleb tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks (ehituskirjelduse ja joonised) vajaliku detailsusega - Tööprojekt (TP) (construction documents) – ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid - Teostusjoonis (as built drawing) – joonis, millel esitatakse olemasoleva hoone osade paiknemine
Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid.
loal. (7) Daktüloskopeerimisel kogutud andmed kantakse riiklikku sõrmejälgede registrisse ja DNA proovide tulemusena saadud andmed riiklikku DNA registrisse. 8) Piirivalveasutus toimetab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toiminguid taotleja vastuvõtukeskusesse või esmasesse vastuvõtukeskusesse ja edastab viivitamatult varjupaigataotluse koos hoiule võetud asjade ja dokumentidega menetlemiseks Kodakondsus ja Migratsiooniametile. (9) Kodakondsus ja Migratsiooniamet suunab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toiminguid taotleja vastuvõtukeskusesse või esmasesse vastuvõtukeskusesse. (10) Käesoleva seaduse alusel sooritatavad toimingud ei takista pädevate asutuste toimingute sooritamist süüteomenetluses, samuti rahvusvaheliste õigusabitaotluste täitmise tagamiseks või õigusrikkumise ärahoidmiseks tehtavaid toiminguid.
lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, kuid halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning menetlusosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus. Eeltoodud halduskolleegiumi lahendi põhjal võib järeldada, et asja pädevale kohtule menetlemiseks saatmise üle otsustamisel peab Riigikohus oluliseks muuhulgas ka menetlusökonoomika põhimõtteid, et oleks tagatud asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kohtulahendi tühistamine ainuüksi seetõttu, et seaduse järgi ei kuulunud asi lahendamisele halduskohtus, tooks kaasa menetluse põhjendamatu venimise. Ka Kaljumäe järeldab, et menetlusökonoomika ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega kooskõlas on kohtupädevuse
tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine;
Riigieelarve allub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele (seda on vaidlustatud vt RKÜKo 17.03.2000). Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Riigieelarvet menetletakse Riigikogus küll nagu tavalist seadust, kuid PS-st ja RES-st tulenevalt on riigieelarve menetlemiseks ette nähtud terve rida erinevusi. Riigieelarve eelnõu saab algatada ainult Vabariigi Valitsus. Eelarvepositsiooni reeglid (RES § 6) 1. Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et see oleks riigieelarve seaduse § 15 (makromajandus- ja rahandusprognoos) nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis. 2) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori
asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama. Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. Eelpool toodut ei kohaldata tolli poolt tollikontrolli käigus tehtavale maksude tasumise õigsuse kontrollimisele- erikord. 2) Pädevus Revisjoni viib läbi konkreetse maksuasja menetlemiseks pädev ja selleks määratud maksuhaldur(id). MTA peadirektor võib vajaduse korral revisjonialluvust muuta ning teha revisjoni läbiviimine ülesandeks teisele MTA kohalikule asutusele või MTA ametnikule. Täielike, igakülgsete ja objektiivsete revisjonitulemuste saamiseks võivad maksuhaldurid viia läbi ühisrevisjoni. Revisjoni läbiviimisesse võib kaasata välisriigi maksuametnikke, kui seoses
tootearendus, töötajate moraal jm. 59. Milliseid dokumentidega seotud tegevusi toetab dokumendihaldussüsteem? DHS on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DHS-i eesmärk on tagada väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilitamine ja kättesaadavus. 60. Too näiteid menetlussüsteemidest koos nende eesmärkidega. Menetlussüsteem on spetsiifiliste dokumentide menetlemiseks. Näiteks: *E-toimik veebipõhine infosüsteem, mis koondab tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestiku ja protsessid. Menetlusosalised ja esindajad saavad esitada kohtule dokumente elektrooniliselt ning jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Saab vaidlustada nõudeid ja otsuseid. 2012. aastast saab teha karistusregistrist päringuid.
siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest. 6. Aruandluskohustus, komisjon esitab igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile eelmise eelarveaasta eelarve täitmise aruande. 7. Määrati kindlaks eelarve koostamisel kasutatava arvestusühik. 8. Määratleti ühenduse ja liikmesriikide tegevus kelmuste ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. 9. Kinnitati reeglid eelarve projekti menetlemiseks ja vastuvõtmiseks. 10. Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. POLIITIKAD Majanduspoliitika Jaguneb korrapoliitikaks, struktuuripoliitikaks ja protsessipoliitika. • Liikmesriigid teostavad oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. • Liikmesriigid ja ühendus tegutsevad kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika
Eesistujariigi ministrid osalevad erinevates vormides Parlamendimenetluses Euroopa Parlamendi valimised Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant Otsevalimised, arvestades kõiki üldtunnustatud valimisprintsiipe Reeglina kasutatakse proportsionaalseid valimissüsteeme Proportsionaalne d'Hondti meetod, üleriigiline avatud nimekiri Sisemine menetluskord Enne Lissaboni leppe jõustumist kasutati nelja (täna juba kolme) peamist protseduuri EL õigusaktide menetlemiseks. Nõuandemenetlus (The Consultation Procedure) Parlamendi roll vaid nõuandev, Menetletakse ühel lugemisel. Nõukogu võib jätta Parlamendi seisukoha arvestamata. Kasutatakse nt põllumajandusküsimuste ja maksundusküsimuste valdkondades Kaasotsustusmenetlus (The Co-decision Procedure)- ehk seadusandlik tavamenetlus. On laiendatud üle 2/3 õigusaktidele. Vt skeem Nõusolekumenetlus (The Assent v Consent Procedure) Ei olegi tavaaktide menetlemiseks, sisuliselt EP vetoprotseduur.
RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmisavalduste alusel ja parandab kohtuvigu, samuti täidab muid sellest seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis. Kohtunik ei või kuuluda loakogusse üle kuue kuu järjest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab loakogu tööd. TEISTMINE ehk uuendamine on tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine(nt. Asjaolude muutumisel), selleks peab olema Riigikohtu luba. ASJAÕIGUS on isiku täielik võim asja üle
annaabi.ee 
