Parlament, seadus, mõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Riigivalitsemine

Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded:  Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid  Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid  Seaduste vastuvõtmine  Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle  Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid:  Maaelukomisjon  Riigikaitsekomisjon  Euroopa Liidu asjade komisjon  Majanduskomisjon  Sotsiaalkomisjon  Keskkonnakomisjon  Põhiseaduskomisjon  Väliskomisjon  Kultuurikomisjon  Rahanduskomisjon  Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses

Ühiskond

26

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. 6. PARL AMENDI ÜHE- JA KAHEKOJALISUS (SH KAHEKOJALISE PARL AMENDI MOODUSTAMISE VÕIMALUSED)  Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse rahva poolt. Teine koda (Ülemkoda, Lordide koda) moodustatakse a. Seisuse alusel. Suurbritannias. Valimisi ei korraldata, õigus osaleda tuleb päritud või omandatud tiitliga. b. Regionaalvõimude valitud delegaatidest. Toimub Prants, Saksamaal ja Venemaal. c. Valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt

Avalik haldus

7

doc

Ühiskonna konspekt

mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia. Poolpresidentaalses süsteemis on autonoomia seadusandliku ja täidesaatva võimu suhtes küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale.

Ühiskonnaõpetus

4

odt

ÜHISKOND ''Demokraatia kolm sammast''

Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni.

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 - Riigikogu

+ See valitsus püsib kauem. - Arvestatakse vaid ühte moodi ühiskondlikke huve. 18. Mis on koalitsioonivalitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed? Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida. + arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve - vähepüsivam. 19. Mis on valitsuskriisid? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse? Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust ministrile või kogu valitsusele. See juhtub kui ei suudeta milleski kokku leppida. Need avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Neid lahendatakse umbusalduse avaldamisega parlamendi poolt, ning kui hääletusel on vähemalt 51 Riigikogu saadikut valitsuse vastu, siis tuleb valitsusel tagasi astuda, ning asendatakse uuega. Sama ka üksikisikuga ­ ministriga. 20

Ühiskonnaõpetus

9

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi

Õigus

4

rtf

Ühiskond KT

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ 1. Põhiseadus: mis on põhiseadus ehk konstitutsioon, miks on see tähtis, mis aastal võeti vastu praegu kehtiv EV põhiseadus, millest on seal juttu (õp. II osa lk 52-55) Põhiseadus ­ seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse. See on tähtis, et ühiskonnas ei valitseks toores jõud, vaid õigus ja õiglus. See võeti vastu 28.06.1992. Selles on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamas valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted jms. 2

Ühiskond

1

doc

Riikogu ja valitsus.

3.Vabariigi Valitsus ­ kuidas moodustatakse?, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)