Riskianalüüsi kordamisküsimused (0)

Riskianalüüsi kordamisteemad  1. Riski ja ohu mõisted. Risk  on mingi  ebasoodsa sündmuse  tõenäosuse, tagajärgede kombinatsioon ja esinemise
võimalus (tõenäosus) Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse
vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon.  Ebasoodsa
sündmuse võimalikkus.  Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada
ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus-  mõõdetavate   kriteeriumide   põhjal   eeldatav   või   subjektiivselt   hinnatav
hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju
inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm.  Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine.  Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub
2. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks
3. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks
4. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline Tagajärgi saab liigitada;  Katastroofilised- surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud  Suured- osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud  Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud  Tähtsusetu- tähtsusetud vigastused/kahjud Risk=tõenäosus*tagajärjed 3. Mõjuahel ja selle komponendid. Mõjuahel näitab milliste omavahel seotud sammude jadaga jõutakse sekkumisest mõjuni. Komponendid:  Stressor (agent)  Mõju allikas (riskiallikas, oht)- kust stressor vallandub  Levikutee- mille kaudu stressor levib


 Eksponeeritus- stressori jüudmine sihtmärgini  Sihtmärk- objekt, mida mõjutatakse  Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused.
Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised:  Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine.  Vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmine.  Riskide hindamine töötaja tervisele ja ohutusele arvestades esimest punkti.  Riskianalüüsi kirjalik vormistamine ja säilitamine.  Riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine, milles nähakse ette ettevõtte
kõikidel   tegevusaladel   ja   juhtimistasanditel   korraldatavad   tegevused   töötajate
terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning selleks
vajalike vahendite eraldamine. 5. Riskianalüüsi meetodid ja metoodikad.  Üldised (ligikaudsed)  Detailsed (üksikasjalikud)  Kvalitatiivsed (kirjeldavad)- on detailsem kui kvantitatiivne.  Poolkvantitatiivsed (hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid)- võimalik läbi viia
erinevas detailsuse astmes.   Kvantitatiivsed   (suures   osas   arvutuslikud)   on   ka   kvalitatiivsed,   sest   eeldavad
riskide eelnevat kirjeldamist.  Induktiivsed (ülenevad – tagajärgede suunas)  Deduktiivsed (alanevad – põhjuste suunas)  Deterministlikud (valikstsenaariumitel põhinevad)  Probabilistlikud (tõenäosuslikel seostel põhinevad) Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel.  Riskituvastus  Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine
o tõenäosuse hindamine
o kontrollmehhanismide hindamine
o riskitaseme määratlemine  Riski tasemehindamine (kaalumine)


7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargigmeetodid on vea- ja sündmusepuu ning ristlipsanalüüs. 


8. Riski hindamine maatriksmeetodil. Riskimaatriksi   põhimõte   on   see,   et   järjest   hinnatakse   kõiki   ohutegureid.   Iga   ohuteguri
korral püütakse otsustada, kui tõenäoline on selle mõjule pääsemine  Väga kõrge risk:     Need hädaolukorrad, mis langevad väga kõrge riskiklassi lahtrisse on esmased või kriitilised ning nendeks tuleb koheselt valmistuma hakata. Neil on
küll   keskmisest   kõrgem   tõenäosus,   ent   nendesse   tuleb   suhtuda   kui   kõrge
prioriteediga   hädaolukordadesse.   Sellised   hädaolukorrad   vajavad   mitte   ainult
ennetamise, vaid ka olulisi valmistumise meetmeid. Kohustuslikud on ametkondade
vahelised õppused ja koolitused ning ressursiline planeerimine.  Kõrge risk:     Need hädaolukorrad, mis langevad antud lahtritesse on käsitletavad kui olulised riskid. Nende tõenäosus on küll mõnevõrra madalam kui väga kõrgetel
riskidel,   kuid   võttes   arvesse   nende   potentsiaalseid   tagajärgi,   tuleks   nendeks
vajadusel valmistuda. Soovitav on korraldada ametkondade vahelisi õppusi ning
planeerida ressursse hädaolukorra ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks.  Keskmine   risk:      Väga   väikese   tõenäosusega   hädaolukorrad,   milleks   on   tarvis valmistuda   vastavalt   võimalustele.   Hädaolukordadeks   valmistumise   ja
leevendamise kohapealt kolmas prioriteet.  Madal  risk:      Asutuste   igapäevased   häired   ja  õnnetused,   millega   iga  asutus  peab hakkama saama ja valmistuma. 9. Hädaolukordade riskianalüüsi põhinõuded ja koostamise etapid. Riigiteatajas siseministri 19.06.2017 määrus nr 28 „Hädaolukorra riski hindamise nõuded
ja riskianalüüsi koostamise kord“. RT I, 22.06.2017, 15. Hädaolukorra   riskianalüüs  (edaspidi   riskianalüüs)   on   dokument,   milles   hinnatakse
hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud
hädaolukorra ennetamiseks.  Riskianalüüsi koostamist juhib hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud
hädaolukorra riskianalüüsi  koostamist juhtiv asutus (edaspidi juhtiv asutus), kes
kaasab riskianalüüsi koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud.  Riskianalüüs koosneb üldosast, analüüsiosast, võimeanalüüsist ja järeldustest.


10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. Riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on kindlaks määratud sündmuste ja juhtivate
asutuste määruse § 2 punktidega 1–6. Iga riigiasutus juhib just oma pädevusse kuuluva
sündmuse   osas   riskianalüüsi   koostamist11.   Hädaolukordi   põhjustada   võivad
päästesündmused. Politseisündmus- PPA Hädaolukord- päästeamet 12. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamise kriteeriumid hädaolukorra riskianalüüsis. Tõenäosust saab liigitada: 5. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub
6. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks
7. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks
8. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline Tagajärgi saab liigitada;  Katastroofilised- surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud  Suured- osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud  Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud  Tähtsusetu- tähtsusetud vigastused/kahjud 13. Võimeanalüüsi olemus ja põhimõtted. võimeanalüüs – analüüsiosa, milles lahatakse hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks
ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, lahendavate asutuste ja seotud osaliste valmisolekut ja
olemasolevaid   võimekusi;   selgitatakse   välja   võimelüngad,   esitatakse   võimelünkade
parandamise   meetmed,   nende   hinnanguline   maksumus   ja   ajaraam   ning   tuuakse   esile
meetmete rakendamise eest vastutavad asutused. Iga tegevuse juures analüüsitakse:  tehnika ja vahendite, sealhulgas tegevusvaru olemasolu ja piisavust;  olukorra lahendamiseks vajaliku isikkoosseisu olemasolu ja piisavust;  olukorra   lahendamiseks   vajalike   oskuste   ja   teadmiste   olemasolu   ning   vajaduse
korral  vajadust väljaõppe järele;  eeskirjade ja juhendite olemasolu ning ajakohasust. 14. Üleujutused ja üleujutusriskid, üleujutuste liigid Eestis. Üleujutus  on harilikult  veega katmata  maa-ala ajutine  kattumine  veega, kaasa arvatud
selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. 


Üleujutusriskid Üleujutuse   asetleidmise   tõenäosust   kinnitab   sündmuse   toimumiskoha   geograafiline
asukoht, linna paiknemine meretasemest allpool, samuti minevikukogemus. Üleujutuse liigid eestis: 1. äkktulvad   –   kiired   üleujutused,   mis   juhtuvad   väiksemate   jõgede   ja   ojade veetaseme 2. tõusust.   Põhjustatud   äkilisest   tugevast   tormisest   vihmasajust.   Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega; 3. sujuvalt kujunevad üleujutused – põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või
4. lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest;
5. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus – põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast   vihmaveest   või   lumesulaveest,   mis   on   tavaliselt   koostoimes
tõrgetega sademeveekanalisatsioonis;  6. vihmaveest   või   lumesulaveest   põhjustatud   üleujutus   väljaspool tiheasustusalasid   –   alad,   mille   reljeef   ei   võimalda   tekkiva   vee   kiiret
äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajakspaigale; 7. põhjavee üleujutused – põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest;
8. vooluveekogu   sängi   täitumisest   põhjustatud   üleujutused   –   põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest erinevatel põhjustel. Näiteks jää
kogunemisel mingisse punkti; 9. järvede üleujutused – põhjustatud näiteks tuulesuunast;
10. rannikumere üleujutus – põhjustatud meretaseme tõusust;
11. ühisvoolsest kanalisatsioonist põhjustatud üleujutused – põhjustatud ühisvoolse kanalisatsiooni rikkest või ülekoormusest; 12. avariidest   põhjustatud   üleujutused   -   Üleujutust   tõkestavate   rajatiste purunemisest 13. põhjustatud üleujutused. Paisude purunemisest põhjustatud üleujutused;
14. teised inimtekkelised üleujutused;
15. teised looduslikud üleujutused. 15. Üleujutusdirektiivi olulisemad nõuded riskide osas. Vastavalt direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:   üleujutusega seotud riskide hindamine,   üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine  üleujutusega seotud riskide maandamiskavade väljatöötamine ja rakendamine.   16. Ohtlikeks peetavad veetasemed Eesti rannikualadel.  Ohtlikud veetasemed:  Tallinn 120cm ja enam  Narva-jõesuu 160cm ja enam  Haapsalu 140cm ja enam  Pärnu 160cm ja enam


 Virtsu/rohuküla 100cm ja enam 17. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kohustuslikud ohutusdokumendid. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele   ning   avalikkusele   edastatavale   teabele   ja   õnnetusest   teavitamisele-
Riigiteataja.  Dokumendid:  Teabeleht  Riskianalüüs  Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus  Ohutusaruanne  Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan 18. Riskianalüüsi tulemustega arvestamine ruumilisel planeerimisel. Planeerimisalase   tegevuse   korraldaja   peab   planeerimisel   arvesse   võtma   asjakohaseid
ruumilist   arengut   mõjutavaid   strateegiaid,   riskianalüüse,   kehtivaid   planeeringuid,
arengukavasid   ning   teisi   ruumilist   arengut   mõjutavaid   dokumente   ja   muud   asjakohast
teavet. 19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. Poolkvantitatiivne- hõlmab teatud arvulisi näitajaid. Võimalik läbi viia erinevas detailsuse
astmes.  Kvantitatiivne (suures osas arvutuslikud)- eeldavad riskide eelnevat kirjeldamist.  Sarnasused- mõlemad võivad sisaldada arve.  Erinevused-   Poolkvantitatiivset   saab   läbi   viia   erinevas   detailsuse   astmes,   kvantitatiivse
puhul peavad riskid kirjeldatud  olema.  20. Ohualad ja ohualade tsoonid. Ohuala  on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse
korral oht inimese elule, tervisele ja varale. Ohuala on jagatud kolmeks tsooniks:  I tsoon- eriti ohtlik ala  II tsoon- väga ohtlik ala  III tsoon – ohtlik ala 21. Planeeringute Päästeameti poolne kooskõlastamine.


Päästeamet võib olla nii riigi eriplaneeringu, maakonna, üld-, eri- kui detailplaneeringute
kooskõlastaja. Kooskõlastamisel päästekeskus vaatab:  kas planeeringust ja planeeringule lisatud materjalidest (KSH aruandest, muudest
riskianalüüsidest) selgub planeeringu menetlemiseks vajalik info;  kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse
tagajärgede raskust;  kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;  kas planeering vastab tuleohutusnõuetele; 22. Elutähtsad teenused, nende osutajad ja toimepidevuse korraldajad. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas  mõju ühiskonna toimimisele ja mille
katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist. Elutähtsad teenused: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste
toimepidevust: 1) elektriga varustamine;
2) maagaasiga varustamine;
3) vedelkütusega varustamine;
4) riigitee sõidetavuse tagamine;
5) telefoniteenus;
6) mobiiltelefoniteenus;
7) andmesideteenus;
8) elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.   Sotsiaalministeerium  korraldab   tervishoiuteenuste   korraldamise   seaduse   tähenduses
vältimatu abi toimepidevust- kiirabi, politsei, pääste Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) makseteenus;
2) sularaharinglus.   Kohaliku   omavalitsuse   üksus,   kelle   korraldatavat   teenust   osutab   elutähtsa   teenuse
osutaja   ja   kelle   territooriumil   elab   rohkem   kui   10   000   elanikku,   korraldab   oma
haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) kaugküttega varustamine;
2) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;


3) veega   varustamine   ja   kanalisatsioon.23.   Nõuded   toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. 24. Riskialased mõisted elutähtsa teenuse toimepidevuse kontekstis. elutähtsa teenuse toimepidevus (edaspidi ka ETT) – teenuseosutaja järjepideva toimimise
suutlikkus ja järjepidevatoimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust.  kriitiline tegevus – teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse
häire või katkestuse elutähtsa teenuse häire  – takistus elutähtsa  teenuse osutamisel,  mille  tõttu osutatakse
teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni  kriitilise tegevuse häire –  kriitilise tegevuse takistus, mille tõttu toimub tegevusosalises
mahus ja mis võib viia kriitilise tegevuse lakkamiseni  katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise
lakkamine tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus oht – inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud
sündmus,   sealhulgas   hädaolukord   või   kriitilise   tegevuse   toimimiseks   vajaliku   ressursi
puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseksvajaliku kriitilise tegevuse
katkestuse või häire ristsõltuvus – erinevate teenuste omavaheline oluline mõju teineteise toimimisele 25. Elutähtsate teenuste kriitilised tegevused, kriitilisuse leidmine.  Määratletakse tegevused, mille katkestused ohustavad tõsiselt asutuse või ettevõtte
võimekust   osutada   elutähtsat   teenust   ning   takistavad   asutuse   või   ettevõtte
sõnastatud eesmärkide saavutamist teenuse osutamisel.  Hinnatakse tegevuste kriitilisust  KRIITILISUS = aeg teenuse katkemiseni x katkestuse ulatus Näiteks stats eriarstiabi kriitilised tegevused:  Laboriuuringud  Diagnostika  Ravi  Operatsioon  Intensiivravi  Vesi ja toit  Ravidokumentatsioon  Ohutus ja hügieen 26. Tõrked, häired, katkeskused.


katkestus – elutähtsa teenuse osutamiseks kriitilise tegevuse või kogu teenuse osutamise
lakkamine tõrge – kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse osutamise häire või katkestus oht – inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud
sündmus,   sealhulgas   hädaolukord   või   kriitilise   tegevuse   toimimiseks   vajaliku   ressursi
puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseksvajaliku kriitilise tegevuse
katkestuse või häire 27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektide ja teiseks, mis ei ole
seotud   konkreetse   varasemalt   etteplaneeritava   asukohaga.   Esimese   puhul   ei   nõuta
kiireloomulist abinõuete rakendamist.  Ülepiirilise   levikuga   tuumaõnnetustets   tingitud   hädaolukord   võib   aset   leida   juhul,   kui
toimub avariiõnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve
jõudmisel   lähedal   asuvast   tuumaelektrijaamast   võib   põhjustata   keskkonna   ulatusliku
radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl.  28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi
ning   kodumaised   ehitusmaterjalid   ei   ole   üldjuhul   kõrge   radoonisisaldusega.   Radooni
tekkimise   aluseks   on   looduslik   radioaktiivne   lagunemine,   mille   käigus   maapinna   sees
tekkiv gaasiline  radoon võib levida kümnete  meetrite  kaugusele, jõudes maapinnale  ja
hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning
looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik
Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi.
Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta. Radooniohtlikud   on   ka   piirkonnad   Lääne-Virumaal   ning   Tartumaal,   kus   kõrge
radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude
tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu
on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest. Ohutusmeetmed: Kohe   saab   rakendada-   ruumide   tuulutamine;   hoida   ruumid   tolmust   ja   suitsu-
tahmaosakestest vabad; ära suitseta Ehituslikud   meetmed-   korrastada   ventilatsioonisüsteemid,   puhastada   lõõrid   ja   torud;
vaadata üle põranda konstruktsioon (sulgeda kõik nähtavad augud,praod).


Ehituslikud meetmed kui radoonisisaldus on 2 ja rohkem korda kõrgem- paigaldada uus ja
tihe põrandakate; paigaldada uus ventilatsioonisüsteem. Ehituslikud   meetmed   uue   hoone   projekteerimisel-  Juhised   radoonikaitsemeetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, epideemiad, pandeemiad Epideemia  on nakkushaiguse puhang, mis nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku
rakendamist.  Eriti   ohtlik   nakkushaigus  on   suure   nakatamisvõimegaga   haigus,  mis   levib   kiiresti   ja
ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik Tervishoiualaseks hädaolukorraks saab epideemiat pidada juhul kui haigustekitaja levik
riigis/regioonis on laiaulatuslik ning tervishoiuasutuste võimalused haigete vastuvõtmiseks
ja arstiabi andmiseks on ammendatud või ammendumas haiglaravi vajavate haigete arvu
kiire kasvu tõttu või on suure haigestunute arvu tõttu tegemist suure sotsiaalmajandusliku
kahjuga riigile Pandeemia  ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille levik on väga lai, hõlmates
näiteks   tervet   maailmajagu   või   kogu   maailma.   GRIPIPANDEEMIA,
KOROONAPANDEEMIA Epideemia  korral   ületab   teatud   ajavahemikus   esinev   ühise   nakkusallika   või
levikufaktoriga   seotud   nakkushaigusjuhtude   arv   tavapärast   haigestumise   taset   ning
nakkushaiguse puhang nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. Seetõttu
on   võimalik   nakkushaigusjuhtude   arv   epideemiate   korral   väga   erinev   ning   sõltub
konkreetsest   nakkushaigustekitajast.   Nii   võib   nt   rahvusvaheliste   kokkulepete   alusel   ka
üksainus haigusjuht tähendada epideemiat ning seetõttu ka laiaulatuslike epideemiatõrje
meetmete rakenduse vajadust ja kohustust. Epideemia ohud eestis:   bakteriaalsete või viirusnakkuste levik saastanud toidu, vee, õhu, piisk-, õhklevi-
või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt või siseriiklikult.   Bakteriaalsete või viirusnakkuste sissetoomine välisriigist   Bioterrorism  Massiline migratsioon/immigratsioon 30. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis. Loomataudiks loetakse bioloogilise haigusetekitaja tekitatud haigust loomal, mis võib kas
otsese kontakti või vahendajate abil kanduda ühelt loomaltteisele, loomalt inimesele või
inimeselt loomale. Samuti loetakse loomataudiks selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval
teguril puudub omadus üle kanduda.


Episootia  on   loomataudi   kiire   ja   ulatuslik   levik,   mis   põhjustab   loomade   ulatuslikku
haigestumist ja suurt suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju, samuti sellise
loomataudi levik, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule või tervisele (haigustekitaja kandub
üle loomalt inimesele). Eestis pole eriti ohtlike loomataudide puhangud kuigi sagedased! Viimasteks juhtumiteks olid: – 1 sigade katku puhang 1994 aastal ning
– 2   Newcastle   haiguse   puhangut   2007.   aastal   –   hävis   1/3   Eesti   munakanade koguarvust – Seakatk alates 2014 - … Seega episootia võib põhjustada suurt majanduslikku kahju.