Riigi valitsemisevormid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Ühiskonna kordamisküsimused 12.kl - valitsemine ja haldus

Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Näiteks: Suurbritannia Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim". Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus Poolpresidentaalne valitsemine - President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada

Ajalugu

5

doc

Ühiskonna valitsemine

Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu.

Ühiskonnaõpetus

3

docx

Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus

riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga ­ USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi

Ühiskond

14

doc

Valitsemine ja avalik haldus

.............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1  Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb?'' peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Vastus teisele olulisele küsimusele ,, Kuidas valitsetakse?'' on enamvähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemisvormi ehk ­reziimiga. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem ,,Mida otsustatakse?''

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Avalik haldus ja valitsemine

sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament) Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus · väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi poliitikute kätte · lubab paremini arvestada erinevate huvidega · oht muuta valitsemine ebaefektiivseks- otsustusprotsess on aeglane Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatlikku riigi kõrgeim seadusandlik organ Parlament võib olla: · ühekojaline- Balti riigid, Skandinaavia (v.a Norra) · kahekojaline- (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) a) ülemkoda b) alamkoda- seadusandlik tegevus Mõlemad kojad on võrdsed, seadus jõustub, kui mõlemad on heaks kiitnud. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel Ülemkojal kaks põhimõtet: · seisuslik esindusorgan (Suurbritannia) a) valimisi ei korraldata

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist.

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Valitsemine ja avalik haldus

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa)

Inimese õpetus

76

docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

........................................................ 36 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 38 3 Valitsemine ja avalik haldus Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Kui varem käsitleti valitsemise all valitsemisrežiimi, seadusandliku kogu ja valitsuskabineti tööd, siis tänapäeval hõlmab see ka riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate elluviimist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele „Kes valitseb?” peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Kord on parlamendis ülekaalus ühed, kord teised jõud. Vastus teisele olulisele küsimusele „Kuidas valitsetakse?” on enam-vähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemise vormi ehk režiimiga

Ühiskond

Kommentaarid (0)