Riigi valitsemisevormid (0)

Ühiskonna tööks kordamine
1.)Parlamentaarne valitsemine
Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia , kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament . Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond , kohtunikud ). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel . Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest , sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks.
Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega,et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ja kuulutada uued valimised.
Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendada otsustusprotsessi.
SKEEM: Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru.
2.) Presidentaalne valitsemine
Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi ,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Meie mõistes ministrid nimetab ilma Kongressita läbi rääkimata ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress . Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub „ rahakoti võim“- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu.
Rahvas valib parlament ja president -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus
3.) Poolpresidentaalne valitsemine Pra
President peab parlamendiga rohkem arvestama, ka tuleb tal valitsusjuhi rolli peaministriga jagada. President osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud kõsimuste lahendamiseks.Valitsuse töö eest vastutab peaminister . President valitakse rahva poolt. Presidendi valimised toovad alati kaasa täidesaatva võimu ehk valitsuse koosseisu muutuse. Peaminister valib ministrid ametisse, kuid presidendi heakskiit. President vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Enamasti kuuluvad riigipea ja valitsusjuht ühte poliitilisse parteisse.
Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto . Kuigi ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta.
Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimujga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule.
Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse –> Valitsus annab aru parlament.
4.) Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused
Kahekojaline- Suurbritannia, Pra, Saks ,It, Tšehhi. Ühekojalised- Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti
5.) Parlamendi struktuur, komisjon , fraktsioon , opositsioon , koalitsioon, spiiker .
Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad.
Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut.
Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid : poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid.
Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma ) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni.
Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. Umbes pooli komisjone peab juhtima opositsioonierakondade saadikud.
Koalitsioon moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist,Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub fraktsioon üles ka omapoolse seaduseelnõuga.
6.) Parlamendi ülesanded
Esiteks :Algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid.
Teiseks: erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
7.) Lobism
Lobismideks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kulaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused , mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Eestikeelne vaste kuluaaripoliitika.
8.) Seaduseelnõu algatamine/ menetlemine
Seaduseelnõud saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsus, kust see edasi suunatakse riigikogu juhatusse, kes omakorda saadab selle riigikogu komisjonidesse -> Riigikogu täiskogu ( 1.lugemine, 2.lugemine, 3.lugemine ) -> Vabariigi presidendile ( saab saata riigikogusse tagasi ) või kuulutab välja ja see avaldatakse Riigi Teatajas.
9.) Kuidas moodustatakse valitsus ?